Nõuded kemikaali hoiukohale , peale- , maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas , autoterminalis , raudteejaamas ja lennujaamas

Teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määrus nr 106

( RTL 2001 , 7 , 110 ) ,

jõustunud 1. veebruaril 2001. a.

Määrus kehtestatakse “ Kemikaaliseaduse ” ( RT I 1998 , 47 , 697 ; 1999 , 45 , 512 ) paragrahvi 11 lõike 3 punkti 1 alusel .

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Üldnõuded

( 1 ) Kemikaali hoiukoht , peale- , maha- ja ümberlaadimiskoht ( üldnimetusena käitlemiskoht ) ning teised kemikaali käitlemiseks vajalikud ehitised sadamas , autoterminalis , raudteejaamas ja lennujaamas peavad vastama käesolevatele nõuetele .

( 2 ) Sadama , autoterminali , raudteejaama ja lennujaama käitlemiskohas on keelatud kemikaali käitlemine viisil , mille tulemusena kemikaal teise kemikaali toimel soojeneb , jahtub või reageerib või on vajalik kemikaali soojendamine , jahutamine või reageerimine teise kemikaaliga , mis ei ole seotud kemikaali laadimise või hoidmisega .

( 3 ) Käitlemiskoha projekteerimisel , ehitamisel ja vajalikul katsetamisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigi standarditest ja normidest , nende puudumisel eelistatult Eesti Standardikeskuse poolt tunnustatud rahvusvahelistest ning teiste riikide standarditest ja normidest .Vastavalt rahvusvaheliselt välja kujunenud veopraktikale tuleb tuleohtlike vedelkemikaalide klassifitseerimisel leekpunkti piirtemperatuuri 21 °C asemel lugeda 23 °C ja piirtemperatuuri 55 °C asemel tankeriga veol 60 °C ning pakendis veol 61 °C .

§ 2.Nõuded kemikaali käitlemiskohale sadamas , autoterminalis , raudteejaamas ja lennujaamas

( 1 ) Asustatud ala , inimeste kogunemise koht ja muu kaitstav objekt peab olema käitlemiskohast eraldatud viisil , mis tagab inimeste , vara ja keskkonna ohutuse isegi kemikaaliga seotud õnnetuse korral käitlemiskohas .

( 2 ) Kemikaali käitlemiskoht peab olema liikurpäästevahenditele ligipääsetav ja kõrvaliste isikute juurdepääs sinna peab olema takistatud .

( 3 ) Ehitiste ja maapinna kaitseks kasutatavad pinnakatte- , tõkke- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema käideldavate kemikaalide ning nendest eralduvate aurude ja gaaside suhtes keemiliselt püsivad ja ei tohi kogu kasutusaja jooksul kaotada oma kaitsvat toimet .

( 4 ) Tuleohtlikku või tervistkahjustavat auru eraldava kemikaali korral tuleb kaitsevalliga piiratud alal võimalikult vähendada vedeliku vaba auramise pinda .

( 5 ) Katusega ja vähemalt 3/4 perimeetri ulatuses avadeta seinaga suletud või neljast küljest suletud katuseta ruumi ( kinnine ruum ) ei ole lubatud kasutada laadimiseks , kui kemikaal , kemikaali sisaldav toode või materjal :

1 ) on väga tuleohtlik ;

2 ) on käitlemistemperatuuril , mis on võrdne leekpunkti temperatuuriga või on sellest kõrgem ;

3 ) tekitab plahvatusohtlikku tolmu .

( 6 ) Kemikaali käitlemiskohas , kui kemikaali ohtlikkus seda nõuab , peab olema aastaringselt kasutatav avariidušš .

( 7 ) Veekogu peab olema kaitstud ka ülekulgeva torujuhtme lekke või purunemise korral .

§ 3.Põhjavee kaitsmine käitlemiskohas

( 1 ) Käitlemiskoht peab olema põhjaveest eraldatud kemikaali- ja veekindla tõkkekihiga ja pinnalt , kuhu kemikaal võib sattuda , peab olema seda lihtne kokku koguda .

( 2 ) Väga mürgise , mürgise , kantserogeense , mutageense , teratogeense või reproduktiivset funktsiooni kahjustava , keskkonnaohtliku või pinnases püsiva ja kiiresti imenduva kemikaali kohtkindel mahuti , teisaldatav mahuti , konteiner või mõni muu veoseüksus peab olema paigutatud nii , et kemikaali leke oleks avastatav hiljemalt kemikaali jõudmisel tõkkekihini .

( 3 ) Sademevee kogumissüsteem peab olema isoleeritud või seda peab olema võimalik kiiresti üldkanalisatsioonist või üldkasutatavast veekogust isoleerida .

( 4 ) Laadimiskohas peab olema alusvann , mille põhja kalle peab juhtima vedelkemikaali inimeste viibimise kohast eemale .Alusvanni äär peab olema vähemalt 0,15 m kõrge või on alusvanni põhi ümbritsevast maapinnast 0,15 m madalam ja alusvann koos kogumissüsteemiga või ilma peab mahutama vähemalt :

1 ) laadimisele võetava kõige suurema raudtee paakvaguni veomahu ;

2 ) 10% samaaegselt laadimisele võetavast paakautode veomahust ;

3 ) vedeliku hulga , mis laadimiskail voolab välja suurimal laadimiskiirusel laadimisvooliku , laadimisvarre või mõne muu vedeliku pidevaks laadimiseks kasutatava seadme ( laadimisseade ) või torujuhtme täieliku purunemise hetkest kuni juurdevoolu täieliku peatamiseni .

( 5 ) Mahuti peab asuma kaitsevalliga piiratud alal , mille :

1 ) kaitsevalli kõrgus peab olema vähemalt 0,5 m , kui hoitavate kemikaalide kogumaht ületab 200 m 3 ;

2 ) mahutavus üksiku mahuti korral peab vastama mahuti kogu mahule ja ühise kaitsevalliga ümbritsetud mahutite korral 110% suurima mahuti mahule ;

3 ) aluspõhi peab olema käideldava kemikaali suhtes vastupidava tõkkekihiga , mis peab mahutite aluse geotehnilistes tingimustes jääma läbilaskmatuks mahutite täieliku kõrvaldamiseni kaitsevalliga piiratud alalt ;

4 ) kaitsevall peab takistama kõige suurema imendumiskiirusega kemikaali kaitsevallist läbiimendumist vähemalt seitse ööpäeva ;

5 ) kaitsevalli tihedus peab enne kasutuselevõtmist olema veega kontrollitud ja selle kohta koostatud katsetuste akt .

