Patenditaotluse vormi- ja sisunõuded ning patenditaotluse esitamise kord

Majandusministri 30. detsembri 1999. a määrus nr 69

( RTL 2000 , 8 , 80 ) ,

jõustunud 1. jaanuaril 2000. a.

Määrus kehtestatakse patendiseaduse ( RT I 1994 , 25 , 406 ; 1998 , 74 , 1227 ; 107 , 1768 ; 1999 , 84 , 764 ) § 19 lõikes 2 ja § 20 lõikes 6 sätestatu alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 1999. a määrusega nr 372 ( RT I 1999 , 92 , 829 ) .

Määruse eesmärk on patenditaotluse vormi- ja sisunõuete ning patenditaotluse esitamise korra ühtlustamine ning selle kaudu patenditaotlejate võrdset kohtlemist kindlustava ühtse menetlusmetoodika rakendamise võimaldamine .Määruse eesmärk on ka leiutise olemuse ja ajutisest kaitsest või patendikaitsest tuleneva õiguskaitse ulatuse määramisel ühetaolise tõlgendamise tagamine .

Üldsätted

§ 1.Mõistete määratlemine

Käesolevas määruses kasutatavaid patendialaseid mõisteid , mis ei ole määratletud patendiseaduses , mõistetakse ja tõlgendatakse tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis ( RT II 1994 , 4/5 , 19 ) ja Riigikogu poolt ratifitseeritud teistes patendialastes välislepingutes ning nende rakendusaktides toodud määratluste kohaselt .

§ 2.Määruse laienemine rahvusvahelistele patenditaotlustele

( 1 ) Käesolev määrus ei laiene 19. juunil 1970. a Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu ( RT II 1994 , 6/7 , 21 ) artiklite 3-12 kohaselt Patendiametile kui sama lepingu artikli 2 lõike xv kohasele vastuvõtvale ametile esitatavatele rahvusvahelistele patenditaotlustele .

( 2 ) Käesolev määrus laieneb lõikes 1 nimetatud patendikoostöölepingu artiklis 27 sätestatud piiranguid arvestades Patendiametile kui sama lepingu artikli 2 lõike xiii kohasele märgitud või lõike xiv kohasele väljavalitud ametile esitatavatele rahvusvahelistele patenditaotlustele .

1. peatükk

Leiutise objekt ja selle tunnused

§ 3.Leiutise objekti liigid

Patendiseaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on leiutise objektiks seade , meetod või aine .Leiutise objektina käsitletakse ka eelnimetatud objektide kombinatsiooni , kui need objektid on seotud ühtse leiundusliku mõttega .

§ 4.Seade leiutise objektina

( 1 ) Seadme all mõistetakse mis tahes tehnikavaldkonda kuuluvaid konstruktsioone , mida on võimalik tööstuslikult toota .Tööstuslikku tootmist peetakse võimalikuks , kui konstruktsiooni saab valmistada üksteisega identsete eksemplaridena .

( 2 ) Seadmeks loetakse nii masinaid , aparaate , tööriistu , transpordivahendeid , ehituskonstruktsioone , tarbeesemeid jne kui ka nende iseseisva funktsiooniga konstruktsioonielemente ( kooste ja detaile ) .

§ 5.Seadme tunnused

( 1 ) Seadet iseloomustatakse konstruktsioonitunnustega ( edaspidi tunnus ) .

( 2 ) Seadme tunnused on :

1 ) konstruktsioonielemendid ( edaspidi element ) , millest seade koosneb ;

2 ) elementide omavaheline paigutus ;

3 ) elementidevaheliste ühenduste teostusviis ;

4 ) elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused ;

5 ) elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused ;

6 ) elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond , mis täidab elemendi ülesannet .

§ 6.Meetod leiutise objektina

( 1 ) Meetodi all mõistetakse omavahel seotud toimingute ( operatsioonide ) kaudu materiaalsele objektile mõju avaldamise protsessi , mis on vajalik kindla tehnilise tulemuseni jõudmiseks .

( 2 ) Meetodiks nimetatakse kõikvõimalikke tööstuslikuks tootmiseks kasutatavaid protsesse ( tehnoloogiaid ) , mõõtmis- ja kontrollimeetodeid jne ning nende iseseisvalt kasutatavaid osi .

§ 7.Meetodi tunnused

Meetodi tunnused on :

1 ) toiming või toimingute kogum kui selline ;

2 ) toimingute järjekord kogumis ( järjestikune , üheaegne , erinevad kombinatsioonid jne ) ;

3 ) toimingute läbiviimise tingimused , režiimid , kasutatavad ained ( näiteks toorained , reagendid , katalüsaatorid ) , seadmed ( rakised , instrumendid jm varustus ) , mikroorganismide tüved jne.

§ 8.Aine leiutise objektina

( 1 ) Aineks loetakse tehislikult loodud omavahel seotud keemiliste elementide või ingredientide kogumit .

( 2 ) Ained liigitatakse :

1 ) individuaalühenditeks , milleks tingimisi loetakse ka kõrgmolekulaarseid ühendeid ;

2 ) kompositsioonideks ( koostised , segud ) ;

3 ) bioloogiliseks aineks , mille hulka loetakse ka mikroorganismid ja viirused .

§ 9.Aine tunnused

( 1 ) Individuaalühendite tunnused on :

1 ) madalmolekulaarsete ühendite puhul kvalitatiivne koostis ( teatud keemiliste elementide aatomite olemasolu ) , kvantitatiivne koostis ( iga elemendi aatomite arv ) , aatomitevaheline side ning aatomite vastastikune paiknemine molekulis , mida väljendatakse keemilise struktuuri valemiga ;

2 ) kindlaksmääramata struktuuriga individuaalühendite puhul füüsikalis-keemilised ning muud näitajad , sealhulgas saamisviisi tunnused , mis võimaldavad neid ühendeid identifitseerida ;

3 ) kõrgmolekulaarsete ühendite puhul keemiline koostis ja makromolekuli ühe lüli struktuur , makromolekuli kui terviku struktuur ( lineaarne , hargnev ) , lülide perioodilisus , molekulmass ja selle jaotus , makromolekuli geomeetria ja stereomeetria , makromolekuli lõpp- ja kõrvalrühmad .

( 2 ) Kompositsiooni tunnused on :

1 ) kvalitatiivne koostis ;

2 ) kvantitatiivne koostis ;

3 ) kompositsiooni struktuur ;

4 ) ingredientide struktuur .

( 3 ) Kindlaksmääramata koostisega kompositsioonide iseloomustamiseks võib kasutada nende füüsikalis-keemilisi , füüsikalisi ja kasutamise näitajaid ning saamisviisi tunnuseid .

( 4 ) Bioloogilise aine all mõistetakse patendiseaduse § 6 lõike 3 määratluse kohaselt iga isepaljunevat või bioloogilises süsteemis paljundatavat geneetilist informatsiooni kandvat ainet , kaasa arvatud taimi ja loomi ( välja arvatud taimesordid ja loomatõud ) , samuti taimeosi ja loomade kehaosi , mikroorganisme , viiruseid jne , mida iseloomustatakse igale nimetatud liigile omaste tunnustega ( näiteks nukleotiidide ja aminohapete järjestuse loetelu , geenijärjestus , mikroorganismi tüve kui kultuuri määravad tunnused ) .

§ 10.Mikroorganism leiutise objektina

( 1 ) Mikroorganismi kui bioloogilise aine puhul on leiutise objektiks mikroorganismi tüvi .

( 2 ) Mikroorganismi tüvi on rakkude kogum , millel on ühine päritolu ja ühesugused püsivad tunnused .

( 3 ) Mikroorganismi tüvede all mõistetakse järgmisi elusorganisme :

1 ) traditsioonilised mikroorganismid ( mükoplasmad , bakterid , mikroskoopilised seened , pärmid ) ;

2 ) mikroorganismid , mille diameeter on alla 100 &mgr;m ( mikroskoopilised vetikad , samblikud , selgrootud ) ;

3 ) inimese poolt saadud mikroskoopilised organismid ( taimede ja loomade kultiveeritud somaatilised rakud , makroskoopiliste seente somaatilised struktuurid , protoplastid jne ) ;

4 ) mikroorganismide konsortsiumid ( segud , assotsiaadid ) ;

5 ) organismid , mille rakustruktuuris esineb teisi organisme ;

6 ) immobiliseeritud mikroorganismid ( puhkeseisundis struktuurid , kasvavad kultuurid , konsortsiumid ) .

§ 11.Mikroorganismi tüve iseloomustavad tunnused

( 1 ) Mikroorganismi tüve tunnused peavad võimaldama määrata tüve liiki ja iseloomustama teda kui uut , varem kirjeldamata kultuuri .

( 2 ) Mikroorganismi tüve iseloomustavad tunnused on :

1 ) kultuurmorfoloogilised ;

2 ) füsioloogilis-biokeemilised .

§ 12.Leiutise ühtsus

( 1 ) Patendiseaduse § 9 kohaselt võib patenditaotlus sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni .

( 2 ) Leiutise ühtsuse nõue on täidetud , kui :

1 ) patenditaotlus puudutab ühte leiutise objekti , st ühte seadet , meetodit või ainet ;

2 ) patenditaotlus puudutab ühte leiutise objekti , mille olulisi tunnuseid arendatakse edasi või täpsustatakse , juhul kui see ei vii ühe või mitme olulise tunnuse asendamiseni või ärajätmiseni ;

3 ) patenditaotlus puudutab leiutise objektide kombinatsioone , näiteks :

a ) leiutise objekte , millest üks on mõeldud teise saamiseks ( valmistamiseks ) ja/või selle esimese kasutamiseks ( seade või aine , selle valmistamise või saamise meetod ja selle seadme või aine kasutamine ) ;

b ) leiutise objekte , millest üks on vajalik teise kasutamiseks ( meetod ja seade selle teostamiseks ) ;

c ) leiutise objekte , millest üks on vajalik teise saamiseks ja kolmas esimese teostamiseks ( aine , meetod selle aine saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks ) .

