Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadus

Vastu võetud 15. detsembril 1998. a.

( RT I 1999 , 4 , 51 ; terviktekst RT I 2001 , 12 , 50 ) ,

jõustunud 1. jaanuaril 2001. a. ,

muudetud järgmiste seadustega :

20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 ;

08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 95 , 844.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Seaduse eesmärk

( 1 ) Käesoleva seaduse eesmärk on reguleerida raskete vägivallakuritegude materiaalsete tagajärgede leevendamise korda .

( 2 ) Käesolev seadus määrab kindlaks isikud , kellel on õigus saada riiklikku hüvitist , ning hüvitise taotlemise , määramise ja maksmise tingimused ning korra .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 2.Vägivallakuritegu

( 1 ) Käesolevas seaduses mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tahtlikku tegu , mille tagajärg on kannatanu :

1 ) surm ;

2 ) üliraske kehavigastus või

3 ) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Vägivallakuriteoks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagajärje põhjustamine :

1 ) ettevaatamatuse tõttu toimepandud otseselt kannatanu elu ja tervise vastu suunatud kuriteoga , mille toimepanija on eksinud teo õigusvastasust välistavates asjaoludes ;

2 ) seoses kannatanu või kolmanda isiku poolt kuriteo tõkestamisele , kurjategija kinnipidamisele või kuriteoohvri abistamisele suunatud tegevusega .

( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegusid käsitatakse vägivallakuriteona ka siis , kui :

1 ) teo toimepanija on alaealine või kui ta on tegutsenud süüdimatusseisundis ;

2 ) teo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud , kui teda ei ole õnnestunud tabada või kui teda ei ole muudel põhjustel võimalik süüdi mõista ja on tõenäone , et toime on pandud vägivallakuritegu .

§ 3.Hüvitise saaja

( 1 ) Õigus saada hüvitist on vägivallakuriteo tagajärjel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kahju kannatanud Eesti kodanikul , alalise või tähtajalise elamisloa alusel Eesti Vabariigis elaval välismaalasel ning Eestis viibival pagulasel ( edaspidi ohver ) .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Kui ohver saab vägivallakuriteo tagajärjel surma , on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval .Käesoleva seaduse tähenduses on ülalpeetav isik :

1 ) kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ( RT I 1998 , 64/65 , 1009 ; 2000 , 36 , 226 ; 102 , 673 ja 674 ) § 13 lõikes 3 või 5 ;

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

2 ) kes on kuriteo toimepanemise ajaks juba eostatud , kuid sünnib pärast ohvri surma .

§ 4.Seaduse ruumiline kehtivus

( 1 ) Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ülalpeetavatele .

( 2 ) Välismaal toimepandud vägivallakuriteo ohvrile , kes on Eesti kodanik , makstakse hüvitist juhul , kui välismaal viibimine oli tingitud õppimisest , töö- või teenistusülesannete täitmisest või muust mõjuvast põhjusest ning kui ohvril ei ole õigust saada samasugust hüvitist kuriteo toimepanemise asukohamaa seaduse alusel .Ohvri surma korral makstakse hüvitist ülalpeetavale , kes vägivallakuriteo toimepanemise ajal elas alaliselt Eesti Vabariigis .

2. peatükk

Hüvitise suurus

§ 5.Hüvitise suuruse määramise alused

( 1 ) Hüvitise suuruse määramise aluseks võetakse vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju :

1 ) töövõimetusest tulenev kahju ;

2 ) ohvri ravikulud ;

3 ) ohvri matusekulud ;

4 ) ohvri surmast tulenev kahju ;

5 ) prillidele , hambaproteesidele , kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kahju juhul , kui selle kogusumma ületab 50 protsenti taotleja vägivallakuriteo ohvriks langemisele eelnenud kuu sissetulekust .Taotleja kuusissetulekuks loetakse tulumaksuseaduse ( RT I 1999 , 101 , 903 ; 2000 , 55 , 359 ; 58 , 377 ; 102 , 667 ja 675 ) §-des 13-17 märgitud maksustatavad tulud ja § 19 lõike 3 punktides 1-3 märgitud tulud .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 3 ) Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad , mida ohver või ülalpeetav ( edaspidi hüvitise taotleja ) on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult .Kuriteoga tekitatud kahju eest vastutava isiku makstavast hüvitisest arvestatakse hüvitise suurust määrates seda osa , mille ta on hüvitise taotlejale maksnud enne käesoleva seaduse alusel hüvitise määramist .