( 6 ) Ohtliku kemikaali torujuhe peab olema paigaldatud kaitstult ja ka lumikatte esinemisel kogu ulatuses vaatlusega kontrollitav , millele lisaks :

1 ) maa-aluse läbiviigu ehitus peab võimaldama lekke korral selle kiiret avastamist ja välistama kemikaali tungimise pinnasesse ;

2 ) torujuhtme kanal peab olema veetihe ja kemikaali toimele vastupidav ja kanalisse kogunevat sademevett võib juhtida üldkanalisatsiooni või avalikku veekogusse ainult siis , kui õnnetuse korral on võimalik katkestada vee äravool suublasse .

( 7 ) Ületäidetud või lekkiv raudtee paakvagun tuleb esimesel võimalusel maha või ümber laadida või paigutada kohta , kus on võimalik vältida paakvagunist väljuva kemikaali tungimist pinnasesse .

§ 4.Ohutsoonide määramise nõue

( 1 ) Paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali käitlemiskohas tuleb kindlaks määrata ruumiliselt piiritletud alad , kus tule- ja plahvatusohtu põhjustav gaasi(auru ) -õhu segu :

1 ) esineb vahetpidamata või püsib pikemat aega ( ohutsoon 0 ) ;

2 ) võib tekkida seadmete sihipärase kasutamise ajal ( ohutsoon 1 ) ;

3 ) tekib lühikeseks ajaks või selle tekkimine on vähetõenäoline ( ohutsoon 2 ) .

( 2 ) Mis tahes ohutsoonis on lubatud kasutada ainult neid seadmeid ja paigaldisi , mis töökorras olekus välistavad plahvatusohtliku segu süütamise või isesüttimise ja vastavalt sellele :

1 ) elektripaigaldis , elektriseade või seadme elektriosa peab vastama “ Elektriohutusseaduse ” ( RT I 1999 , 29 , 403 ) ja sellest tulenevate õigusaktide nõuetele ;

2 ) ohutsoonides 0 ja 1 on lubatud kasutada ainult tulekindlaid ehitus- ja abimaterjale , seadmed ei tohi tekitada sädemeid või kuumeneda kemikaali aurude isesüttimistemperatuurini .

( 5 ) Ohutsoonide leidmisel tuleb arvesse võtta igast kemikaali käitlemise seadmest tulenevat ohtu ja nende ohtude liitumise võimalust , kui tule- või plahvatusohtu põhjustav kemikaal võib keskkonda eralduda :

1 ) seadme käitamisel tööparameetritega lubatud piirides või seade ise on valmistatud kergestipurunevast materjalist ;

2 ) seadme tööparameetri väljumisel lubatud piiridest või seadme rikke korral ( sekundaarse ohu allikas ) .

( 6 ) Paakautode ja raudtee paakvagunite laadimiskohas tuleb ohutsoonide leidmisel lähtuda laadimisseadmetest ja alt- või pealtlaadimisest tingitud iseärasustest .

( 7 ) Sekundaarse ohu allika korral tuleb ohutsooni 2 ulatuseks võtta 5 m tekkiva loigu välispiirist ja kõrguseks vähemalt 1 m.

( 8 ) Ohutsoonide leidmisel tuleb aluseks võtta lisas 1 toodud tüüpolukorrad .

2. peatükk

Hoiukoht

§ 5.Üldnõuded hoiukohale

( 1 ) Hoiukoht peab tagama kemikaalide ohutu hoidmise viisil , mis ei kahjusta inimest , keskkonda ja vara .

( 2 ) Hoiukoht peab olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega .

( 3 ) Kemikaali , mille pakend ei ole ilmastikukindel , tuleb hoida tihedalt suletavate avadega suletud ruumis , mis on tehniliselt kohandatud kemikaalide hoidmiseks ja milles kemikaalide hoidmine on lubatud õigusaktidega kehtestatud korras ( kinnine hoidla ) .

( 4 ) Omavahel reageerivaid kemikaale peab olema võimalik hoiukohas eraldada viisil , mis välistab nende reaktsiooni astumise ka pakendite või mahutite purunemisel .

( 5 ) Kinnises hoidlas tuleb oksüdeeriv kemikaal eraldada põlevatest kemikaalidest või materjalidest tulemüüriga , mille puhul standardne tulekahju 120 minuti möödumisel ei põhjusta müüri vastaskülje mis tahes punktis temperatuuri tõusu üle 140 °C .

( 6 ) Mürgiseid , tuleohtlikke ja/või sööbivaid aure eraldava või isesüttiva kemikaali kinnise hoidla tuulutusseadmed peavad tagama tõhusa tuulutuse kogu ruumi ulatuses , selle mis tahes täituvuse korral , arvestatult tühja hoidla mahule mitte vähem kui neljakordse õhuvahetuse tunnis , kui töökeskkonna normidest kinnipidamine suuremat õhuvahetuse kordsust ei nõua .

( 7 ) Plahvatusohtliku , eriti tuleohtliku , väga tuleohtliku või tuleohtliku kemikaali hoidlas kasutatavad tuulutusseadmed ja nende liikuvad osad ei tohi tekitada sädemeid .

§ 6.Tervistkahjustava või keskkonnaohtliku kemikaali kinnine hoidla

Väikepakendis väljaspool veoseüksust olevat väga mürgist , mürgist , kantserogeenset , mutageenset , teratogeenset või reproduktiivset funktsiooni kahjustavat või keskkonnaohtlikku kemikaali on lubatud hoida kinnises hoidlas , mille põrand peab moodustama vettpidava vanni kas omaette või koos vettpidava kogumissüsteemiga , mis suudab mahutada tule kustutamiseks kasutatud vee ja on üldkanalisatsioonist või üldkasutatavasse veekogusse viivast suublast isoleeritav .Olemasolevas kiviseintega kinnises hoidlas võib piirduda ka piisavate läve kõrgendustega , mis ei tohi takistada ühest ruumist teise liikumist .