2. peatükk

Objektid , mida ei saa patentida

§ 13.Objektid , mis ei ole leiutised

( 1 ) Patendiseaduse § 6 lõike 2 kohaselt ei ole järgmised objektid leiutised :

1 ) avastused , mille hulka kuulub ka inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus ;

2 ) teadusteooriad ;

3 ) matemaatilised meetodid ;

4 ) majandus- ja mõttetegevuse plaanid , reeglid , eeskirjad ja meetodid ;

5 ) rajatiste , hoonete ja maa-alade projektid ning skeemid ;

6 ) tingmärgid ;

7 ) arvutialgoritmid ja -programmid ;

8 ) disainilahendused ;

9 ) info lihtne esitamine ;

10 ) taimesordid ja loomatõud .

( 2 ) Disainilahenduse all mõistetakse nii tööstusdisainilahendust kui ka kujutavas kunstis loodud disainilahendust .

( 3 ) Info lihtsa esitamise all mõistetakse peaasjalikult andmete esitamise vormi , infokandja kujundust , näiteks tabelite ja graafikute kujundust jms.

§ 14.Mittepatenditavad leiutised

( 1 ) Patendiseaduse § 7 lõike 1 alusel ei kaitsta patendiga :

1 ) leiutisi , mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga ;

2 ) raviviise ;

3 ) diagnoosimeetodeid , mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks , välja arvatud inimese või looma keha üksiku füsioloogilise parameetri ( näiteks kehatemperatuuri ) otsest mõõtmist , kui see parameeter ei võimalda üheselt määrata inimese või looma tervislikku seisundit ;

4 ) mikrolülituste topoloogiat .

( 2 ) Patendiseaduse § 7 lõike 2 kohaselt ei kaitsta patendiga järgmisi oma olemuselt moraaliga vastuolus olevaid biotehnoloogilisi leiutisi :

1 ) inimese kloonimise meetodeid ;

2 ) inimalge geneetilise koodi muutmise meetodeid ;

3 ) inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid , sealhulgas meetodeid , mis on keelustatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega ( RT I 1997 , 51 , 824 ) ;

4 ) looma geneetilise koodi muutmise meetodeid , mis tekitavad loomale kannatusi ja ei anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt , ning nende meetodite kasutamise tulemusena saadud loomi .

( 3 ) Patendiseaduse § 7 lõike 2 kohaselt ei kaitsta patendiga ka järgmisi tehnilise probleemi lahendamisele mittesuunatud või piiratud kasutusega lahendusi :

1 ) bioloogilise aine saamise , taimesordi aretuse või loomatõu aretuse olemuselt bioloogilised meetodid , välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks ;

2 ) lahendused , mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu puhul .

( 4 ) Avaliku korraga vastuolus olevaks peetakse üldjuhul leiutisi , mille kasutamise eesmärk on seadusevastasel viisil inimese eraellu sekkumine .

( 5 ) Moraaliga vastuolus on :

1 ) inimese isikupuutumatust tema füüsilise või psüühilise mõjutamise teel rikkuvad seadmed , ained ja meetodid ;

2 ) leiutised , mille avaldamine või kasutamine alandab inimväärikust või mis mõjutab või muudab isiku identiteeti ;

3 ) leiutised , mille kasutamine kahjustab looduskeskkonda ilma , et sellest oleks olulist kasu inimühiskonna arengule või inimeste tervise või looduskeskkonna kaitsele .

( 6 ) Patendiga ei kaitsta tuntud aine kasutamist ravimina või muul viisil inimeste või loomade haiguste ravimisel või diagnoosimisel ( meditsiiniline kasutamine ) , kui selle aine varasem nimetatud aladel kasutamine ( esmakordne või korduv meditsiiniline kasutamine ) on tehnika tasemes tuntud .

3. peatükk

Patenditaotlus

1. jagu

Patenditaotluse dokumendid

§ 15.Esitatavad dokumendid

( 1 ) Patenditaotlus peab sisaldama järgmisi dokumente :

1 ) patendi saamise avaldus ;

2 ) leiutiskirjeldus ;

3 ) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus ;

4 ) joonis või muu illustreeriv materjal , millele viidatakse leiutiskirjelduses ;

5 ) leiutise olemuse lühikokkuvõte ;

6 ) riigilõivu tasumist tõendav dokument .

( 2 ) Patenditaotlusele lisatakse järgmised dokumendid :

1 ) volikiri , kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu ;

2 ) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid , kui tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või muu kokkuleppe alusel on esitatud prioriteedinõue ;

3 ) bioloogilise aine , sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument , kui leiutise objektiks on bioloogiline aine või leiutis eeldab bioloogilise aine kasutamist ning kui nimetatud bioloogiline aine ei ole avalikkusele kättesaadav ja seda ei saa kirjeldada leiutiskirjelduses viisil , mis võimaldab vastava ala asjatundjal leiutist teostada .

( 3 ) Patenditaotleja võib lisada patenditaotlusele muid dokumente , mida ta vajalikuks peab .

§ 16.Dokumentide eksemplaride arv

Leiutiskirjeldus , patendinõudlus ning joonis või muu illustreeriv materjal esitatakse kolmes eksemplaris .Leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse kahes eksemplaris .Ülejäänud dokumendid esitatakse ühes eksemplaris .

§ 17.Dokumentide keel

( 1 ) Patenditaotluse dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles , välja arvatud leiutise olemuse lühikokkuvõte , mis esitatakse eesti ja inglise keeles .

( 2 ) Keelekasutus patenditaotluse dokumentides peab vastama eesti kirjakeele normile ( keeleseadus - RT I 1995 , 23 , 334 ; 1996 , 37 , 739 ; 40 , 773 ; 1997 , 69 , 1110 ; 1998 , 98/99 , 1618 ; 1999 , 1 , 1 ; 16 , 275 ja Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1995. a määrusega nr 323 kinnitatud “ Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord ” - RT I 1995 , 79 , 1349 ; 86 , õiend ; 1997 , 75 , 1272 ) .

( 3 ) Kui leiutiskirjeldus , patendinõudlus , riigilõivu tasumist tõendav dokument või mõni muu patenditaotluses sisalduv dokument on esitatud võõrkeeles , lisatakse sellele eestikeelne tõlge , kui määrusega ei ole sätestatud teisiti .

( 4 ) Kui joonisel või muul illustreerival materjalil on võõrkeelset teksti , tuleb esitada joonis või illustreeriv materjal , kus võõrkeelne tekst on asendatud eestikeelsega .

( 5 ) Patendi saamise avaldus peab olema üksnes eesti keeles .

2. jagu

Patendi saamise avalduse vormi- ja sisunõuded

§ 18.Esitatavad andmed

( 1 ) Patendi saamise avalduses peavad sisalduma :

1 ) patenditaotleja ( patenditaotlejate ) andmed ;

2 ) patenditaotleja ( patenditaotlejate ) esindaja andmed , kui patenditaotlejat ( patenditaotlejaid ) esindab patendivolinik või mitme patenditaotleja korral ühine esindaja ;

3 ) autori ( autorite ) andmed ;

4 ) leiutise nimetus ;

5 ) prioriteedinõue , kui taotletakse prioriteedi määramist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või patendiseaduse §-s 11 nimetatud mõne muu sätte alusel ;

6 ) andmed kirjavahetuse pidamiseks ;

7 ) patenditaotluse teiste dokumentide loetelu ;

8 ) patenditaotleja ( patenditaotlejate ) või patendivoliniku allkiri ( allkirjad ) ;

9 ) oma nime avalikustamise keelanud autori ( autorite ) allkiri ( allkirjad ) .

( 2 ) Patendi saamise avaldusest peab selgelt ilmnema :

1 ) patendi saamise nõue ;

2 ) kas patenditaotleja on füüsiline või juriidiline isik ;

3 ) patenditaotleja elu- või asukoht ;

4 ) patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik alus patendiseaduse §-s 12 sätestatust lähtudes ;

5 ) oma nime avalikustamise keelanud autori ( autorite ) nimi ( nimed ) .

( 3 ) Kui füüsilise isiku nimest ei selgu arusaadavalt , milline nimeosa on ees- ja milline perekonnanimi , tuleb perekonnanimi alla joonida .Füüsilise isiku nimi esitatakse ladina tähestikus vastavalt eesti keele algustäheortograafia reeglitele .

( 4 ) Juriidilise isiku nime esitus peab vastama äriseadustiku ( RT I 1995 , 26-28 , 355 ; 1998 , 91-93 , 1500 ; 1999 , 10 , 155 ; 23 , 355 ; 24 , 360 ; 57 , 596 ; 102 , 907 ) peatükis 2 sätestatud nõuetele ja eesti kirjakeele normile , mille kohaselt ladinakirjalised nimed esitatakse lähtekeelsel kujul , muukirjalised eesti kirja transkribeerituina .Juriidilise isiku nime korral rakendatakse eesti keele või selle juriidilise isiku asukohariigi keele algustäheortograafia reegleid .

( 5 ) Füüsilise isiku nimele ei lisata tiitleid , aunimetusi , akadeemilist kraadi , viisakusväljendeid ega muid lisandeid .

( 6 ) Isikunimede kirjutamisel ei tohi kasutada kunstilisi kirjakujunduse elemente , kaasa arvatud ilukiri .Ärinime korral ei tohi kasutada erilisi kujunduselemente , mis on pärit näiteks kaubamärgi kujundusest .

§ 19.Patendi saamise avalduse vorm

( 1 ) Patendi saamise avaldus esitatakse määruse lisas toodud plangil .

( 2 ) Andmete esitamiseks , mis ei mahu ära patendi saamise avalduse andmeväljadele , võib kasutada ühte või mitut lisalehte , millele kirjutab alla sama isik ( isikud ) , kes kirjutab alla patendi saamise avaldusele .

§ 20.Patenditaotleja andmed

( 1 ) Patenditaotleja andmed esitatakse patendi saamise avalduse andmeväljal 1.

