Päevaleht 2002

Keeleusk ja tehnoloogiahullus

Meile, eestlastele, meeldivad mõned müüdid. Nt müüt, et eestlased on keeleusku. Ja müüt, et eestlased on tehnoloogiahullud.

Võitlesime ju edukalt venestamisega. Kui küsida mingis napsi-seltskonnas, mis on õige, kas “keefirit” või “kefiiri”, kas “Merit” või “Merd”, siis on igaühel oma kindel arvamus; keegi ei jää ükskõikseks. Paljudel on kodus arvuti ja e-maili aadress, mobiiltelefonist rääkimata!

Mulle tundub siiski, et kummalgi müüdil pole reaalset alust. Tegelikult oleme kõigest õigekeelsuse hullud ja uhkete masinate usku. Sest tõeliste keeleusklike hulgas peaks leiduma ka misjonäre, kes tahavad oma usku levitada, kasutades selleks kõiki tehnilisi võimalusi. Tänapäeval pole selleks paremat vahendit kui infotehnoloogia. Aga miskeelsed on need sajad tuhanded arvutid, mis meiega kontorites ja kodudes eluruumi jagavad? Eestlastel valdavalt ingliskeelsed, venelastel (ma arvan, et) venekeelsed… Me oleme nõus matma raha uhketesse juhtme- ja trükkplaadi-konglomeraatidesse, oma aega aga terminoloogia-vaidlustesse. Kui Microsoft (edaspidi MS) eestindas eelmisel aastal Office XP, siis enamik kommentaare tegeles üksiksõnade tõlkevastetega.

Islandlased MS vastu

Võrdluseks võiks meenutada, mis juhtus, kui MS teatas, et ta ei kavatsegi välja anda islandikeelset Windows 95, ehkki sloveeni- ja katalaanikeelne olid tulekul, sest turg pole piisavalt suur: ainult 276 000 inimest ja sisemajanduse koguprodukt kaks korda suurem kui Eestil.

Islandlaste pahameel jõudis ka Los Angeles Timesi ja Christian Science Monitori. Keel, milles on juba 1000 aastat tagasi saagasid kirjutatud, jäetakse tulevikust ilma! Islandi lasteaialapsed ei saagi omakeelset arvutit kasutada! Kui noored kasutavad inglise keelt arvutiga suhtlemisel, siis kasutavad nad seda varsti ka köögis!

Islandlased pakkusid MSile, et nad ise teevad tõlke. MS polnud nõus, sest programmi tõlkimine on seotud autoriõiguste ja firmasaldustega. Islandi kultuuriminister kirjutas otse MS peakorterisse Redmondi. Islandi president võttis kampaaniast osa. Ja 20.01.1999 sõlmitigi leping Islandi valitsuse ja MS vahel lokaliseerida Windows 98 (aeg oli edasi läinud). See tuli Islandil müüki 22.03.2000 ning 06.04.2000 olid peaaegu kõik sisstetoodud eksemplarid läbi müüdud.

Eestis tasahilju

Muidugi on Eestis üksikuid misjonäre, kes oma keeleusku levitavad, nt käputäis Linuxi ja KDE tõlkijaid, aga palju nemadki jõuavad. Üldist usuleigust näitab seegi, et 1999 suure käraga välja kuulutatud Best Linuxi eestindamisest ei ole enam midagi kuulda. Nii ei jäägi meil muud üle kui oodata, kas MSi meelest on tulus täita oma kava anda 2002. aasta märtsiks välja osaliselt eestindatud Windows XP, nagu ka läti ja leedu versioonid.

Noh, tegelikult saab muidugi ka võõrkeeles edukalt asju ajada. 19. sajandil aeti eesti keele ja kultuuri asja saksa keeles. Üks Eesti kuuest teaduse tippkeskusest, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, on infotehnoloogiat oma töös juba aastaid väga nutikalt kasutanud. Aga kui paljud eestlased on tippteadlased? Ja kas nad peaksidki olema?

Eestikeelne arvuti ei ole eesmärk. Ta on vahend eesti keele arenguks ja levimiseks. Ning ta on loogiline etapp enne keerulisemate infotöötlemisülesannete lahendamise juurde asumist. Kujutame ette, et meil on olemas eesti-vene masintõlkesüsteem. Kas teda tuleks käivitada käsuga “translate”? Kas peaksime andma ingliskeelseid käsklusi, et arvuti eestikeelsest tekstist sisukokkuvõtte teeks, või selleks, et ta meile teksti ette loeks?

Ma ei kavatsegi siinkohal süüdistada Eesti Riiki mingite tegematajätmiste pärast. Ta pole parem ega halvem kui Eesti Rahvas, kes toetab eesti keelt keelesamba püstitamise kaudu.

Infotehnoloogia annab eesti keelele uskumatuid võimalusi. Kas need ka realiseeruvad, on iseasi. Ma arvan, et meie kõigi asi.

Heiki-Jaan Kaalep