( 4 ) Hüvitise suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud varalisest kahjust .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 5 ) Hüvitise suurust arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

§ 6.Töövõimetusest tulenev kahju

( 1 ) Töövõimetusest tulenev kahju on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust .

( 2 ) Töövõimetusest tulenev kahju hüvitatakse Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse ( RT 1991 , 23 , 272 ; RT I 1999 , 7 , 113 ; 29 , 397 ; 2000 , 57 , 374 ; 84 , 536 ; 102 , 675 ) § 10 3 alusel arvutatud ühe kalendripäeva keskmisest tulust .

( 3 ) Hüvitis arvutatakse vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust järgmistele isikutele :

1 ) töö- või teenistuslepingu alusel töötajale ;

2 ) Riigikogu liikmele , Vabariigi Presidendile , Vabariigi Valitsuse liikmele ja avalikule teenistujale ;

3 ) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu ning teiste juhtorganite liikmetele ;

4 ) tööettevõtu- , käsundus- või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel , sealhulgas spordiseaduse ( RT I 1998 , 61 , 982 ) § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel töötavale füüsilisele isikule .

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule , kes ei saanud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu , kuna tema töö- või teenistussuhe oli peatatud , arvutatakse hüvitis isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust , mida ta sai viimase kuu eest enne töö- või teenistussuhte peatamist .

( 5 ) Füüsilisest isikust ettevõtjale arvutatakse hüvitis vägivallakuriteole eelnenud kalendriaastal ( 1. jaanuar kuni 31. detsember ) saadud puhastulust .

( 6 ) Vägivallakuriteo ohvriks langemise ajal mittetöötavale ja töötule isikule makstakse hüvitist ainult püsiva töövõimetuse korral .Hüvitise arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära 30-ga jagamisel saadud ühe kalendripäeva keskmine tulu .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 7.Ohvri ravikulud

( 1 ) Ohvrile hüvitatakse tema ravimise ning ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise , traumajärgsete tüsistuste kergendamise ja tervislikule seisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud .

( 2 ) Ohvri surma korral on õigus hüvitisele tema ülalpeetaval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude osas juhul , kui ülalpeetav on neid kulusid kandnud .

§ 8.Matusekulud

( 1 ) Vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud põhjendatud kulutused arvatakse ülalpeetavale makstava hüvitise hulka .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Matusekuludest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 9.Ohvri surmast tulenev kahju

Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist ohvri käesoleva seaduse § 6 alusel arvutatud eelnevast tulust järgnevalt :

1 ) ühele ülalpeetavale 25 protsenti ;

2 ) kahele või enamale ülalpeetavale kokku 50 protsenti .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

3. peatükk

Hüvitamise kord

§ 10.Hüvitise piirmäär

Käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 50 000 krooni .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 11.Hüvitise maksmist välistavad asjaolud

( 1 ) Hüvitist ei maksta , kui ohver :

1 ) osales kuriteo toimepanemises ;

2 ) on kuriteo toimepanemise või kahju tekke kutsunud esile või seda soodustanud oma tahtliku või kergemeelse käitumisega ;

3 ) ei ole 15 päeva jooksul kuriteost teatanud , kuigi oleks olnud võimeline seda tegema , ja politsei ei ole ka muul viisil sellest teada saanud ;

4 ) on süüdi mõistetud vägivallakuriteo sooritamise eest või kriminaalkoodeksi ( RT 1992 , 20 , 287 ja 288 ; RT I 1999 , 38 , 485 ; 57 , 595 , 597 ja 598 ; 60 , 616 ; 97 , 859 ; 102 , 907 ; 2000 , 10 , 55 ; 28 , 167 ; 29 , 173 ; 33 , 193 ; 40 , 247 ; 49 , 301 ja 305 ; 54 , 351 ; 57 , 373 ; 58 , 376 ; 84 , 533 ; 92 , 597 ; 104 , 685 ) § 196 1 lõigete 1 ja 2 alusel ja tema karistatus ei ole kustunud ;

5 ) hüvitise maksmine on ebaõiglane või põhjendamatu muudel põhjustel .