( 2 ) Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress .Füüsilise isiku elukoht on koht , kus inimene alaliselt või peamiselt elab või millega ta on isiklikult ja majanduslikult kõige enam seotud .Kui füüsilise isiku elukohaks võib samaaegselt lugeda kohti eri riikides , siis märgitakse elukohaks koht riigis , kelle kodanik isik on .

( 3 ) Juriidilise isiku andmed on äriregistrisse või tema asukohariigi seaduse järgi muusse ametlikku registrisse kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress .Juriidilise isiku asukoht on koht , kus asub tema juhatus või seda asendav organ .

( 4 ) Patenditaotleja puhul , kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki , märgitakse aadressile lisaks riigi kahetäheline kood vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni ( edaspidi WIPO ) standardile ST .3 riikide identifitseerimise kohta ( edaspidi riigi kahetäheline kood ) .

( 5 ) Kui patenditaotlejaid on mitu , esitatakse kõigi patenditaotlejate andmed .

( 6 ) Kui patenditaotleja on liitriigi füüsiline või juriidiline isik ( edaspidi isik ) , tuleb aadressis näidata ka osariik , kusjuures linn või muu asula tuleb alla kriipsutada või muul viisil eristada .

( 7 ) Patenditaotleja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile .Patendiameti nõudmisel peab patenditaotleja esitama Patendiameti määratud tähtpäevaks andmete muutumist tõendava dokumendi .

§ 21.Patenditaotleja esindaja andmed

( 1 ) Andmeväli 2 täidetakse vaid juhul , kui patenditaotlejat esindab patenditaotluse esitamisel või Patendiametiga asjaajamisel patendivolinik või mitme patenditaotleja korral nende ühine esindaja .

( 2 ) Ühise esindaja korral kantakse andmeväljale ainult isiku nimi .Ühise esindaja nimi peab olema identne tema nimega patenditaotlejana andmeväljal 1.

( 3 ) Patendivoliniku andmed on ees- ja perekonnanimi , büroo täielik nimi , aadress , telefoni ja telefaksi number ning patendivoliniku registreerimisnumber riiklikus patendivolinike registris .Andmete esitamiseks on lubatud kasutada nime- ja aadressitemplit , kui see sisaldab kõiki nõutavaid andmeid .

( 4 ) Kui andmeväljal 2 on esitatud nii ühise esindaja kui ka patendivoliniku andmed , loetakse patenditaotleja esindajaks patendivolinik .

( 5 ) Patenditaotleja esindaja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile .

§ 22.Andmed kirjavahetuse pidamiseks

( 1 ) Andmeväli 3 täidetakse juhul , kui patenditaotluse esitab ja patendi taotlemise asju ajab patenditaotleja ise või mitme patenditaotleja korral nende ühine esindaja .Andmeväljale 3 märgitakse patenditaotleja või ühise esindaja andmed ka juhul , kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 2 märgitud , aga ta ei ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid või vahetama suulist informatsiooni .

( 2 ) Kui patenditaotleja on füüsiline isik või mitme patenditaotleja korral on nende ühiseks esindajaks füüsiline isik , märgitakse andmeväljale 3 selle isiku nimi ning teate kõige kiiremat ja kindlamat edastamist tagav aadress , telefoni ja telefaksi number .

( 3 ) Kui patenditaotleja on juriidiline isik või mitme patenditaotleja korral on nende ühiseks esindajaks juriidiline isik , võib andmeväljale 3 märgitud isikuks olla selle juriidilise isiku juht , tema poolt määratud töötaja või prokurist .Andmeväljale märgitakse selle isiku nimi , ametinimetus ning teate kõige kiiremat ja kindlamat edastamist tagav aadress , telefoni ja telefaksi number .

( 4 ) Kui andmeväli 3 ei ole ettenähtud juhtudel täidetud või on täidetud ilmselt valesti või vigaselt , edastab Patendiamet teated andmeväljal 2 märgitud ühisele esindajale või selle puudumisel andmeväljal 1 märgitud patenditaotlejale .Kui mitme patenditaotleja korral ei ole ühist esindajat määratud , edastatakse teated andmeväljal 1 esimesena märgitud patenditaotlejale tema elu- või asukoha aadressil .Kui patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid , edastatakse teated andmeväljal 1 järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavale isikule .

( 5 ) Kirjavahetuse andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile .

§ 23.Autori andmed

( 1 ) Andmeväljal 4 esitatakse autori ees- ja perekonnanimi ning täielik aadress , millele on lisatud riigi kahetäheline kood .

( 2 ) Mitme autori puhul märgitakse andmeväljale 4 lõikes 1 nimetatud andmed kõigi autorite kohta .

( 3 ) Kui autor on ühtlasi patenditaotleja , võib andmeväljale 4 kirjutada ainult autori ees- ja perekonnanime või sõna “ taotleja ” .Aadressi märkimine ei ole sel juhul kohustuslik .

( 4 ) Autor , kes ei soovi oma nime autorina avalikustada , esitab andmeväljal 4 nime autorina avalikustamise keelamise nõude , kinnitades seda nõuet oma allkirjaga .Kui patendi saamise avaldusele ei ole võimalik autori allkirja võtta , võib patenditaotlusele lisada autori ( autorite ) poolt allkirjastatud tema nime avalikustamise keelamise nõuet või sellekohast sooviavaldust sisaldava eraldi dokumendi .Autori nime avalikustamist keelavat nõuet võib esitada ka hiljem , kuid vähemalt üks kuu enne patenditaotluse avaldamist .

( 5 ) Kui autor on surnud , märgitakse andmeväljale 4 autori ees- ja perekonnanimi , sõna “ surnud ” ning autori viimase elukoha riigi kahetäheline kood .

§ 24.Andmed patendi taotlemise õiguse kohta

Andmeväljal 5 näidatakse ära patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik alus vastava ruudu märgistamise teel .Lepingu või muu dokumendi esitamist õigusliku aluse kinnitamiseks patenditaotluse esitamisel ei nõuta .

§ 25.Leiutise nimetus

Andmeväljal 6 esitatakse leiutise nimetus , mis on identne leiutiskirjelduses ja patendinõudluses toodud leiutise nimetusega .

§ 26.Prioriteedinõue

( 1 ) Andmevälja 7 täitmist loetakse prioriteedinõude esitamiseks .Andmeväli täidetakse , kui patenditaotleja soovib kasutada patendiseaduse §-s 11 sätestatud võimalusi prioriteedi määramiseks .

( 2 ) Patendiseaduse § 11 lõike 2 või § 61 lõike 5 kohaselt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude esitamise korral märgitakse andmeväljale esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number ning riigi kahetäheline kood .Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on regionaalne või rahvusvaheline patenditaotlus , näidatakse kahetähelise koodi abil ära selle riigi amet või see valitsustevaheline organisatsioon , kuhu esmane taotlus esitati .

( 3 ) Kui patenditaotlejal ei ole patenditaotluse Patendiametile esitamise kuupäeval veel esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number teada , siis märgib ta prioriteedinõudes ainult esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva ja riigi .

( 4 ) Patendiseaduse § 11 lõike 4 kohaselt varasema patenditaotluse alusel prioriteedinõude esitamisel , kui esitatav patenditaotlus on eraldatud varasemast patenditaotlusest , märgitakse varasema patenditaotluse number ja esitamise kuupäev .

( 5 ) Patendiseaduse § 11 lõike 5 kohaselt varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude esitamisel märgitakse varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number ja esitamise kuupäev .

( 6 ) Varasema patenditaotluse leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste alusel prioriteedinõude esitamisel patendiseaduse § 11 lõike 3 kohaselt märgitakse paranduste ja täienduste Patendiametisse saabumise kuupäev ja patenditaotluse number , millesse paranduste ja täienduste tegemist taotleti .

§ 27.Andmed riigilõivu kohta

Andmeväljale 8 märgitakse kõigi tasutud riigilõivude suurus , üldsumma ja maksemoodus .Pangaülekandega tasumisel märgitakse andmeväljale maksedokumendi number ja kuupäev vastavalt lõivu tasumist tõendavale dokumendile .

§ 28.Andmed bioloogilise aine deponeerimise kohta

Andmeväljale 9 märgitakse mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepingu ( edaspidi Budapesti leping - RT II 1996 , 14/15 , 49 ) artikli 6 kohase rahvusvahelise deponeerimisasutuse täielik või lühendatud nimi , deponeerimise registreerimisnumber ja -kuupäev .Kui patenditaotleja ei ole patenditaotluse Patendiametile esitamise kuupäevaks veel saanud nimetatud lepingu juhendi reegli 7 kohast rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendit ning ta ei tea deponeerimise registreerimisnumbrit , siis märgib ta andmeväljale deponeerimisasutuse nime ja deponeerimise avalduse esitamise kuupäeva .

§ 29.Andmed lisade kohta

Andmeväljal 10 tehakse lisade loetelus ruutu märge patenditaotluse koosseisus olevate dokumentide kohta .Seejärel märgitakse iga dokumendi lehtede arv .Kui patenditaotluses on mõni dokument , mida loetelu ei sisalda , täiendatakse loetelu , lisades selle dokumendi nimetuse , lehtede ja eksemplaride arvu .

§ 30.Allkiri

( 1 ) Patendi saamise avaldusele kirjutab alla patenditaotleja või volituse korral patendivolinik .Kui patenditaotlejaid on mitu , kirjutavad alla kõik patenditaotlejad või patendivolinik või ühine esindaja .

( 2 ) Allkiri peab sisaldama ees- ja perekonnanime , olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud .Kui patenditaotleja on juriidiline isik , tuleb märkida ka allakirjutanud pädeva ametiisiku ametinimetus .

( 3 ) Allakirjutamisel märgitakse ka allakirjutamise koht ( linn , muu asula , talu ) ning kuupäev .

( 4 ) Allkiri lisalehel peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele .

