Postimees nr. 235 - Tartu 11. okt. 1994 lk. 14
Eesti keel, tehnoloogia ja tulevik
Olelusvõitlus keelte vahel
Vaevalt oli eesti keel pääsenud vene haardest, kui keelekaitsjad hakkasid
hoiatama inglise ja soome keele pealetungi eest. Kas tegemist on paranoiliste
puristide hädaldamisega või on eesti keel tõepoolest nii väeti, et teda
tuleb kaitsta ohtlike välismõjude eest? Ja kuidas seda teha? Kas
tänavasiltidelt kirillitsat üle võõbates, ausambaid püstitades või "bistro"
lõppu "o"-d kirjutades?
Keel, nagu kõik muugi siin evolutsioneeruvas maailmas, on pidevalt
mitmesuguste mõjurite meelevallas ja võistleb konkurentide - teiste keeltega.
Edukamad keeled laiendavad oma areaali ja kasutussfääri. Areaal on keele
ulatus "laiuti", s.t. inimeste arv, kes keelt räägivad. Kasutussfäär on
keele ulatus "sügavuti", s.t. valdkonnad, milles keel käibib - nt. köök,
kool, parlament. Keel, mille kasutussfäär on kitsam kui konkurentidel, ei
suuda oma areaali assimileerimise kaudu suurendada; ennemini see väheneb.
Eesti keel oli sajandeid "köögikeeleks" ja 5% elanikkonnast - baltisakslased -
ei assimileerunudki.
Keelte arengut ning võistlust ei saa vaadelda lahus tehnoloogia arengust.
Mõnituhat aastat tagasi leiutati teadete edasiandmiseks uus tehnika - kiri -
ning ainsad meieni jõudnud keeled tollest ajast on need, mida kirjutati.
Olulise tegurina lisandus keelte arengusse trükkimise leiutamine Hiinas 10.
sajandil, mille tegelik mõju algas 14. saj.-l Gutenbergiga. Kõik keeled ei
jõudnud trükki. Need, mis jätsid kasutamata uue tehnoloogia võimalused,
langesid dialektide tasemele.
Põhja-Eesti murre, saanud valdavaks kirjakeelena, on praeguseks täiesti
valdav ka kõnekeelena. Berberitel, kes asustasid Põhja-Aafrikat juba Vana-
Egiptuse ajal, ei olnud oma kirja. Araablastel, kes asusid Põhja-Aafrikasse
9-10. saj.-l, oli. Tänapäeval kõneleb araabia keelt Aafrikas 100 milj.
inimest; berbereid on 5 miljonit, nad kasutavad araabia kirja ja on kõik
kakskeeled.
II Gutenbergi efekt
Praegu elame me uue tehnoloogilise muutuse ajal, mis mõjutab keeli võib-olla
rohkemgi kui Gutenbergi leiutis omal ajal. Euroopa Ühenduses on arvuti ja
tekstiredaktoriga töötavaid inimesi rohkem kui neid, kes töötavad
põllumajanduses. Üle 2/3 tööjõust ehk 100 milj. inimest kasutab oma töös
tekste, jooniseid, graafikuid, mille aluseks oleva füüsilise reaalsusega ei
ole neil mingit kontakti. Informatsioonil põhinevad tegevused on jõukuse
loomise ja jaotamise seisukohalt muutunud keskseiks; USA, Jaapan ja Lääne-
Euroopa on jõudnud info-ühiskonda.
Aga mis keeles infovahetus toimub? USA ja Jaapan on ükskeelsed, aga Lääne-
Euroopa mitte. Eesti keel on võrreldes saksa ja prantsuse keelega sama halvas
olukorras - ta ei ole inglise keel. Nende kõigi kasutussfäär on info-ühiskonnas
oluliselt kitsam kui inglise keelel, mis omakorda annab nende keelte
kõnelejatele halvema positsiooni majanduslikus võistluses.