( 2 ) Ülalpeetavale ei maksta hüvitist ka siis , kui tema käitumises esinesid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-5 nimetatud asjaolud .

( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaoludest olenemata võib maksta hüvitist ülalpeetavale , kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 4 ) Hüvitise maksmisest võib keelduda , kui hüvitise taotleja on keeldunud tegemast õiguskaitseorganitega koostööd kuriteo asjaolude selgitamiseks , kurjategija kindlakstegemiseks ja tabamiseks ning kahjude tõendamiseks .

§ 12.Kahju hüvitamise viis

( 1 ) Töövõimetusest ja ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju korral makstakse kuni hüvitise määramise otsuse tegemiseni saamata jäänud summad välja korraga ja hüvitise määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates perioodiliste maksetena :

1 ) kuni ohvri töövõime taastumiseni , ümberõppe teel uue eriala omandamiseni või surmani ;

2 ) kuni ülalpeetav vastab hüvitise saamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõikes 3 või 5 ettenähtud tingimustele ;

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

3 ) ( Kehtetu - 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Perioodiliselt makstava hüvitise korral tehakse maksed igakuiselt , kui hüvitise määramise otsuses ei nähta ette teisiti .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 3 ) Üldjuhul määratakse ülalpeetavatele ühine hüvitis .Ülalpeetava kirjaliku avalduse alusel võib tema osa ühisest hüvitisest eraldada .

( 4 ) Ohvri ravi- ja matusekulud hüvitatakse ühekordse maksena .

( 5 ) Hüvitise taotleja põhjendatud taotluse alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksta osadena või kogu summa korraga .

4. peatükk

Hüvitise määramine

§ 13.Hüvitise määramine

Hüvitise maksmise otsustab pensioniameti direktor .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 14.Hüvitise taotlemine

( 1 ) Hüvitistaotlus ( edaspidi taotlus ) esitatakse taotleja elukohajärgsele pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel .

( 2 ) Hilisem taotlus vaadatakse läbi :

1 ) kui ülalpeetav sai ohvri surmast teada rohkem kui kuus kuud pärast surmapäeva ja taotlus on esitatud ühe aasta jooksul ohvri surmast teada saamise päevast alates ;

2 ) kui hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle kuue kuu ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ja kui vastav taotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist .

( 3 ) Taotluses peavad olema hüvitise taotleja andmed ning andmed kuriteo ja tekitatud kahju kohta ja kahju muudest allikatest hüvitamise kohta .

( 4 ) Hüvitise taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister .

( 5 ) Hüvitise taotlemiseks vajalike eeluurimisasutuse poolt esitatavate andmete dokumendi vormi kehtestab siseminister .

( 6 ) Taotletava hüvitise suuruse näitab oma avalduses hüvitise taotleja meditsiinidokumentide , sissetulekut tõendavate dokumentide ning vägivallakuriteoga tekitatud otseseid kulusid tõendavate dokumentide alusel , samuti seoses sama kahjuga muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavate dokumentide alusel , mis lisatakse taotlusele .Pensioniametil on õigus hüvitise taotleja esitatud andmeid kontrollida .

( 7 ) Pensioniameti direktoril on õigus nõuda hüvitise taotlejalt ning asjaomastelt asutustelt ja teistelt juriidilistelt isikutelt otsuse tegemiseks vajalikke lisadokumente .

( 8 ) Hüvitise taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või ametlikult kinnitatud koopiad või väljavõtted .Pensioniamet kinnitab temale jääva originaaldokumendi koopia ja tagastab originaaldokumendid .