3. jagu

Leiutiskirjelduse vormi- ja sisunõuded

§ 31.Leiutiskirjelduse otstarve

( 1 ) Leiutiskirjeldus peab avama leiutise olemuse niisugusel määral , et vastava ala asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle lahendamisest leiutise abil .

( 2 ) Leiutiskirjeldus peab tagama patendinõudlusega määratletud patendikaitse ulatuse täpse tõlgendamise .

§ 32.Leiutiskirjelduse struktuur

( 1 ) Leiutiskirjelduse pealkirjaks on leiutise nimetus .Pealkirja juurde lehekülje ülemisse paremasse nurka võib lisada rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksi .

( 2 ) Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest :

1 ) tehnikavaldkond ;

2 ) tehnika tase ;

3 ) leiutise olemus ;

4 ) jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu ;

5 ) leiutise teostamise näide või näited ja muud andmed , mis tõendavad leiutise teostamise ja tööstusliku kasutamise võimalikkust ;

6 ) nukleotiidide ja/või aminohapete järjestuse loetelu ( edaspidi järjestuse loetelu ) .

( 3 ) Leiutiskirjelduse üksikuid osi ei ole lubatud asendada üksnes viitega kirjandusele , patenditaotluse teistele dokumentidele või muule infoallikale .

§ 33.Leiutise nimetus

( 1 ) Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele .Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem .Leiutise nimetusest peab selguma leiutise objekt ( seade , meetod , aine ) .

( 2 ) Leiutise nimetuses on soovitav kasutada rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiat .

( 3 ) Leiutise nimetus ei tohi sisaldada :

1 ) füüsilise isiku nime , sealhulgas autori nime ;

2 ) ettevõtte ärinime ;

3 ) kohanime ;

4 ) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa ;

5 ) reklaamteksti ;

6 ) argoosõnu ja -väljendeid , välja arvatud juhud , kui need on üldtuntuks kujunenud tehnilised terminid või nende osad ( Hooke'i liigend , bessemerprotsess , malta mehhanism , džiip jne ) .

( 4 ) Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis .Erandiks on ühise struktuurivalemiga hõlmatud keemilisi ühendeid puudutavate leiutiste nimetused .

( 5 ) Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise nimetuses peab olema ära näidatud ühendi nimetus ühe keemias kasutatava nomenklatuuri , soovitatavalt IUPAC-i nomenklatuuri järgi .Märgitud võib olla ka ühendi konkreetne otstarve ning bioaktiivsete ühendite korral ühendi bioloogilise aktiivsuse liik .

( 6 ) Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekulaarse ühendi nimetus ning vajaduse korral selle otstarve .

( 7 ) Kindlaksmääramata koostisega ainesegu saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära selle ainesegu otstarve või bioaktiivsed omadused .

( 8 ) Kui leiutise objekt sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni , peab leiutise nimetus iseloomustama kõiki neid objekte ja nendevahelist seost , näiteks “ Aine , meetod selle saamiseks ja aine kasutamine ” , “ Meetod ja seade selle realiseerimiseks ” , “ Aine , meetod selle aine saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks ” jne.

( 9 ) Leiutise nimetust ei tohi lühendada , kasutades terminite lühendeid või lühendeid “ jne ” , “ jms ” ning teisi sarnaseid lühendeid .

§ 34.Tehnikavaldkond

Leiutiskirjelduse osas “ Tehnikavaldkond ” näidatakse ära tehnikavaldkond , millesse leiutis kuulub , ja leiutise kasutusala .Kui selliseid valdkondi ja alasid on mitu , on soovitav ära näidata need tehnikavaldkonnad ja alad , kus leiutist kavatsetakse kasutada .

§ 35.Tehnika tase

( 1 ) Leiutiskirjelduse osas “ Tehnika tase ” kirjeldatakse varem tuntud analoogseid leiutisi ning muid tehnilisi lahendusi .

( 2 ) Eraldi kirjeldatakse patenditaotlejale patenditaotluse esitamise ajaks teadaolevat leiutisele kõige lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust .

( 3 ) Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat , mis on leiutise omaga võimalikult ühtne .Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad tehnilised tunnused , mis on ühtlasi aluseks patendinõudluse formuleerimisel .

( 4 ) Kui patenditaotlus sisaldab leiutise objektide kombinatsiooni , tuleb kirjeldada eraldi iga leiutise objektiga analoogseid lahendusi .

( 5 ) Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate bibliograafilised andmed esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii , et nende järgi oleks võimalik allikat leida .

( 6 ) Patendile või muule leiutise kaitsedokumendile viitamisel näidatakse ära riigi nimi või riigi kahetäheline kood , kaitsedokumendi nimetus või kaitsedokumendi liigi kood , kaitsedokumendi number , rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks , kaitsedokumendi omaniku või autori nimi ning kaitsedokumendi avaldamise aasta .

§ 36.Leiutise olemus

( 1 ) Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina .Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused , mis on vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saavutamiseks .

( 2 ) See leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki patendinõudluses esitatud leiutise tunnuseid ja leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist põhjuslikku seost .

( 3 ) Leiutise olemuse avamisel on soovitatav ära näidata ka muud tehnilised tulemused , mida leiutis annab , sealhulgas üksikjuhtudel , konkreetsete teostusvormide või eriliste kasutustingimuste korral .Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks hõõrdeteguri vähenemine , kinnikiilumise ärahoidmine , metallivalu defektide vältimine , mõõteseadme tundlikkuse tõus , ravimi aktiivsuse suurenemine , ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne.

( 4 ) Leiutise objektide kombinatsiooni korral kirjeldatakse iga kombinatsiooni kuuluva leiutise olemust ja saavutatud tehnilist tulemust eraldi .

§ 37.Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu

Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu ka lühike selgitus nende sisu kohta , näiteks : Figuur 1 - seadme üldvaade või Joonis fig 1 - seadme üldvaade ; Figuur 2 - lõige A-A või Joonis fig 2 - lõige A-A ; Figuur 3 - seadme elektriskeem või Joonis fig 3 - seadme elektriskeem jne.

§ 38.Üldnõuded leiutise teostamise näidete koostamiseks

( 1 ) Esitada tuleb vähemalt üks näide , mis kirjeldab leiutise tööstuslikult kasutatavat teostusviisi .Üldjuhul peab see näide kirjeldama patenditaotluse koostamise hetkel patenditaotlejale teada olevat parimat teostusviisi .

( 2 ) Kui leiutise tööstuslik kasutatavus võib tekitada vastava ala asjatundjas või patendieksperdis kahtlusi , tuleb leiutiskirjelduse selles osas esitada tõendid ja selgitada leiutise tööstusliku kasutamise võimalikkust .

§ 39.Seadme teostamise näide

( 1 ) Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus .

( 2 ) Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele .Konstruktsioonielemendid nummerdatakse kirjelduse koostamise käigus vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale .Numeratsiooni alustatakse number ühest .Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme .Näiteks iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega , koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega ( “ korpus 1 ” , “ elektrimootor 100 ” , “ elektrimootori 100 rootor 110 ” , “ elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111 ” , “ elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112 ” ) jne.

( 3 ) Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle töötamist või kasutamist , viidates joonistele ja muudele illustreerivatele materjalidele ( epüürid , ajadiagrammid jne ) .

( 4 ) Kui seade sisaldab programmeeritavat ( seadistatavat ) polüfunktsionaalset elementi või vahendit või eeldab selle kasutamist , siis esitatakse andmed , mis kinnitavad võimalust sellist elementi või vahendit selles seadmes konkreetselt kasutada .Juhul kui need andmed sisaldavad algoritme , eriti arvutuslikke , on soovitav algoritmid esitada plokkskeemidena või , kui see on võimalik , vastavate matemaatiliste avaldistena .

§ 40.Meetodi teostamise näide

( 1 ) Meetodit puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse materiaalse objektiga sooritatavaid toiminguid ( võtted , operatsioonid ) , nende toimumise järjekorda , toimingu läbiviimise tingimusi või tehnoloogilist režiimi ( temperatuur , rõhk jt ) ja kasutatavaid seadmeid , aineid , kaasa arvatud bioloogilisi aineid .Kui meetodit iseloomustab tuntud vahendite ( tuntud seade , aine , kaasa arvatud bioloogiline aine , sealhulgas mikroorganismi tüvi ) kasutamine , näidatakse ära need vahendid ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust .Mittetuntud vahendite kasutamise puhul antakse nende iseloomustus .Deponeeritud bioloogilise aine korral esitatakse deponeerimise andmed .

( 2 ) Kui meetodis kasutatakse uusi aineid , siis kirjeldatakse nende saamise viisi .

( 3 ) Leiutise kohta , mis puudutab ühise struktuurivalemiga uute keemiliste ühendite rühma saamist , tuuakse näide selle rühma ühendi saamise viisi kohta , ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid , siis ka näited erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise kohta .Homoloogilise rea puhul tuuakse selle rea äärmiste esindajate ja keskmise esindaja saamise näide .Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid , mis on tõendatud ( kindlaks määratud ) tuntud meetodite abil , ühendite füüsikalis-keemilised näitajad , samuti bioaktiivsed omadused ning kirjeldatakse ühendite otstarvet .

( 4 ) Leiutise puhul , mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodit , esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed , samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning kasutamisomaduste kohta .

( 5 ) Konkreetse kasutusviisiga või konkreetsete bioaktiivsete omadustega , kuid määramata koostise ja struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva leiutise puhul esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja tingimuste kirjelduse veel segu enese iseloomustus , mis on vajalik selle segu identifitseerimiseks , ja segu kasutamisomadused .

( 6 ) Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata koostise ja struktuuriga materjalist , siis tuuakse selle eseme saamise meetodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste ning eseme kasutamisomaduste kohta ära nii , et materjali ja eset oleks võimalik identifitseerida .

§ 41.Näide aine kohta

( 1 ) Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks esitatakse tuntud meetoditega tõendatud ( kindlaks määratud ) struktuurivalem , füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi saamise viisi kirjeldus .Esitatakse ka andmed , mis näitavad võimalust kasutada ühendit teatud kindlal eesmärgil , bioaktiivsete ühendite puhul aga aktiivsuse ja toksilisuse ning vajaduse korral toimimise selektiivsuse kvantitatiivsed näitajad ja muud näitajad .