Antud situatsioonile võib reageerida kahel vastandlikul moel. Esiteks võib
proovida oma emakeele jaoks luua info-tehnoloogilisi vahendeid, mis annaksid
selle keele kõnelejatele võrdsed võimalused info-vahetuses osalemiseks, nagu
omal ajal loodi tähestik ja kiri. Aga võib ka loobuda tehnoloogia
kohandamisest - suhtuda asjasse nii, nagu berberid omal ajal kirja.
Eesti keel kohaneb info-ühiskonnaga vaevaliselt. Kinodes küll on filmidel
subtiitrid, aga videolaenutuse filmide puhul on eestikeelsed subtiitrid
pigem erand kui reegel. Satelliidi-tv kanalid on kõik ilma eestikeelse
teletekstita. Eestikeelseid arvutiprogramme praktiliselt ei kasutata. Eesti
täpi-tähtedega klaviatuur ja vastavad ðriftid ilmusid alles mõni aasta
tagasi; arvutivõrkudes liikuvate tekstide puhul ei või praegugi veel kunagi
teada, milliseks sodiks täpi-tähed adressaadini jõudes muutuvad. Enamikul
poes müüdavatel kaupadel puudub eestikeelne juhend. Eestlane, kui ta on
informatsiooni suhtes veidigi nõudlikum, ei saa Eestis oma emakeelega hakkama.
Ehk paneb turg need asjad paika? On ju siiski olemas inglise-eesti sõnastik
arvutis, eesti sõnade õigekirja kontrolliv programm, Eesti ettevõtete andmebaas
disketil, Express-hotline infoteenistus - kui mainida mõningaid uuele
tehnoloogiale tuginevaid kommertsettevõtmisi. Seda on siiski vähe, võrreldes
Lääne-Euroopaga. Aga sealgi on leitud, et ainult turumõjuritele lootma
jäädes muutuvad saksa ja prantsuse keel teise-, taani ja kreeka keel aga
kolmandajärguliseks. See tekitab raskusi majandusliku koostöö korraldamisel
ja vastuseisu Euroopa integreerumisele. Järelikult tuleb kulutada vahendeid
keeletehnoloogiliseks uurimis- ja arendustööks, seda nii rahvuslike programmide
raames kui raha EÜ siseselt ümber jagades, et tagada väiksemate keelte võrdne
tase suurematega. Enamgi veel: COPERNICUS-projekti raames saavad ka Kesk- ja
Ida-Euroopa riigid osa EÜ rahadest, kui nad koostöös Lääne partneritega oma
keeltele tehnoloogilist tuge soovivad luua. Üheks konkreetseks näiteks on EÜ
rahadest korraldatav seminar keeletehnoloogia tutvustamiseks balti riikides,
mis toimub 10-11. nov. Riias.
Keeletehnoloogia
Tüüpilisemaid rakendused, milleks keeletehnoloogiat vajatakse, on järgmised.
1. Automaatsed õigekirja-, grammatika- ja stiilikorrektorid,
mis on lülitatavad igasse teksti- ja dokumendiloomesüsteemi.
2. Ulatuslik mitmekeelsete, kogu ühiskonda katvate
arvutiteenuste süsteem. See tähendab, näiteks, et arvuti peab
olema võimeline vastu võtma eesti keeles küsimusi
momendihindadest eri poodides, piletitellimusi, kohtade
reserveerimise korraldusi jm. ülesannete formuleeringuid, andma
nõu, diskuteerima. Ja seejuures hankima vajaminevat infot ka
muukeelsetest andmebaasidest.
3. Vahendajasüsteemid, mis tõhustavad inimeste
omavahelist suhtlemist (elektronpostist telekonverentsideni).
Eeskätt tuleks siin nimetada elektronposti, mis on muutunud
asendamatuks näiteks teadlastele, aga on populaarne ka
ärimeeste hulgas. Eestis on elektronpost jõudnud juba ka
paljudesse koolidesse, andes õpilastele võimaluse suhelda
eakaaslastega kogu maailmast, praegu kahjuks küll valdavalt inglise keeles.