§ 7.Veega reageeriva kemikaali hoidla

Veega reageerimisel mürgiseid , tule- ja/või keskkonnaohtlikke aineid eraldavate ainete hoidla peab olema hästi tuulutatav , pööninguta ühekorruseline hoone , mille põrand peab olema ümbruskonnast kõrgem nii , et naaberaladele sattunud vesi ei saaks tungida hoidla põrandale .

§ 8.Isesüttiva materjali hoidla

( 1 ) Isesüttivat ainet või materjali , mille pakend ei ole ilmastikukindel , tuleb hoida hästituulutatavas kuivas ühekorruselises hoones .

( 2 ) Isesüttiva aine või materjali hoidlas peavad olema vahendid hoitava aine või materjali temperatuuri vahetuks ja pidevaks jälgimiseks .

§ 9.Mahutite kogum

( 1 ) Maapealsed mahutid katuseta alal , kus õhust raskemad gaasid ja aurud ei saa koguneda , vaid hajuvad õhu loomuliku liikumise tõttu kiiresti ( avatud asukoht ) , välja arvatud kraav , süvend , müüriga piiratud ala , kui mahutites hoitakse paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud vedelkemikaali , peavad olema omavahel eraldatud vahemaaga , mis moodustab suurima mahuti diameetrist ( D ) :

1 ) fikseeritud kaanega mahutite korral vähemalt 0,5 D ;

2 ) ujuva kaanega mahutite korral vähemalt 0,3 D ;

3 ) mõlemat tüüpi mahutite korral valitakse suurim väärtustest , mille annavad käesoleva lõike punktid 1 ja 2.

( 2 ) Käesoleva paragrahvi eelmises lõikes sätestatud mahutite vahelist vahemaad on lubatud vähendada kuni 50% , kuid mitte alla 3 m , tulemüüri ehitamisega , mille kõrgus on vähemalt 80% kõrgeima mahuti kõrgusest ja pikkus vähemalt võrdne suurima diameetriga mahuti läbimõõduga või moodustab tulemüür mahuti kaitsevalli .

( 3 ) Paragrahvi 5 lõike 4 kohast eraldamist nõudvate kemikaalide mahutid tuleb paigutada eri mahutite kogumitesse või paigutada nende vahele kummagi kemikaali suhtes taolist eraldamist mittenõudva kemikaali mahuti nii , et eraldamist nõudvate kemikaalide mahutite vahele jääks vähemalt kaks kaitsevalli .

( 4 ) Mahutite kogumit võib käsitleda ühe mahutina , kui nende summaarne maht ei ületa 8000 m 3 ja ühegi mahuti diameeter ei ületa 10 m ja kõrgus 15 m ning siis võib mahutite vahelisi vahemaid vähendada kuni teenindamiseks vajalike ja tehnoloogiliselt lubatavate vähimate mõõtmeteni .

§ 10.Ohutuskuja

( 1 ) Ohtliku kemikaali käitlemise seade peab olema ümbritsetud vööndiga või seadmete vahel peab olema eraldusriba ( ohutuskuja ) , et takistada seadmega juhtunud õnnetuse ülekandumist naaberalale või naaberseadmele .

( 2 ) Ala , kus kõrvalised isikud saavad takistamatult viibida , on ohutuskujana lubamatu .

( 3 ) Ohutuskuja mõõtme leidmiseks tuleb lähtuda kemikaali omadustest ja kogusest ning selleks võib kasutada riskide hindamise meetodeid .

( 4 ) Maapealse mahuti , kus hoitakse paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali , ohutuskuja peab sõltuvalt projekteeritud mahuti kasulikust mahust ulatuma mahuti välispinnast vähemalt :

1 ) kuni 15 m 3 - 5 m ;

2 ) 15 m 3 kuni 50 m 3 - 10 m ;

3 ) 50 m 3 kuni mahuni 10 000 m 3 - 15 m ;

4 ) 10 000 m 3 kuni 30 000 m 3 - 25 m ;

5 ) mahtudel üle 30 000 m 3 - 30 m.

( 5 ) Kaitsevalliga piiratud ala tuleb alati käsitleda ohutuskujana , kui käesoleva paragrahvi lõige 4 ei sätesta ohutuskujale suuremat ulatust .

( 6 ) Tule- ja plahvatusohtlike kemikaalide mahutite kogumid tuleb eraldada ohutuskujaga omavahel , kaitsevalliga ümbritsetud üksikust mahutist , laadimiskohast , käitlemiskohast , administratiiv- ja abihoonest ning üldkasutatavast maast .

( 7 ) Mahuti ohutuskuja mõõde mingi teise mahutite kogumisse kuuluva mahuti või paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud pakitud kemikaali hoidla suhtes :

1 ) peab olema vähemalt 10 m , kui D on kuni 5 m ( kaasa arvatud ) ja ( 5 + D ) m , kui D on suurem kui 5 m ;

2 ) võib olla 10 m kuni D väärtusteni 20 m , suuremate D väärtuste korral peab ohutuskuja mõõde olema vähemalt ( 0,33 × ( D - 20 ) + 10 ) m , kui mahuti välispinda on võimalik kohtkindlalt paigaldatud seadmega tõhusalt veega kasta .

( 8 ) Lähimast laadimiskohast või hoonest , millest otsest tuleohtu ei lähtu , peab fikseeritud kaanega mahuti asuma vähemalt 15 m ja ujuva kaanega mahuti vähemalt 10 m kaugusel .

§ 11.Päästevahendite ligipääs mahutile

( 1 ) Kui paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali mahuti ei ole varustatud kohtkindla tulekustutussüsteemiga , siis peab sellele mahutile olema tagatud liikurpäästevahendite vaba juurdepääs .

( 2 ) Kaitsevalli kaugus mahutist peab võimaldama selle tagant tule kustutamist ja mahuti jahutamist .

§ 12.Nõuded hoidlana kasutatavale ujuvvahendile

( 1 ) Kemikaalide hoidmiseks kasutatav ujuvvahend peab olema merel meresõidukõlblik ja siseveekogul sõidukõlblik .

( 2 ) Ohtliku veose hoidmisel pakitult või puistlastina peab ujuvvahendi A-kategooria masinaruumi ja lastiruumi vaheliste piirete tulekindlus , lastiruumis tagatud õhuvahetuse kordsus , varustatus tuletõrje veega , tulekustutusvahendid , individuaalsed kaitsevahendid ja tulekahju signalisatsioon vastama nõudmistele , mis sellele ohtlikule veosele ei ole nõrgemad SOLAS 74 peatüki II-2 reegli 54 nõudmistest .