( 2 ) Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses sellega on tehtud kliinilisi katsetusi , esitatakse nende katsetuste andmed , näidates ära ravivahendi doosi ja kasutamisviisi , retsepti koostamise meetodi ning toksilisuse uuringute tulemused .

( 3 ) Kui uus individuaalne keemiline ühend on saadud mikroorganismi tüve kasutamise teel , esitatakse biosünteesi meetodi , mikroorganismi tüve ja vajaduse korral tema deponeerimise andmed .

( 4 ) Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise struktuurivalemiga uute individuaalühendite rühma , tõendatakse rühma kõigi ühendite saamise võimalust saamise meetodi ühise skeemi varal ja konkreetse ühendi saamise näite varal , ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid , siis ka erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise näite varal .Saadud ühendite kohta tuuakse ära ka nende struktuurivalemid , mis on tõendatud ( kindlaks määratud ) tuntud meetodite abil , nende füüsikalis-keemilised konstandid ning tõendid , mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid ühendeid konkreetsel eesmärgil .

( 5 ) Kui uued ühendid on bioaktiivsed , tuuakse ära nende ühendite aktiivsuse ja toksilisuse , vajaduse korral ka toimimise selektiivsuse näitajad .

( 6 ) Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema ära näidatud ka võimalus seda ümber töötada tuntud lõppsaaduseks või uueks konkreetse kasutusviisi või bioaktiivsete omadustega lõppsaaduseks .

( 7 ) Kui leiutis puudutab kompositsiooni ( segu , lahus , sulam , klaas jne ) , peavad näidetes olema ära toodud kompositsiooni koostisse kuuluvad ingrediendid , nende iseloomustus ja kvantitatiivne suhe ning kompositsiooni saamise viisi kirjeldus .Kui kompositsioonis kasutatakse ingrediendina mõnd uut ainet , kirjeldatakse ka selle saamise viisi .

( 8 ) Näidetes esitatakse iga ingrediendi sisaldus ühe kindla suurusena , mis vastab patendinõudluses toodud vahemikule .Ingredientide protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse puhul patendinõudluses peab kõigi ingredientide sisalduse protsentide summa andma kokku 100% .

( 9 ) Mikroorganismi tüve korral esitatakse järgmised andmed :

1 ) mikroorganismi tüve liigi ladinakeelne nimetus ja saamismeetod ;

2 ) mikroorganismile patenditaotleja poolt antud identifitseerimistähis ( number , sümbolid ) ;

3 ) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi , kui mikroorganism on deponeeritud ;

4 ) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt mikroorganismile antud registreerimisnumber , kui mikroorganism on deponeeritud ;

5 ) mikroorganismi tüve tunnused , mille poolest ta erineb lähte- või teistest lähematest tüvedest ;

6 ) ained , mis saadakse seda mikroorganismi tüve kasutades , või tüve mõni teine kasutusviis , kusjuures näidatakse ära produktide stabiilsus ja eluiga ;

7 ) mikroorganismi tüve produktiivsuse iseloomustus .

( 10 ) Kui mikroorganismi tüvi ei ole avalikkusele patenditaotluse esitamise päeval või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäeval tuntud ning seda ei ole Budapesti lepingu kohaselt deponeeritud , tuleb mikroorganismi tüve leiutiskirjelduses kirjeldada nii , et vastava ala asjatundja saaks leiutise teostada .

( 11 ) Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise leiutiskirjelduses esitatakse mikroorganismi tüve määramis- ja identifitseerimismeetodid ( keskkond , katsetingimused ) .

( 12 ) Mikroorganismi tüve tunnuste esitamisel näidatakse nende lubatavad varieerumispiirid .

§ 42.Järjestuse loetelu

( 1 ) Järjestuse loetelu esitatakse , kui patenditaotluses on avatud nukleotiidide ja/või aminohapete järjestused .

( 2 ) Järjestuse loetelu vormistatakse ja esitatakse eraldi dokumendina WIPO standardi ST .25 kohaselt .

4. jagu

Patendinõudluse vormi- ja sisunõuded

§ 43.Patendinõudluse otstarve

Patendinõudlus määrab kindlaks , mida kaitstakse ja milline on patendikaitse ulatus .

§ 44.Patendinõudluse struktuur ja üldnõuded

( 1 ) Patendinõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline .

( 2 ) Patendinõudlus koosneb ühest sõltumatust ( iseseisvast ) punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest ( alluvatest ) punktidest .

( 3 ) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni , koosneb patendinõudlus igat leiutise objekti iseloomustavast ühest sõltumatust punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest punktidest .Näiteks :

1 ) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt selle aine kasutamise kohta ;

2 ) lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta , mis on mõeldud selles meetodis kasutamiseks ;

3 ) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta , mis on vajalik meetodi teostamiseks .

( 4 ) Patendinõudluse punktid nummerdatakse nende esitamise järjekorras ( läbiv numeratsioon ) .

( 5 ) Patendinõudluse sõltumatu punkt esitatakse alati esimesena ja nummerdatakse numbriga 1.

( 6 ) Leiutise objektide kombinatsiooni korral esitatakse järjestikku kõik patendinõudluse punktid ühe objekti kohta , alates seda objekti iseloomustavast sõltumatust punktist , seejärel teise objekti kohta jne.Punktide numeratsioon on patendinõudlust läbiv .

( 7 ) Kui patendinõudlus koosneb ainult ühest punktist , siis seda ei nummerdata .

( 8 ) Patendinõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina .Patendinõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike .

( 9 ) Patendinõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid .

( 10 ) Patendinõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne .

( 11 ) Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada , et patendinõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja jooniste või muu illustreeriva materjali abil tõlgendada .Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet , võib patendinõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid .Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses .

( 12 ) Patendinõudluse punkt on ühelauseline .

§ 45.Patendinõudluse sõltumatu punkt

( 1 ) Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb oluliste tunnuste kogumist , mis on vajalik ja küllaldane leiutise eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saamiseks kõigil juhtudel , mille puhul taotletakse patendikaitset .

( 2 ) Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast .

( 3 ) Piirav osa algab leiutise nimetusega .Piiravas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused , mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega .

( 4 ) Eristav osa algab väljendiga “ erineb selle poolest , et ... ” , “ mida iseloomustab see , et ... ” , “ sisaldab täiendavalt ... ” või muu sobiva väljendiga .Väljendid “ erineb ” , “ mida iseloomustab ” , “ sisaldab ” vms trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil .Eristavas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused , mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed .

( 5 ) Patendinõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata , kui :

1 ) leiutiseks on individuaalühend ;

2 ) leiutise eristavaks tunnuseks on seadme , meetodi või aine kasutamine ;

3 ) leiutisel ei ole oma valdkonna tehnika tasemes tuntud lahendustega ühiseid olulisi tunnuseid ;

4 ) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge .

( 6 ) Patendinõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi tunnuseid .

Leiutist loetakse patentsuse kriteeriumile mittevastavaks leiutustaseme puudumise tõttu , kui patendinõudluse sõltumatus punktis esitatud tunnuste kogum on saadud tehnika tasemes tuntud tehnilise lahenduse mõne tunnuse lihtsa ärajätmisega ( niinimetatud negatiivne uudsus ) , ilma et lisanduks mõnda uut tunnust .Lahendust , mis tekib ebaolulise tunnuse ärajätmisega , loetakse vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest tulenevaks .

§ 46.Patendinõudluse sõltuv punkt

( 1 ) Patendinõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile .Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sõltuvale punktile .

( 2 ) Sõltuva punkti koostamisel viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele , millele ta allub , ning tuuakse ära olulised tunnused , mis iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte ( näiteks “ 3.Seade vastavalt punktile 1 ja 2 , e r i n e b selle poolest , et korpus on valmistatud vasest .“ ) .

( 3 ) Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või kaudne , läbi ühe või mitme sõltuva punkti .Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis , kui leiutise teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused .Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused , kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule punktile .

§ 47.Seadet puudutava patendinõudluse iseärasused

( 1 ) Patendinõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus .Patendinõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe , nagu näiteks “ veerevad ” , “ tõmbab ligi ” , “ laskub ” .Kui aga tekib vajadus kasutada tegevust seadme tunnusena , esitatakse see lõpetatud tegevusena , nagu näiteks “ teostatud ” , “ kinnitatud ” , “ paigutatud ” , “ alla lastud ” .

( 2 ) Patendinõudluses lubatakse näidata elemendi liikuvust ( “ pöörlemisvõimeline ketas ” , “ pikisuunas liigutatav tera ” jne ) või iseloomustada elementi tema funktsiooni kaudu ( “ tihvt hoova asendi fikseerimiseks ” jne ) .

( 3 ) Patendinõudluses on soovitav tunnustele lisada sulgudes positsiooninumbrid .Patendinõudluse koostamisel tuleb aga arvestada , et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka ilma positsiooninumbreid kasutamata .Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja joonistele või muule illustreerivale materjalile ei ole lubatud patendinõudluses kasutada .

§ 48.Meetodit puudutava patendinõudluse iseärasused

( 1 ) Toimingut ( võtet , operatsiooni ) iseloomustavaid verbe tuleb kasutada kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevikus , nagu näiteks “ kuumutatakse ” , “ niisutatakse ” jne.

( 2 ) Patendinõudluse struktuur , juhul kui see formuleeritakse seadme , meetodi või aine , sealhulgas mikroorganismi tüve või muu bioloogilise aine kasutamise kaudu , on järgmine : seadme , meetodi , aine , sealhulgas mikroorganismi tüve või muu bioloogilise aine identifitseerimist võimaldav nimetus , sõna “ kasutamine ” ja kasutamise otstarve .