Kirjeldatud programmide realiseerimiseks on keelt ennast vaja
käsitleda ja kirjeldada hoopis teisiti kui inimesele. On vaja
luua formaliseeritud keelekirjeldusi, arvutisõnastikke,
tekstiandmebaase, mida võidaks lülitada suvalisse rakendussüsteemi.
Odavast paberi- ja pliiatsitehnoloogiast muutub niisugune
keelekäsitlus kalliks infotehnoloogia osaks.
Sellel on kahtlemata oluline ja märgatav tagasimõju keelele endale. Kuid
enne, kui seda mõju kahjulikuks või
ohtlikukski tembeldada (standardiseerimine!, lihtsustamine!...),
tuleb meeles pidada, et toimimine
infoühiskonnas on üks keele püsimajäämise eeldusi. Ka kiri
tõi kaasa suuri muutusi keelekasutuses võrrelduna kõneldud
keelega, aga kas keeled tervikuna ja neile
baseeruvad rahvuskultuurid jäid sellepärast vaesemaks?
Me suhtume üleolekuga pärismaalastesse, kes ei oska lugeda ning on kinni oma
traditsioonilises elulaadis. Aga kas eesti keel suudab üle minna järgmisse
info- ja keeletehnoloogilisse faasi - "paberipõhisest" kultuurist
"arvutipõhisesse"? Kas eesti keel saab kuuluma nende keelte hulka, mille kõnet
arvuti tekstiks muudab ja teksti kõneks; keeleks, milles saab tellida
Prantsusmaalt kaupa või vestelda jaapanlasega, ilma et peaks oskama midagi
muud peale eesti keele, kuna arvuti tõlgib automaatselt?
Alustama peab kohe
Arvutioskus on info-ühiskonnas midagi nii elementaarset ja enesestmõistetavat,
et see ei tohi olla sõltuv inglise keele oskusest, nagu ta praegu Eestis
paraku on. Seega esmajärjekorras tuleks teha järgmist:
1. Panna arvutifirmade maksud ja litsentsid mingil moel sõltuvusse sellest,
milline on nende poolt müüdava, loodava ja õpetatava tarkvara eestindatuse
aste.
2. Korraldada konkursse eestikeelse tarkvara loomiseks ning võõrkeelse
kohandamiseks eesti keelele:
2.1. Eestindada operatsioonisüsteemide ja laialt kasutatavate
programmipakettide - andmebaasisüsteemide, tabelitöötluse - programmid ja
tõlkida juhendid. Muide, kas viimast ei nõua ka keeleseadus?
2.2. Eestindada dokumenditöötlus. Lisaks menüüde ja juhendite tõlkimisele
tuleb siin luua õigekirja, grammatika ja stiili korrektorid.
2.3. Eestindada elektron-post jm. elektroonilise sidega seotu, nii nagu
personaalarvutitele on loodud eesti klaviatuur ja s^riftid. Senini on see
olnud ainult üksikute entusiastide mure.
2.4. Luua tõlkijat abistavad programmid.
Need meetmed võivad näida üsna kulukad, aga
iga kapitalist teab, et mõnesse projekti paigutatud raha annab suuremat kasu
kui mujale paigutatud raha. Sama lugu on kultuuri ja keelega: mõne projekti
toetus annab kultuurile ja keelele rohkem tagasi kui mõni teine. Hiina
vanasõna ütleb: paber ja pliiats on parem kui geeniuse mälu. Kirjaoskuse
õpetamise projekt on parem kui mälu treenimise projekt. Trükitööstuse projekt
on parem kui kiirkirja massilise õpetamise projekt. Elektroonilise info- ja
keeletehnoloogia arendamise projekt on parem kui...
Heiki-Jaan Kaalep
Tiit Roosmaa
---------------------------------------------------------------------------
Heiki-Jaan Kaalep
Tartu Ülikool
Tiigi 78 - 233 tel: 430 803
Tartu EE2400 e-mail: hkaalep@psych.ut.ee
Tiit Roosmaa
Tartu Ülikool
Liivi 2 tel: 430 543
Tartu EE2400 e-mail: roosmaa@math.ut.ee