( 3 ) Naftatanker , mis on vanem kui 15 aastat , peab olema kahekordse põhjaga .

( 4 ) Ujuvvahendil tuleb pidada vahiteenistust .

( 5 ) Hoidlana kasutataval ujuvvahendil ei ole lubatud hoida lisa loetelus olevaid A- ja B-kategooria keskkonnaohtlikke kemikaale ( lisa 2 ) .

( 6 ) Ujuvvahendit on lubatud lastida laadungimärgiga lubatud piirini .

3. peatükk

Laadimiskoht

§ 13.Üldnõuded laadimiskohale

( 1 ) Laadimiskohas peavad olema kättesaadavad vahendid pisireostuse kõrvaldamiseks ja kemikaalijäätmete ohutuks kogumiseks .Kasutatav adsorbent ei tohi kemikaaliga ohtu tekitavalt reageerida .

( 2 ) Ohtliku kemikaali laadimiseks tuleb laadimisvoolikule eelistada laadimisvart .

( 3 ) Laadimisseadme purunemise korral peab olema võimalik kiiresti ja kindlalt sulgeda kemikaali juurdevool .Selleks ette nähtud avariisulgemisventiili ei ole lubatud kasutada tavaolukorras .

( 4 ) Torujuhe ja laadimisseade peavad purunemiseta taluma laadimissüsteemis oleva avariisulgemisventiili rakendumisel tekkiva hüdraulilise löögi .

( 5 ) Laadimisvoolik peab olema vastupidav kemikaali toimele , enne kasutuselevõtmist ja vähem kui 12 kuu eest surve all katsetatud , tehniliselt korras ja suurim lubatud töötemperatuur peab olema kõrgem laaditava kemikaali temperatuurist .

( 6 ) Paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali laadimisel peab laadimisseade ja veomahuti olema maandatud .

( 7 ) Kaldatorustikuga ühendatud ohtliku kemikaali laadimiskailt peab olema kaldale turvaline evakueerimistee , mis ei tohi lõikuda kemikaali laadimiseks kasutatava torujuhtme või laadimisseadmega .

( 8 ) Kui laadimiskail kasutatakse laeva kinnitusotste kiirvabastamisseadet , siis peab ka kasutataval laadimisseadmel olema kiirvabastussõlm .

( 9 ) Kui laaditav kemikaal jääb vette sattudes ujuma , ei lahustu ega aurustu täielikult , siis peab laadimiskohas olema kasutusvalmis kemikaalile vastupidavast materjalist tehniliselt korras reostustõke .

( 10 ) Laadimiskai peab olema ehitusega , mis takistab vette sattunud kemikaali valgumist kai alla .

( 11 ) Paragrahvi 2 lõike 5 alla käiva või tuleohtliku vedelkemikaali laadimiskail peab olema rahvusvaheliselt kasutatav ühendus laeva ja kalda tuletõrje veetorustiku ühendamiseks .Vajalike kinnitusvahendite , poltide ja mutrite asukoht kail peab olema tähistatud ja varustatud nii eesti- kui ka ingliskeelse sildiga .

( 12 ) Pärast laadimistööde lõppu tuleb torujuhe ja laadimisseade tühjendada , kui korrosioonioht ei nõua nende täidetuks jätmist , kuid :

1 ) laadimisvoolikut ei ole lubatud jätta täidetuks ;

2 ) täidetud torujuhe või laadimisseade tuleb tähistada ja sulgeda viisil , mis välistab nende kontrollimatu tühjenemise .

§ 14.Laevade laadimiseks kasutatavate voolikute katsetamine

( 1 ) Survekatse tehakse veega rõhul , mis 1,5 korda ületab vooliku valmistaja poolt antud töörõhu , kuid mitte vähem kui 0,9 MPa .

( 2 ) Katsetamise temperatuuril tuleb voolikut survestada vähemalt kümme minutit .

( 3 ) Survekatsel ilmneva lekke korral tuleb voolik kasutuselt kõrvaldada , pundumise ja tugispiraali deformatsiooni korral langetatakse otsus sõltuvalt konkreetsest olukorrast .Kasutusel olnud laadimisvooliku survestamiseks kasutatud vett tuleb käidelda kui kemikaaliga saastatud vett .

( 4 ) Laadimisvoolikut , mida kasutatakse temperatuuril üle 40 °C , tuleb :

1 ) katsetada laaditava vedeliku suurimal lubatud temperatuuril või

2 ) lühendada laadimisvooliku katsetuste vahelist perioodi , et ennetada kõrgemal temperatuuril töötava laadimisvooliku materjali kiiremast vananemisest tingitud purunemist .

( 5 ) Laadimisvooliku survekatse kohta vormistatakse protokoll , milles näidatakse :

1 ) laadimisvooliku tunnus ;

2 ) valmistaja antud põhilised parameetrid ;

3 ) valmistamise või esmakordsele kasutusele võtmise aeg ja viimase katsetamise aeg .

( 6 ) Eelmises lõikes mainitud protokolli kinnitab katsetuste eest vastutavaks määratud isik oma allkirjaga ja protokoll tuleb säilitada kuni järgmise survekatseni .

( 7 ) Laadimisvoolikule märgitakse viimase katsetamise aeg , suurim lubatud töötemperatuur , kui see on üle 40 °C , ja suurim lubatud töörõhk .

( 8 ) Mitteloetava märgistusega laadimisvooliku kasutamine ohtliku kemikaali laadimiseks on keelatud .

§ 15.Maandamine tankeri laadimisel

( 1 ) Leekpunkti mitte üle 60 °C omava kemikaali laadimisel peab tanker olema kaldast elektriliselt isoleeritud , kui kemikaal on saadud nafta destilleerimisel või mõnel muul viisil ja koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust ning kemikaali elektrijuhtivus on alla 50 pS/m .Kui kemikaali elektrijuhtivus ei ole teada , siis tuleb eeldada , et see on alla 50 pS/m .

( 2 ) Laadimisseade peab olema elektrit juhtiv , kuid varustatud vähemalt 1000-oomist takistust omava isoleeriva ketta või vahetükiga .