( 9 ) Pensioniameti direktoril on õigus saata ohver täiendavale arstlikule läbivaatusele , mille kulud arvatakse hüvitise maksmisel ravikulude hulka .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 15.Taotluse läbivaatamine

( 1 ) Pensioniameti direktor vaatab esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse hüvitise määramise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul taotluse ja sellele lisatud dokumentide saabumisest .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Kui taotlusele ei ole kõiki vajalikke dokumente lisatud , teatab pensioniamet hüvitise taotlejale kirjalikult , missugused dokumendid tuleb veel esitada .Kui hüvitise taotleja ei esita lisadokumente kolme kuu jooksul nende esitamise vajalikkuse kohta teatise saamisest , võib pensioniameti direktor teha otsuse olemasolevate andmete alusel .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 3 ) Taotluste läbivaatamise korra kehtestab sotsiaalminister .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 16.Otsustamise edasilükkamine

( 1 ) Pensioniameti direktor võib hüvitise määramise otsustamise edasi lükata kuni otsuse tegemiseni maa- või linnakohtus , kui :

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

1 ) hüvitise taotleja õigus saada hüvitist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult on ebaselge või

2 ) on ilmne , et kuriteoga tekitatud kahju eest vastutav isik on nõus ja võimeline hüvitama kuriteoga tekitatud kahju .

( 2 ) Kui hüvitise taotleja õigus saada sama kahjuga seoses hüvitist muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult või kui selle hüvitise suurus on ebaselge või vaieldav , võib hüvitise maksmise otsustamise edasi lükata ajani , mil nimetatud õigus või hüvitise suurus on lõplikult kindlaks tehtud .

( 3 ) Otsustamise edasilükkamise teeb pensioniamet hüvitise taotlejale viivitamata teatavaks kirja teel .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 4 ) Kui hüvitise maksmise otsustamine on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel edasi lükatud , otsustab pensioniameti direktor hüvitise määramise või sellest keeldumise 10 päeva jooksul , arvates päevast , mil ta on saanud teada otsuse edasilükkamist tinginud asjaolu äralangemisest .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 17.Avansina makstav hüvitis

( 1 ) Kui hüvitise maksmise otsustamine lükatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud juhtudel edasi , on pensioniameti peadirektoril õigus maksta hüvitise taotleja avalduse alusel avanssi , kui hüvitise taotleja õigus saada hüvitist on ilmne ja ta on majanduslikult raskes olukorras .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Avanss ei või olla suurem kui 10 000 krooni .

( 3 ) Kui avanss on määratud hüvitisest suurem , nõutakse enammakstu tagasi vastavalt käesoleva seaduse §-le 21.

( 4 ) Hüvitise määramisest keeldumise korral võib avansi tagasi nõuda üksnes siis , kui maksmine on tingitud hüvitise taotleja kuritarvitusest .

§ 18.Otsus hüvitise määramise kohta

( 1 ) Otsus hüvitise määramise või sellest keeldumise kohta peab tuginema seadusele ja olema põhjendatud .Otsus koosneb sissejuhatusest , kirjeldavast osast , põhjendusest ja resolutsioonist .

( 2 ) Otsuse ärakiri saadetakse hüvitise taotlejale otsuse tegemise päevast arvates viie tööpäeva jooksul posti teel .

§ 19.Otsuse vaidlustamine halduskohtus

Kui hüvitise taotleja ei nõustu pensioniameti direktori otsusega , on tal õigus pöörduda elukohajärgsesse halduskohtusse otsuse ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates ühe kuu jooksul .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 19 1 .Andmete registrisse kandmine

( 1 ) Kuriteoohvrite isikuandmeid ja andmeid ohvrile hüvitise määramise ja maksmise kohta töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ( RT I 1996 , 48 , 944 ; 1998 , 59 , 941 ; 111 , 1833 ; 2000 , 50 , 317 ; 92 , 597 ; 104 , 685 ) .