§ 49.Erisused tuntud seadme , meetodi või aine kasutamise korral

( 1 ) Meetodid , mis põhinevad tuntud seadme , meetodi , aine , sealhulgas mikroorganismi tüve kasutamisel uuel otstarbel , on patentsed , kui uus kasutamine ei tulene silmanähtavalt objekti tuntud omadustest või objekti iseloomustavatest näitajatest .

( 2 ) Tuntud aine meditsiiniline kasutamine on patentne , kui leiutise olemus seisneb selle aine kasutamises ravimina või toimeainena diagnoosimisel või ravimi või toimeaine valmistamisel tingimusel , et tegemist on selle aine esmakordse meditsiinilise kasutamisega .

( 3 ) Tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline kasutamine ( korduv meditsiiniline kasutamine ) on patentne vaid juhul , kui seda ainet kasutatakse konkreetse haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks ja kui selle ravimi kasutamine nimetatud haiguse ravimiseks ei ole tehnika tasemest tuntud või kui see vastava ala asjatundja jaoks ei tulene tehnika tasemest .

( 4 ) Uuel otstarbel kasutamisega võrdseks peetakse looduslike või kunstlike ainete esmakordset kasutamist .

( 5 ) Tuntud seadme , meetodi , aine , sealhulgas mikroorganismi tüve uuel otstarbel kasutamise iseloomustamiseks näidatakse ära selle uus otstarve .

§ 50.Ainet puudutava patendinõudluse iseärasused

( 1 ) Igasuguse individuaalühendi patendinõudluses peab olema ära näidatud tema otstarve või bioloogilise aktiivsuse liik ja ühendi nimetus või tähis .

( 2 ) Kui kompositsiooni iseloomustatakse patendinõudluses ingredientide kvantitatiivse koostisega , tuleb ära näidata ingredientide sisalduse minimaalne ja maksimaalne piir , kasutades ühesuguseid ühikuid .

( 3 ) Lubatud on näidata ühe ingrediendi sisaldust kompositsioonis mingite kindlate ühikute abil ja teiste ingredientide sisaldust suhtarvudena selle esimese ingrediendi suhtes ( ingredientide sisaldus tuuakse ära näiteks põhiingrediendi 100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta ) .

( 4 ) On lubatud näidata antibiootikumide , fermentide jms sisaldust kompositsioonis muudes ühikutes kui kompositsiooni teiste komponentide sisaldust ( näiteks fermentatiivse aktiivsuse ühikutes kompositsiooni teiste ingredientide massi ühiku kohta ) .

( 5 ) Kompositsiooni puudutava leiutise patendinõudluse eristavat osa alustatakse väljendiga “ sisaldab täiendavalt ” , kui on vaja rõhutada ingrediendi viimist kompositsiooni koosseisu .

( 6 ) Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue aktiivse komponendiga ning teised komponendid täidavad seda tüüpi kompositsioonis tavapärast ülesannet , võib patendinõudluses ära näidata ainult aktiivse komponendi ja selle kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis .

( 7 ) Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega tuntud aine , on lubatud kasutada tema spetsiaalset nimetust , näidates ära selle aine ja tema komponentide omadused või funktsioonid .Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka aine saamise viis .

§ 51.Bioloogilist ainet , sealhulgas mikroorganismi tüve puudutava patendinõudluse iseärasused

Kui leiutise objektiks olev bioloogiline aine ( geen , mikroorganismi tüvi ) on deponeeritud , peab patendinõudluses olema näidatud :

1 ) bioloogilise aine nimetus ( mikroorganismi tüve ladinakeelne nimetus ) ;

2 ) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt antud deponeeringu registreerimisnumber ;

3 ) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi ;

4 ) aine praktilise kasutamise otstarve .

5. jagu

Patenditaotluse muud dokumendid

§ 52.Joonised või muu illustreeriv materjal

( 1 ) Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse juhul , kui need on vajalikud leiutiskirjeldusest arusaamiseks .

( 2 ) Esitatavad joonised või muu illustreeriv materjal peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga .

( 3 ) Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse graafiliste materjalidena ( joonised , skeemid , graafikud , epüürid , joonistused , ostsillogrammid jms ) , fotodena , tabelitena või diagrammidena .

( 4 ) Joonistused esitatakse sel juhul , kui leiutist ei ole võimalik illustreerida jooniste või skeemidega .Fotod esitatakse graafiliste materjalide täiendusena .Erandjuhtudel , näiteks kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel , võivad fotod olla põhiline selgitav materjal .

( 5 ) Joonised või muu illustreeriv materjal , millele viidatakse leiutiskirjelduses , esitatakse patenditaotluse esitamisel Patendiametile .Jooniste ja muu illustreeriva materjali hilisema esitamisega võib kaasneda patendiseaduse §-i 21 lõikes 5 sätestatu alusel patenditaotluse esitamise kuupäeva määramine nende materjalide Patendiametisse saabumise kuupäeva järgi .

§ 53.Leiutise olemuse lühikokkuvõte

( 1 ) Leiutise olemuse lühikokkuvõtte eesmärk on anda üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta .

( 2 ) Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal saada kiiresti ettekujutust , kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehnilist probleemi .

( 3 ) Leiutise olemuse lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus , leiutise kasutusvaldkond , kui see ei selgu leiutise nimetusest , tehniline probleem , mille leiutis peab lahendama , või saavutatav tehniline tulemus .

( 4 ) Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse kaudu .

( 5 ) Teksti koostamisel on soovitav arvestada selle sobivust infootsinguks arvuti abil .

( 6 ) Leiutise olemuse lühikokkuvõte koostatakse eesti ja inglise keeles .Teksti pikkus ei tohi kummaski keeles olla üle 150 sõna .

( 7 ) Patenditaotleja võib leiutise olemuse eestikeelse lühikokkuvõtte lõppu märkida tema arvates leiutist kõige paremini iseloomustava joonise või muu illustreeriva materjali kujutise numbri .

§ 54.Riigilõivu tasumine ja seda tõendav dokument

( 1 ) Riigilõiv tasutakse panka Patendiameti riigilõivude arvelduskontole .

( 2 ) Üle kümnepunktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamisel tasutakse patendinõudluse punktist 11 alates iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv ning see liidetakse riigilõivuga patenditaotluse esitamise eest .

( 3 ) Kui patenditaotleja soovib saada koopiaid patendidokumentidest või muudest trükistest , millele ekspert viitab patenditaotluse ekspertiisi käigus , võib ta patenditaotluse esitamisel tasuda lisalõivu , märgistades patendi saamise avalduses vastava ruudu .

( 4 ) Riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märgitakse leiutise nimetus või patenditaotluse saabumise number , kui viimane on patenditaotlejal teada .

§ 55.Volikiri

( 1 ) Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele või , kui patenditaotlejatel on ühine esindaja , siis ühise esindaja nimele ühe või mitme patenditaotluse esitamiseks või patendi taotlemisega või patendi jõushoidmisega seotud kõigi või mõne toimingu sooritamiseks .

( 2 ) Volikirjas peab sisalduma :

1 ) esindatava ( patenditaotleja ) ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress , juriidilise isiku korral nimi ja asukoha aadress ;

2 ) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi ;

3 ) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress , juriidilisest isikust ühise esindaja korral tema nimi ;

4 ) volituse ulatus ;

5 ) märge edasivolitamise õiguse kohta , kui esindatav selle õiguse esindajale annab ;

6 ) volituse kehtivuse alguse kuupäev , kui volitus on antud enne volikirja allakirjutamist ;

7 ) volituse kehtivusaeg , kui volitus on tähtajaline ;

8 ) esindatava allkiri ;

9 ) volikirja allakirjutamise koht ja kuupäev .

( 3 ) Mitme patendivoliniku nimele antakse volikiri ühisvolituse andmise korral .Ühisvolituse saamise korral loetakse kõik volikirjas nimetatud patendivolinikud pädevaks esindama patenditaotlejat volikirjaga antud volituse kogu ulatuses , kui volikirjas ei nähta ette mõne patendivoliniku volituse piiramist .Volituse võrdse ulatuse korral ajab Patendiamet asju ükskõik kellega volikirjas nimetatud patendivolinikest .

( 4 ) Kui patenditaotlejaid on mitu , kirjutavad volikirjale alla kõik patenditaotlejad .Allkiri peab sisaldama isiku ees- ja perekonnanime , olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud .Kui patenditaotleja on juriidiline isik , tuleb märkida ka pädeva ametiisiku ametinimetus .

( 5 ) Volikirja notariaalset tõestamist ega volikirja legaliseerimist ei nõuta .

( 6 ) Kui volikirjas ei ole määratud volituse kehtivuse alguse kuupäeva , kehtib volitus volikirja allakirjutamise kuupäevast .Kuupäevata volikirja korral loetakse volitus kehtivaks volikirja Patendiametisse saabumise kuupäevast .Patendiseaduse § 20 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul saabunud volikirjas antud patenditaotluse esitamise õigus loetakse kehtivaks , kui see ei ole vastuolus volikirja sisuga .

( 7 ) Volituse kehtivusaeg kirjutatakse sõnades .

( 8 ) Kui volikirjas ei ole volituse kehtivusaega märgitud , loetakse volikiri tähtajatuks .

( 9 ) Edasivolitamise volikirja võib välja anda ainult patendiseaduse § 20 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt volitatud patendivolinik , kui tal patenditaotleja antud algvolikirja kohaselt on edasivolitamise õigus .Edasivolitamise volikirja võib välja anda ka edasivolitamise õigust omav ühine esindaja .

( 10 ) Kui volikirjas näidatud patendivolinikku ei ole riiklikku patendivolinike registrisse kantud , loetakse volikiri kehtetuks ning patenditaotlus tagastatakse patendi saamise avaldusele alla kirjutanud isikule .

( 11 ) Volitust tõendavaks ja volikirja asendavaks dokumendiks asjaajamisel Patendiametiga loetakse ka patendi saamise avaldust , kui avalduse andmeväljale 2 on kantud käesoleva määruse §-s 21 nõutud andmed ja avaldusele on alla kirjutanud ühise esindaja korral teised patenditaotlejad või patendivoliniku korral kõik patenditaotlejad .Sel juhul loetakse ühise esindaja ja patendivoliniku volituse ulatuseks patenditaotluse menetlusega ja patendi jõushoidmisega seotud kõigi toimingute sooritamine .