( 3 ) Kui tanker ühendatakse kaldaga maandusjuhtmega , siis tuleb seda teha maanduslüliti abil , mida on lubatud kasutada ohutsoonis 1 ja laadimisseadmes ei ole lubatud kasutada isoleerivat ketast või vahetükki .

§ 16.Auru tagasijuhtimine

( 1 ) Laetava kemikaali aurude tagasijuhtimisel tühjendatavasse mahutisse või erilisse aurude kogujasse tuleb kasutada laadimisseadet , mille ehitus välistab kemikaali- ja aurutorustike valesti ühendamist .

( 2 ) Tule- ja plahvatusohtliku auru tagasijuhtimine tankerile on kategooriliselt keelatud .

( 3 ) Ainult kaldast elektriliselt isoleeritud tankerilt on lubatud tule- ja plahvatusohtliku auru tagasijuhtimine kaldal asuvasse mahutisse või kogumisseadmesse , kui :

1 ) auru tagasijuhtimise torustik on elektrit juhtivast materjalist , kuid on isoleeriva ketta või vahetükiga elektriliselt katkestatud ;

2 ) tagasijuhitava auru torustiku kaldapoolne osa on maandatud .

( 4 ) Kaldal asuva auru tagasivõtmise seade peab suutma :

1 ) tõrgeteta vastu võtta tagasijuhitavat auru laadimiskiirustel , mis kuni 1,25 korda ületavad seadme suurima projekteeritud laadimiskiiruse ;

2 ) mis tahes laadimiskiirustel kuni suurima projekteeritud laadimiskiiruseni vältida täidetava tanki ülerõhu-vaakumklappide töölerakendumist .

( 5 ) Kui laadimisseadmes on kiirvabastussõlm , siis peab see olema ka aurude tagasijuhtimise torustikul .

§ 17.Ohutsoonid tankeri laadimisel

( 1 ) Ohutsoonid tankeri laadimisel kemikaaliga , mille leekpunkt ei ole üle 60 °C või mille laadimistemperatuur on vähem kui 10 °C allpool tegelikku leekpunkti , tuleb määrata järgmiselt :

1 ) pealelaadimisel määrab ohutsooni 1 piirid veepinnalt piiritlematult ülespoole ulatuv vertikaalpind , mis asub tankeri horisontaalsest perimeetrist 20 m kaugusel ;

2 ) mahalaadimisel määrab ohutsooni 2 tankeri laadimispoolses horisontaalperimeetrist igas suunas 20 m kaugusele ulatuv ruumiosa , mis algab veepinnalt ja ulatub kai pinnalt 10 m ülespoole ;

3 ) punkti 1 või 2 alusel leitud ohutsoonile tuleb liita kail asuvate laadimisseadmetest tulenevad ohutsoonid .

( 2 ) Laadimiskiirustel alla 600 m 3 tunnis või tankeri dedveidi korral alla 3000 tonni on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud ohutsooni mõõtmeid võtta koefitsiendiga 1,0 kuni 0,5 .

§ 18.Ohtliku kemikaali laadimiskoht merel

( 1 ) Merel laevalt laevale laadimiskoht peab asuma üldkasutatavatest laevateedest eemal nii , et mööduva laeva tekitatud lainetus ei ohustaks turvalist laadimist .

( 2 ) Laadimisvoolik peab olema katsetatud vastavalt paragrahvis 14 sätestatud nõuetele vähemalt 1,4 MPa rõhul .

( 3 ) Laadimisest tuleb eelnevalt teavitada Veeteede Ameti koordinatsioonikeskust järgmises :

1 ) osalevate laevade nimed ja lipuriigid ;

2 ) laadimiskoha koordinaadid ;

3 ) laadimise alguse kellaaeg ;

4 ) laaditav kemikaal ;

5 ) eeldatav laadimise kestus .

( 4 ) Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud kemikaali laadimisel tuleb laevad omavahel elektriliselt isoleerida ja täita paragrahvi 15 lõike 2 nõudmisi .

( 5 ) Merel ei ole lubatud laadida :

1 ) puistlastina veetavat kemikaali ;

2 ) lisa 2 loetelus toodud A- või B-kategooria keskkonnaohtlikku kemikaali ;

3 ) ohtlikku kemikaali , mille viskoossus 20 °C juures on üle 25 mPa või laadimistemperatuur on alla 15 °C jäävast sulamistemperatuurist kõrgem vähem kui 5 °C või üle 15 °C jäävast sulamistemperatuuri kõrgem vähem kui 10 °C ;

4 ) toornaftat või valitsevalt süsivesinike segu , millest destilleerub 340 °C juures vähem kui 50% ja 370 °C vähem kui 95% .

4. peatükk

Rakendumine

§ 19.Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2001. a.

Lisa 1

teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määruse nr 106 juurde

Ohutsoonide skeemid käitlemiskohtades esinevates tüüpolukordades

( vt. RTL 2001 , 7 , 110 )

Lisa 2

teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määruse nr 106 juurde

A- ja B-kategooria keskkonnaohtlikud kemikaalid , mida paragrahvi 18 lõike 5 punkt 2 ei luba merel laadida