( 2 ) Andmed ohvrile hüvitiste määramise ja maksmise kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 20.Hüvitise suuruse muutmine ja hüvitise maksmise lõpetamine

( 1 ) Asjaolust , mis tingib hüvitise suuruse vähendamise või hüvitise maksmise lõpetamise , on hüvitise saaja kohustatud pensioniametile teatama 15 päeva jooksul arvates taolise asjaolu tekkimisest .Esitatud avaldus vaadatakse läbi 10 päeva jooksul selle saabumisest .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Riiklike toetuste ja muude maksete suuruse muutmise korral teeb pensioniamet omal algatusel ümberarvutused muudatuse jõustumise päevast arvates 10 päeva jooksul .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 3 ) Hüvitise suurust vähendatakse või hüvitise maksmine lõpetatakse vähendamise või lõpetamise asjaolu tekkimisele järgnevast kuust arvates .

( 4 ) Hüvitist suurendatakse suurendamise asjaolu tõendavate dokumentide esitamisele järgneva kuu esimesest päevast arvates .

( 5 ) Vähemalt üks kord aastas on pensioniamet kohustatud perioodiliselt makstavate hüvitiste summad üle vaatama .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 6 ) Perioodiliselt makstavate hüvitiste puhul arvestatakse hindade ja elukalliduse muutumist korras , mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus .

§ 21.Enammakstud summa tagasinõudmine

Enammakstud hüvitis nõutakse hüvitise saajalt tagasi tsiviilseadustes ettenähtud korras .

§ 22.Sissenõude pööramine hüvitisele , nõude loovutamine ja tasaarvestamine

Käesolevas seaduses käsitletud hüvitisele ja hüvitisnõudele ei või pöörata sissenõuet , nõuet ei või ka loovutada ega tasaarvestada .

§ 23.Tulumaksuvabastus

Käesoleva seaduse alusel makstavat hüvitist ei tulumaksustata .

§ 24.Tsiviilhagi esitamise õigus

( 1 ) Käesoleva seaduse alusel hüvitise taotlemine ja hüvitise määramine ei piira hüvitise saaja õigust nõuda vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamist üldistel alustel .

( 2 ) Kui hüvitise saaja esitab vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks hagi maa- või linnakohtusse , on ta kohustatud sellest viivitamata pensioniametile kirjalikult teatama .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 25.Riigi regressiõigus

( 1 ) Pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile .Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast .

( 2 ) Regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister .Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus .

( 3 ) Kui hüvitise saaja saab sama kahju eest hüvitist pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise määramist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult või mõnest muust allikast , mida ei arvestatud hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust maha vastavalt käesoleva seaduse § 5 lõikele 3 , peab ta sellest viivitamata teatama pensioniametile ja maksma hüvitise tagasi hüvitise suuruse määramisel arvestatud ulatuses .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

5. peatükk

Rakendussätted

§ 26.Teatamiskohustus

Eeluurimisasutus on kohustatud teavitama käesoleva seaduse sisust ohvreid ja ülalpeetavaid , kes võiksid saada käesoleva seaduse alusel hüvitist .

§ 27.Hüvitiste finantseerimine

( 1 ) Käesoleva seaduse alusel makstavaid hüvitisi finantseeritakse riigieelarve eraldistest Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ja need määratakse kindlaks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

( 2 ) Käesoleva seaduse alusel makstavate hüvitiste ja nende maksmise kulu katteallikad on :

1 ) kriminaalkoodeksi alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ;

2 ) regressi korras tagasinõutud summad ;

3 ) eraldised eelmise aasta vabadest vahenditest ;

4 ) riigieelarves ettenähtud muud vahendid .

( 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001 , 3 , 8 )

§ 28.Seaduse jõustumine

( 1 ) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril .

( 2 ) Käesoleva seaduse alusel makstakse hüvitist pärast 2001. aasta 1. jaanuari ( k.a ) toimepandud vägivallakuritegude ohvritele ja nende ülalpeetavatele .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 95 , 844 )

§ 29.Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse ( RT I 1993 , 79 , 1184 ; 1998 , 9 , 111 ; 28 , 353 ja 354 ; 34 , 485 ja 489 ; 40 , 612 ; 51 , 757 ; 61 , 979 ) paragrahv 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 27 järgmises sõnastuses :

“ 27 ) kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse alusel makstud hüvitis . ”