( 12 ) Kui sama toimingu tegemiseks on volikiri antud eri ajal eri isikutele , loetakse kehtivaks hiljem antud volikiri .

§ 56.Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid

( 1 ) Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni , Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu või muu kokkuleppe alusel prioriteedinõude esitamisel lisatakse patenditaotluse dokumentidele esmase patenditaotluse vastu võtnud patendiameti poolt patenditaotlejale välja antud prioriteeti tõendavad originaaldokumendid .

( 2 ) Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel , lisatakse kõigi nende taotluste kohta prioriteeti tõendavad originaaldokumendid .

§ 57.Bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument

Bioloogilise aine , sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendavaks dokumendiks loetakse Budapesti lepingu juhendi reegli 7 kohast rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi ärakirja .

§ 58.Tõlgetele esitatavad üldnõuded

( 1 ) Kõigi patenditaotluses sisalduvate dokumentide tõlge peab vastama originaaldokumendile ja olema korrektses eesti keeles .

( 2 ) Tõlk peab valdama originaaldokumendi keelt ja eesti keelt ning olema kompetentne tehnikavaldkonnas , kuhu leiutis kuulub .

( 3 ) Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või patendivolinik .Tõlke õigsust kinnitatakse teksti lõppu lisatud deklareeringuga “ Tõlke õigsust kinnitan ” ja tõlgi või patendivoliniku allkirjaga .Allkiri peab olema loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud .

§ 59.Tõlke autentsus ja tõlke parandamine

( 1 ) Tõlkeid käsitletakse patenditaotluse esitamisel ja menetluse käigus autentsete patenditaotluse dokumentidena , kuni ei tõestata vastupidist .

( 2 ) Dokumentide võõrkeelseid tekste võetakse arvesse ainult informatsioonina .

( 3 ) Patenditaotleja , patendiomanik või patendivolinik võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja kirjavigade parandamiseks , kui parandused vastavad võõrkeelsele tekstile .Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlkes paranduste tegemise taotlemisel peab arvestama patendiseaduse § 25 lõikes 4 kehtestatud piiranguga .

6. jagu

Patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuded

§ 60.Tekstidokumentide vormistamise üldnõuded

( 1 ) Kõik patenditaotluse dokumendid vormistatakse ja esitatakse valgel vastupidaval paberil formaadis A4 ( 210 × 297 mm ) .

( 2 ) Iga paberilehte kasutatakse püstformaadis ja ainult ühelt poolt .

( 3 ) Patenditaotluse iga dokumenti alustatakse uuelt lehelt .

( 4 ) Leiutiskirjelduse , patendinõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate leheveeriste minimaalmõõtmed on järgmised :

ülemine veeris - 20 mm ; vasak veeris - 25 mm ; parem veeris - 20 mm ; alumine veeris - 20 mm .

( 5 ) Leiutiskirjelduse , patendinõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate leheveeriste maksimaalmõõtmed on järgmised :

ülemine veeris - 20 mm ; vasak veeris - 40 mm ; parem veeris - 30 mm ; alumine veeris - 30 mm .

( 6 ) Tekstidokumentide leheküljed nummerdatakse araabia numbritega .Leiutiskirjeldus , välja arvatud järjestuse loetelu , patendinõudlus ja leiutise olemuse lühikokkuvõte nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest alates .Järjestuse loetelu alustatakse uuelt leheküljelt ja nummerdatakse iseseisvalt .Lehekülje number paigutatakse lehe keskele ülemise veerise alla .Leiutiskirjelduse esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita .

( 7 ) Iga viies rida leiutiskirjelduses ja patendinõudluses on soovitav nummerdada vasaku veerise paremas ääres .

( 8 ) Dokumentide tekst esitatakse masinakirjas , trükimenetlusel või mõnda muud tehnilist meetodit kasutades .

( 9 ) Dokumente ei või esitada käsitsi kirjutatuna .

( 10 ) Dokumendid peavad olema trükitud musta kustumatu ja säilimiskindla värviga ning sellise värvitumedusega , mis võimaldab dokumentidest tänapäevaste paljundusseadmetega teha piiramatu arvu ärakirju .

( 11 ) Leiutiskirjelduse , patendinõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte tekst trükitakse minimaalse reavahega 1,5 intervalli kirjas , mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm .

( 12 ) Graafilised tähised , ladinakeelsed nimetused , ladina ja kreeka tähed , matemaatilised ja keemilised valemid võivad olla kirjutatud käsitsi musta tindi , pasta või tušiga .Valemites ei ole lubatud kasutada segamini mõnd tehnilist meetodit ja käsitsikirjutamist .

§ 61.Terminid ja tähised

( 1 ) Leiutiskirjelduses , patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid , nende puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid , tähiseid , lühendeid ja mõõtühikuid .

( 2 ) Kui kasutatakse terminit või tähistust , mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud , siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul .Eestikeelse termini puudumisel võib kasutada võõrkeelset terminit , kirjutades selle kursiivis .

( 3 ) Kõigile tingtähistele antakse selgitus .

( 4 ) Leiutiskirjelduses , patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet ( st terminid leiutiskirjelduses , patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes peavad olema ühed ja samad ) .Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute , dimensioonide ja tingtähiste kohta .

( 5 ) Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS mõõtühikute süsteemis .

( 6 ) Protsendimärki ( % ) kasutatakse ainult arvu järel .Tekstis tuleb kasutada sõna “ protsent ” .

§ 62.Mittekasutatavad väljendid

( 1 ) Patenditaotluse dokumentide tekstis ei tohi olla väljendeid , mis on avaliku korra ja moraali vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi .

( 2 ) Leiutiskirjelduses või teistes patenditaotluse dokumentides ei tohi esitada leiutist või patenditaotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi .

( 3 ) Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul , kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse .

§ 63.Keemilised valemid

( 1 ) Leiutiskirjelduses , patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võivad esineda keemilised valemid .

( 2 ) Keemiliste ühendite struktuurivalemite kirjutamisel kasutatakse elementide üldkasutatavaid sümboleid ja näidatakse täpselt ära sidemed elementide ja radikaalide vahel .

§ 64.Matemaatilised avaldised ja tähised

( 1 ) Leiutiskirjelduses , patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib kasutada matemaatilisi avaldisi ( valemeid ) ja tähiseid .

( 2 ) Matemaatiliste avaldiste esitamise vormi ei reglementeerita .

( 3 ) Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused dešifreeritakse nende esinemise järjekorras .Valemi selgitused kirjutatakse tulbana valemi alla .

( 4 ) Matemaatilisi tähiseid “ > ” , “ < ” , “=” jt kasutatakse ainult matemaatilistes valemites , tekstis tuleb need esitada sõnadena ( “ suurem ” , “ väiksem ” , “ võrdne ” jne ) .

( 5 ) Intervallide tähistamiseks positiivsete arvude vahel võib kasutada märki “-” ( “ alates kuni ” ) .Teistel juhtudel tuleb kasutada sõnu “ alates ” ja “ kuni ” .

( 6 ) Suuruste väljendamisel protsentides pannakse protsendimärk ( % ) pärast arvu .Tekstis protsendimärki ei kasutata .

( 7 ) Matemaatilisi valemeid võib poolitada ainult märgi kohalt .

§ 65.Jooniste ja muu illustreeriva materjali vormistamise nõuded

( 1 ) Joonised ja muu illustreeriv materjal tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega vastupidaval valgel ja siledal paberil formaadis A4 ( 210 × 297 mm ) tugeva musta kustumatu joonega , varjutamata ja värvimata .

( 2 ) Joonised esitatakse ilma pealkirjade , kirjeldava teksti ja märkusteta , välja arvatud sellised viited nagu “ vesi ” , “ aur ” , “ avatud ” , “ suletud ” , “ A-A ” ( lõike tähistamiseks ) jne ning elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised .

( 3 ) Tähti ja numbreid ei panda sulgudesse , ringidesse ega jutumärkidesse .

( 4 ) Tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm .

( 5 ) Soovitatav on kasutada joonistel ristprojektsiooni .Lubatud on ka aksonomeetria kasutamine .

( 6 ) Detailide ja muude elementide mõõtmeid joonisel ei näidata .Vajaduse korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud .Absoluutmõõtmed esitatakse juhul , kui need kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka .

( 7 ) Joonistel ei kasutata raamjooni .

( 8 ) Paberilehe minimaalsed veerised on :

ülemine veeris - 25 mm ; vasak veeris - 25 mm ; parem veeris - 15 mm ; alumine veeris - 10 mm .

Jooniste all olev pind ei tohi ületada 262 × 170 mm .

( 9 ) Kujutise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste elementide suhtes , välja arvatud juhud , kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi .

( 10 ) Joonistele ja muule illustreerivale materjalile ei või kanda midagi , millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks .( Näiteks kaubamärgi kujutis seadme joonisel jms. ) Viideteks ettenähtud tähiseid , mida pole leiutiskirjelduses , ei tohi olla ka joonistel ja vastupidi .

( 11 ) Kui kujutised , mis paiknevad kahel või enamal lehel , on ühe joonise osad , paigutatakse need kujutised nii , et joonis oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav .

( 12 ) Joonised paigutatakse soovitavalt püstformaadis lehele nii , et leht oleks maksimaalselt täidetud .Kui joonist ei saa paigutada püstformaadis lehele , siis paigutatakse see nii , et joonise ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool .

( 13 ) Ühele lehele võib paigutada rohkem kui ühe kujutise ( figuuri ) , kuid need peavad olema üksteisest selgelt eraldatud .Iga kujutis nummerdatakse araabia numbriga , mille ette lisatakse tähis FIG , näiteks FIG 1 , FIG 2 jne , vaatamata tema liigile ( joonis , skeem , graafik , joonistus jne ) .Kui leiutiskirjelduse selgitamiseks kasutatakse ainult üht kujutist , ei ole seda tarvis nummerdada .