Eestikeelne nimetus Ingliskeelne nimetus CAS-number Veol kasutatav ÜRO tunnusnumber Keskkonna- ohtlikkuse kategooria* 1,2 , 4-Triklorobenseen 1,2 , 4-Trichlorobenzene 120-82-1 2321 B 1,3 -Tsüklopentadieeni dimeer ( sulas olekus ) 1,3 -Cyclopentadiene dimer ( molten ) 77-73-6 - B 1,3 -Dikloropropeen 1,3 -Dichloropropene 542-75-6 2047 B 1,5 , 9-Tsüklododekatrieen 1,5 , 9-Cyclododecatriene 4904-61-4 - A 1,6 -Dikloroheksaan 1,6 -Dichlorohexane 2163-00-0 - B 1-Alkeenide ( C6-C18 ) segu alpha-Olefins ( C6-C18 ) mixtures - - B 1-Undetseen 1-Undecene 821-95-4 - B 2,4 -Diklorofenoksüäädikhappe dietanoolamiini soola lahus 2,4 -Dichlorophenoxyacetic acid , diethanolamine salt solution 5742-19-8 - A 2,4 -Diklorofenoksüäädikhappe triisopropüülamiini soola lahus 2,4 -Dichlorophenoxyacetic acid , triisopropanolamine salt solution 18584-79-7 - A 2,4 -Diklorofenool 2,4 -Dichlorophenol 120-83-2 2021 A 2-Etüül-3-propüülakroleiin 2-Ethyl-3-propylacrolein 645-62-5 - A 2-Etüülheksüülakrülaat 2-Ethylhexyl acrylate 103-11-7 - B 2-Etüülheksüülamiin 2-Ethylhexylamine 104-75-6 2276 B 2-Hüdroksüetüülakrülaat 2-Hydroxyethyl acrylate 818-61-1 - B 2-Metüül-5-etüülpüridiin 2-Methyl-5-ethylpyridine 104-90-5 2300 B 3,4 -Dikloro-1-buteen 3,4 -Dichloro-1-butene 760-23-6 - B Akrüülonitriil Acrylonitrile 107-13-1 1093 B Alakloor , tehniline ( 90% või enam ) Alachlor technical ( 90% or more ) 15972-60-8 - B alfa-Metüülstüreen alpha-Methylstyrene 98-83-9 2303 A alfa-Pineen alpha-Pinene 80-56-8 2368 A Alkeenide ( C5-C15 ) segu Olefin mixtures ( C5-C15 ) - - B Alkohol ( C12-C15 ) polü(1-6 ) etoksülaat Alcohol ( C12-C15 ) poly(1-6 ) ethoxylates - - A Alkohol ( C12-C15 ) polü(7-19 ) etoksülaat Alcohol ( C12-C15 ) poly(7-19 ) ethoxylates - - B Alkohol ( C6-C17 ) ( sekundaarne ) polü(3-6 ) etoksülaat Alcohol ( C6-C17 ) ( secondary ) poly(3-6 ) ethoxylates - - A Alkohol ( C6-C17 ) ( sekundaarne ) polü(7-12 ) etoksülaat Alcohol ( C6-C17 ) ( secondary ) poly(7-12 ) ethoxylates - - B Alküül(C3-C8 ) benseen Alkyl(C3-C8 ) benzenes - - A Alküül(C7-C11 ) fenoolpolü(4-12 ) etoksülaat Alkyl(C7-C11 ) phenol poly(4-12 ) etoxylate - - B Alküül(C7-C9 ) nitraat Alkyl(C7-C9 ) nitrates - - B Alküülarüülpolüeeter ( C9-C20 ) Alkaryl polyethers ( C9-C20 ) - - B Alküülbenseenide , alküülindaanide ja alküülindeenide ( igaüks C12-C17 ) segu Alkylbenzene , alkylindane , alkylindene mixture ( each C12-C17 ) - - A Allüülalkohol ( 2-propenool ) Allyl alcohol 107-18-6 1098 B Allüülkloriid ( kloropropeen ) Allyl chloride 107-05-1 1100 B Ammooniumsulfiidi lahus ( 45% või vähem ) Ammonium sulphide solution ( 45% or less ) 12135-76-1 2683 B Atseetokloor Acetochlor 34256-82-1 - A Atsetoontsüaanohüdriin Acetone cyanohydrin 75-86-5 1541 A beeta-Pineen beta-Pinene 127-91-3 - B Bensüülkloriid Benzyl chloride 100-44-7 1738 B Bisfenool A diglütsidüüleeter ( 2,2 -bis[4-(2 , 3-epoksüpropoksü ) fenüül ] - propaan ) Diglycidyl ether of bisphenol A 1675-54-3 - B Bisfenool F diglütsidüüleeter ( 2,2 -bis[4-(2 , 3-epoksüpropoksü ) fenüül ] - metaan ) Diglycidyl ether of bisphenol F - - B Buteeni oligomeer Butene oligomer - - B Butüülakrülaat ( kõik isomeerid ) Butyl acrylate ( all isomers ) 141-32-2 - B Butüülbenseen ( kõik isomeerid ) Butylbenzene ( all isomers ) 68411-44-9 2709 A Butüülbensüülftalaat Butyl benzyl phthalate 85-68-7 - A Butüülbutüraat ( kõik isomeerid ) Butyl butyrate ( all isomers ) 109-21-7 - B Detseen Decene 25339-53-1 - B Detsüülakrülaat Decyl acrylate 2156-96-9 - A Detsüülalkohol ( kõik isomeerid ) Decyl alcohol ( all isomers ) 112-30-1 - B Detsüülatsetaat Decyl acetate 112-17-4 - B Detsüüloksütetrahüdrotiofeendioksiid Decyloxytetrahydrothiophene dioxide - - A Dibromoetaan Ethylene dibromide 106-93-4 1605 B Dibutüülftalaat Dibutyl phthalate 84-74-2 - A Dibutüülvesinikfosfonaat Dibutyl hydrogen phosphonate 1809-19-4 - B Dietüülbenseen ( isomeeride segu ) Diethylbenzen ( mixture ) 25340-17-4 2049 A Dietüülsulfaat Diethylsulphate 64-67-5 1594 B Difenüloolpropaanepiklorohüdriini vaigud Diphenylol propaneepichlorhydrin resins - - B Difenüül Diphenyl 92-52-4 - A Difenüülamiin , reaktsiooniprodukt koos 2,2 , 4-trimetüülpenteeniga Diphenylamine , reaction product with 2,2 , 4-Trimethylpentene - - A Difenüülamiinid , alküleeritud Diphenylamines , alkylated - - A Difenüüleeter Diphenyl ether 101-84-8 - A Difenüüleetri ja difenüülfenüüleetri segu Diphenyl ether/Diphenyl phenyl ether mixture - - A Difenüüli ja difenüüleetri segu Diphenyl/Diphenyl ether mixtures - - A Difenüülmetaandiisotsüanaat Diphenylmethane diisocyanate 101-68-8 2489 B Diheksüüladipaat Di-n-hexyl adipate 110-33-8 - B Diisobuteen Diisobutylene 107-39-1 2050 B Diisobutüülftalaat Diisobutyl phthalate 84-69-5 - B Diisopropüülbenseen ( kõik isomeerid ) Diisopropylbenzene ( all isomers ) 25321-09-9 - A Diklorobenseen ( kõik isomeerid ) Dichlorobenzene ( all isomers ) 25321-22-6 - B Dikloroetaan Ethylene dichloride 107-06-2 1184 B Dikloroetüüleeter Dichloroethyl ether 111-44-4 - B Dikloropropeeni ja dikloropropaani segud Dichloropropene/Dichloropropane mixtures - - B Dimetüüladipaat Dimethyl adipate 627-93-0 - B Dimetüülfosfonaat Dimethyl hydrogen phosphite 868-85-9 - B Dinitritolueen ( sulas olekus ) Dinitrotoluene ( molten ) 25321-14-6 1600 A Dodetseen ( kõik isomeerid ) Dodecene ( all isomers ) 25378-22-7 - B Dodetsüülalkohol Dodecyl alcohol 112-53-8 - B Dodetsüülamiini ja tetradetsüülamiini segu Dodecylamine/Tetradecylamine mixture - - A Dodetsüüldifenüüleetri disulfonaadi lahus Dodecyl diphenyl ether disulphonate solution - - A Dodetsüüldimetüülamiini ja tetradetsüüldimetüülamiini segu Dodecyldimethylamine/Tetradecyl- dimethylamine mixture - - A Dodetsüülfenool Dodecylphenol 27193-86-8 - A Eikosaan(oksüpropaan-2 , 3-diüül ) id Icosa(oxypropane-2 , 3-diyl ) s - - B Epikloorhüdriin Epichlorhydrin 106-89-8 2023 A Etülideennorborneen Ethylidene norbornene 16219-75-3 - B Etüülakrülaat Ethyl acrylate 140-88-5 1917 A Etüülbenseen Ethylbenzene 100-41-4 1175 B Etüültolueen ( kõik isomeerid ) Ethyltoluene ( all isomers ) 25550-14-5 - B Fosfor , kollane või valge Phosphorus , yellow or white 7723-14-0 - A Heksüülatsetaat Hexyl acetate 142-92-7 - B Heptüülatsetaat Heptyl acetate 112-06-1 - B Isoforoondiisotsüanaat Isophorone diisocyanate 4098-71-9 2290 B Kaltsiumalküül(C9 ) fenoolsulfiidi ja polüolefiinfosforsulfiidi segu Calcium alkyl(C9 ) phenol sulphide/Polyolefin phosphorosulphide mixture - - A Kaltsiumhüpokloriti lahus ( üle 15% ) Calcium hypochlorite solution ( more than 15% ) 7778-54-3 - B Kampol Rosin 8050-09-7 - B Kampoli fumaarhappe adukt , vees dispergeeritud Fumaric adduct of rosin , water dispersion - - B Kampolseebi ( disproportsioneeritud ) lahus Rosin soap ( disproportionated ) solution 85026-55-7 - B Kampriõli Camphor oil 76-22-2 - B Karbolõli ( kivisöetõrva keskõli ) Carbolic oil 84650-04-4 - A Kemikaalide vedeljäätmed Liquid chemical wastes - - A Kivisöetõrv Coal tar 65996-89-6 - A Kivisöetõrva solventnafta Coal tar naphtha solvent 65996-79-4 - B Klooritud parafiinid(C10-C13 ) Chlorinated paraffins ( C10-C13 ) - - A Klorobenseen Chlorobenzene 108-90-7 1134 B Kloroform , triklorometaan Chloroform 67-66-3 1888 B Klorotolueeni isomeeride segu Chlorotoluenes ( mixed isomers ) - 2238 A Koobaltnaftenaadi lahus solventnaftas Cobalt naphthenate in solvent naphtha - - A Kreosoot ( kivisöetõrvast ) Creosote ( coal tar ) 8001-58-9 - A Kreosoot ( puidust ) Creosote ( wood ) - - A Kresooli isomeeride segu Cresols ( all isomers ) 1319-77-3 2076 A Kresüülhape ( fenoolivabad kresoolid ) Cresylic acid , dephenolized - 2022 A Krootonaldehüüd Crotonaldehyde 4170-30-3 1143 A Ksülenool ( kõik isomeerid ) Xylenol 1300-71-6 2261 B Lahustibensiin ( lakibensiin ) , madala ( 15-20% ) aromaatsusega White spirit , low ( 15-20% ) aromatic 64742-88-7 1300 B Laktonitriili lahus ( 80% või vähem ) Lactonitrile solution ( 80% or less ) 78-97-7 - B Lauriinhape Lauric acid 143-07-7 - B Merkaptobensotiasooli naatriumsoola lahus Mercaptobenzothiazol , sodium salt solution 2492-26-4 - B Metaam(naatrium ) , lahus Metam sodium solution 137-42-8 - A Metakrüülvaik dikloroetaanis Methacrylic resin in ethylene dichloride - - B Metüülakrülaat Methyl acrylate 96-33-3 1919 B Metüülheptüülketoon Methyl heptyl ketone 821-55-6 - B Metüülnaftaleen ( sulas olekus ) Methylnaphthalene ( molten ) 1321-94-4 - A Metüülsalitsülaat Methyl salicylate 119-36-8 - B Metüültsüklopentadieeni dimeer Methylcyclopentadiene dimer 26472-00-4 - B m-Klorotolueen m-Chlorotoluene 108-41-8 2238 B Monomeerne stüreen Styrene monomer 100-42-5 2055 B Mootorikütuse oktaanarvu tõstvad ained ( sisaldavad alküülpliid ) Motor fuel anti-knock compounds ( containing lead alkyls ) - 1649 A N-(2-Metoksü-1-metüületüül ) -2-etüül-6- metüülkloroatseetaniliid N-(2-Methoxy-1-methyl ethyl ) - 2-ethyl-6-methyl chloroacetanilide - - B Naatriumalküül(C14-C17 ) sulfonaatide 60-65% lahus Sodium alkyl ( C14-C17 ) sulphonates 60-65% solution - - B Naatriumkresolaat Cresylic acid , sodium salt solution 34689-46-8 - A Naatriumnaftasulfonaadid Sodium petroleum sulphonate 68608-26-4 - B Naatriumnitriti lahus Sodium nitrite solution 7632-00-0 - B Naatriumsulfiidi lahus ( 15% või vähem ) Sodium sulphide solution ( 15% or less ) 1344-08-7 - B Naatriumtiotsüanaadi lahus ( 56% või vähem ) Sodium thiocyanate solution ( 56% or less ) 540-72-7 - B Naatriumvesiniksulfiidi ( 6% või vähem ) ja naatriumkarbonaadi ( 3% või vähem ) lahus Sodium hydrogen sulphide ( 6% or less ) /Sodium carbonate ( 3% or less ) solution - - B Naatriumvesiniksulfiidi ja ammooniumsulfiidi lahus Sodium hydrosulphide/Ammonium sulphide solution - - B Naatriumvesiniksulfiidi lahus ( 45% või vähem ) Sodium hydrosulphide solution ( 45% or less ) 16721-80-5 2949 B Naftaleen ( sulas olekus ) Naphthalene ( molten ) 91-20-3 2304 A Nafteenhapped ( tsüklopentaankarboksüülhapped ) Naphthenic acids 1338-24-5 - A Nitrobenseen Nitrobenzene 98-95-3 1662 B Noneen ( kõik isomeerid ) Nonene ( all isomers ) 27215-95-8 - B Nonüülfenooli polü(4+ ) etoksülaadid Nonylphenol poly(4+ ) ethoxylates - - B Nonüülfenool Nonylphenol 25154-52-3 - A o- või p-Nitrotolueen o- or p-Nitrotoluenes - 1664 B o-Etüülfenool o-Ethylphenol 90-00-6 - A o-Kloronitrobenseen o-Chloronitrobenzene 88-73-3 1578 B o-Klorotolueen o-Chlorotoluene 95-49-8 2238 A Oktadetseenamiin ( oleüülamiin ) Oleylamine 112-90-3 - A Okteen ( kõik isomeerid ) Octene ( all isomers ) 25377-83-7 - B Oktüülaldehüüdid Octyl aldehydes - 1191 B o-Nitrofenool ( sulas olekus ) o-Nitrophenol ( molten ) 88-75-5 1663 B Pentakloroetaan Pentachloroethane 76-01-7 1669 B p-Klorotolueen p-Chlorotoluene 106-43-4 2238 B Polü(2+ ) tsüklilised aromaatsed ühendid Poly(2+ ) cyclic aromatics - - A Propeeni tetrameer Propylene tetramer 25378-22-7 2850 B Propeeni trimeer Propylene trimer 13987-01-4 2057 B Propüülbenseen ( kõik isomeerid ) Propylbenzene ( all isomers ) 103-65-1 - A Puurimisvedelik , sisaldab tsingi soolasid Drilling brines ( containing zinc salts ) - - B Sulforeeritud süsivesinike ( C18+ ) alküülamiinide segu Sulpho hydrocarbon long-chain ( C18+ ) alkylamine mixture - - B Süsinikdisulfiid Carbon disulphide 75-15-0 1131 B Tallõli ( töötlemata ja destilleeritud ) Tall oil ( crude and distilled ) 8002-26-4 - B Tallõli rasvhapete baariumsool Tall oil fatty acid barium salt - - B Tallõliseep ( disproportsioneeritud ) lahus Tall oil soap ( disproportionated ) solution - - B Täpsustamata ohtlik vedelik , A-kategooria keskkonnaohtlik aine Noxious liquid , n.o.s. , Category A - - A Täpsustamata ohtlik vedelik , B-kategooria keskkonnaohtlik aine Noxious liquid , n.o.s. , Category B - - B Tärpentin Turpentine 9005-90-7 1299 B Tetrakloroetaan Tetrachlorethane 79-34-5 1702 B Tetrakloroeteen Perchloroethylene 127-18-4 1897 B Tetraklorometaan Carbon tetrachloride 56-23-5 1846 B Tetrametüülbenseen ( kõik isomeerid ) Tetramethylbenzene ( all isomers ) - - A Trialküüläädikhappe(C10 ) glütsidüülester Glycidyl ester of C10 trialkylacetic acid 71206-09-2 - B Tributüülfosfaat Tributyl phosphate 126-73-8 - B Tridekaanhape Tridecanoic acid 638-53-9 - B Trietüülbenseen ( kõik isomeerid ) Triethylbenzene ( all isomers ) 25340-18-5 - A Trietüülfosfit Triethyl phosphite 122-52-1 2323 B Triisopropüülfenüülfosfaadid Triisopropylated phenyl phosphates - - A Trikresüülfosfaat ( orto-isomeeri 1% või rohkem ) Tricresyl phosphate ( containing 1% or more ortho-isomer ) 1330-78-5 2574 A Trikresüülfosfaat ( orto-isomeeri alla 1% ) Tricresyl phosphate ( containing less than 1% ortho-isomer ) 78-30-8 563-04-2 - A Triksülüülfosfaat Trixylyl phosphate 25155-23-1 - A Trimetüülbenseen ( kõik isomeerid ) Trimethylbenzene ( all isomers ) 25551-13-7 - A Trimetüülhaksaandiisotsüanaat ( 2,2 , 4- või 2,4 , 4-isomeerid ) Trimethylhexamethylenediisocyanate ( 2,2 , 4- and 2,4 , 4-isomers ) 16938-22-0 15646-96-5 2328 B Tsinkalküül(C3-C14 ) ditiofosfaat Zinc alkyl dithiophosphate ( C3-C14 ) - - B Tsükloheksüülatsetaat Cyclohexyl acetate 622-45-7 2243 B Tsüklopenteen Cyclopentene 142-29-0 2246 B Undekaanhape Undecanoic acid 112-37-8 - B Undekanool Undecyl alcohol 112-42-5 - B Vinüülneodekanaat Vinyl neodecanoate 45115-34-2 - B Vinüültolueenid Vinyltoluene 25013-15-4 2618 A

*Märkus .A-kategooria aine on bioakumuleeruv ja ohtlik mere elustikule või inimese tervisele ; LC50 ( kontsentratsioon vees , mille juures pooled katsealustest hukkuvad ) on alla 1 mg/kg või LC50 on vahemikus 1 kuni 10 mg/kg , kuid kaasnevad muud ohud mere elustikule .

B-kategooria aine on bioakumuleeruv lühikese peetusega ( kuni üks nädal ) ; rikub toiduks kasutatavate mereorganismide maitset ; LC50 on vahemikus 1 kuni 10 mg/kg või LC50 on vahemikus 10 kuni 100 mg/kg , kuid kaasnevad muud ohud mere elustikule .