( 14 ) Jooniste ja muu illustreeriva materjaliga lehtede nummerdamisel on soovitav järgida nende viitamise järjekorda leiutiskirjelduses .Jooniste lehed nummerdatakse lehe keskel ülemise veerise all paiknevate araabia numbritega , mis on mõõtmetelt suuremad kui 3,2 mm .Iga lehe number peab koosnema kahest araabia numbrist , mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on lehe number ja teine on jooniste või muu illustreeriva materjali lehtede koguarv .( Näiteks 1/3 , milles number 1 näitab joonise lehe järjekorranumbrit ja 3 jooniste lehtede koguarvu . )

( 15 ) Graafilisi kujutisi ei esitata leiutiskirjelduse ja patendinõudluse teksti sees .

( 16 ) Kujutise mastaap valitakse selline , et vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi oleks võimalik eristada kõiki detaile .

( 17 ) Kõik graafiliste kujutiste elemendid , millest kirjutatakse leiutiskirjelduses , peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka joonistel .Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja patendinõudluses .Seejuures on soovitav , et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis .Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni , mis on ülejäänud joontest peenemad .Teatud viidete puhul võib viitejooned ära jätta .Seda liiki viited , mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga , tähistavad pinda või lõiget , kus nad paiknevad , ja need võib alla joonida , millega rõhutatakse seda , et viitejooned ei ole kogemata märkimata jäänud .Eri joonistel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga .

( 18 ) Kui graafiline kujutis on esitatud skeemina , siis kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid .Üht liiki skeemil on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente .( Näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid . )Kui skeemil on elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid , tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada ka elemendi nimetus .Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba seda teha , võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele .

( 19 ) Foto formaat ei tohi ületada formaati A4 .Väiksemad fotod tuleb kleepida A4 formaadis valgele paberilehele .

( 20 ) Jooniseid ei või kokku murda ega rulli keerata .

4. peatükk

Patenditaotluse esitamise kord

§ 66.Patenditaotluse esitamine

( 1 ) Patenditaotlus esitatakse otse või posti teel Patendiameti vastuvõtuosakonda .Patenditaotluse võib panna ka Patendiametis aasta kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti .

( 2 ) Patenditaotluse saabumise päevaks loetakse selle tegelik Patendiametisse saabumise päev .See kehtib ka patenditaotluse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades .

( 3 ) Telefaksi teel või teiste elektroonsete vahendite kaudu esitatud patenditaotlust vastu ei võeta .

§ 67.Patenditaotluse esitamine Eesti Vabariigis elu- või asukohta omava patenditaotleja poolt

Kõik Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavad isikud võivad esitada patenditaotluse Patendiametile ja ajada edaspidi patenditaotluse menetluse asju ise või volitada enda esindajaks patendivoliniku .

§ 68.Patenditaotluse esitamine välisriigis elu- või asukohta omava patenditaotleja poolt

( 1 ) Isikud , kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki , võivad patenditaotluse esitada Patendiametile ise või patendivoliniku kaudu .

( 2 ) Isikud , kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki , ajavad patenditaotluse menetlusega seotud asju patendiseaduse § 20 lõikes 3 sätestatu kohaselt Patendiametiga ainult patendivoliniku kaudu .

§ 69.Patenditaotluse esitamine mitme patenditaotleja poolt

( 1 ) Kui patenditaotluses on märgitud kaks või enam patenditaotlejat , kelle kõigi elu- või asukoht on Eesti Vabariigis , volitavad nad patenditaotluse Patendiametile esitamiseks ja Patendiametiga menetluse asjade ajamiseks enda hulgast ühise esindaja .Patenditaotlejad võivad enda esindajaks volitada ka patendivoliniku .

( 2 ) Kui kõigi patenditaotluses märgitud patenditaotlejate elu- või asukoht on välisriigis , peavad nad Patendiametiga patendi taotlemise asjade ajamiseks volitama enda esindajaks patendivoliniku .

( 3 ) Kui patenditaotluses märgitud patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid , võivad nad patendi taotlemise asju Patendiametiga ajada ilma patendivolinikuta , kui ühiseks esindajaks on volitatud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omav patenditaotleja .

( 4 ) Ühise esindaja volitamiseks peavad patenditaotlejad patenditaotluse esitamisel märkima ühise esindaja patendi saamise avaldusse .Ühise esindaja volitamiseks menetluse käigus või ühise esindaja muutmiseks esitavad patenditaotlejad ühise volikirja .

( 5 ) Kui patenditaotlejad ei ole ühist esindajat patendi saamise avaldusse märkinud või teda hiljem volitanud , loeb Patendiamet ühiseks esindajaks patendi saamise avalduses esimesena märgitud patenditaotleja .

§ 70.Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamine

( 1 ) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse Patendiametile patenditaotluses või ühe kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates .

( 2 ) Üldjuhul esitatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument iga patenditaotluse jaoks eraldi .Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme patenditaotluse esitamise eest , märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile iga patenditaotluse kohta leiutise nimetus või patenditaotluse saabumise number ja tasutud riigilõivu suurus .

( 3 ) Interneti kaudu tasumisel esitatakse kviitungi väljatrükk , mis on kinnitatud maksja allkirjaga .

( 4 ) Riigilõivu elektroonne , panga , posti või teise isiku kaudu tasumine ei vabasta patenditaotlejat riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti taotluse dokumentide hulka lisamast ega Patendiametile esitamast .

( 5 ) Kui riigilõivu tasumist tõendav dokument ei ole saabunud Patendiametisse ühe kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametisse saabumist või riigilõivu patenditaotluse esitamise eest on tasutud ettenähtud määrast vähem , keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast .Osalise tasumise korral makstakse tasutud summa tagasi .

§ 71.Volikirja esitamine

( 1 ) Volikiri esitatakse Patendiametile patenditaotluses , kui patendi saamise avaldusele on alla kirjutanud patendivolinik .

( 2 ) Kui patenditaotluse esitamisel volikirja ei esitatud , peab patendivolinik selle esitama kahe kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates .Kui patendi saamise avaldusele alla kirjutanud patendivolinik ei ole nimetatud tähtaja jooksul volikirja Patendiametile esitanud , loetakse patenditaotlus tagasivõetuks .

( 3 ) Kui patenditaotleja , kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki , esitab patenditaotluse ise , peab ta patenditaotluse menetluse asjade ajamiseks volitama patendivoliniku , kes peab esitama Patendiametile volikirja patendiseaduse § 20 lõikes 3 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul .Kui volikirja ei ole esitatud kolme kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates , keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast .

§ 72.Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide esitamine

( 1 ) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse Patendiametile patenditaotluses .

( 2 ) Kui prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole patenditaotluses esitatud , peab need patendiseaduse § 11 lõikes 7 sätestatu kohaselt esitama 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates .

( 3 ) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada , kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus .

( 4 ) Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide eestikeelsed tõlked esitatakse üksnes Patendiameti nõudel .Esitamise tähtaeg on kaks kuud Patendiameti nõude kuupäevast arvates .

( 5 ) Kui patenditaotluses on esitatud prioriteedinõue , kuid patenditaotleja ei ole esitanud prioriteedinõuet tõendavaid dokumente patenditaotluses ega 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates , või kui esitatud dokumendid ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele , siis jätab Patendiamet prioriteedinõude rahuldamata .

§ 73.Bioloogilise aine deponeerimist tõendava dokumendi esitamine

( 1 ) Bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument esitatakse Patendiametile patenditaotluses .

( 2 ) Kui patenditaotluse esitamise päevaks ei ole rahvusvahelisest deponeerimisasutusest deponeerimise tõendit veel saabunud , võib bioloogilise aine deponeerimist tõendava dokumendi esitada hiljem , kuid enne kuueteist kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast , prioriteedinõude puhul aga prioriteedikuupäevast .

( 3 ) Kui patenditaotleja nõuab patendiseaduse § 24 lõike 3 alusel patenditaotluse varasemat avaldamist , peab ta esitama Patendiametile bioloogilise aine deponeerimist tõendava dokumendi vähemalt üks kuu enne tema poolt nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva .

5. peatükk

Rakendussätted

§ 74.Majandusministri määruse “ Patenditaotluse dokumentide vormi- ja sisunõuete ning esitamise korra ” kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks majandusministri 25. novembri 1998. a määrus nr 45 “ Patenditaotluse dokumentide vormi- ja sisunõuete ning esitamise korra kinnitamine ” ( RTL 1998 , 360/361 , 1532 ) .

§ 75.Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a.

Lisa

majandusministri 30. detsembri 1999. a määrusele nr 69

PATENDIAMET

Patendiosakond Patendi saamise avaldus

Toompuiestee 7 esitatakse ühes eksemplaris

15041 Tallinn

Tel ( 2 ) 627 7911

( 2 ) 627 7925

Faks ( 2 ) 627 7912

Täidab Patendiamet ( 21 ) Patenditaotluse number ( 22 ) Patenditaotluse esitamise kuupäev ( 30 ) Prioriteet : kuupäev : riik : dok nr : ( 43 ) Patenditaotluse avaldamise kuupäev ( 51 ) Klass(id ) :

Täidab patenditaotleja 1. Patenditaotleja(d ) ( ees- ja perekonnanimi või nimi , aadress , telefon , faks , riigi kood ) : ( 71 ) 2. Patenditaotleja(te ) esindaja ( 74 ) __ Ühine esindaja ( ees- ja perekonnanimi või nimi ) : __ Patendivolinik ( ees- ja perekonnanimi , büroo täielik nimi , aadress , telefon , faks , registreerimisnumber ) : 3. Andmed kirjavahetuse pidamiseks ( isiku ees- ja perekonnanimi , ametiasutus , postiaadress , telefon , faks ) : 4. Autor(id ) ( ees- ja perekonnanimi , aadress , riigi koodi ) : ( 72 ) Autori(te ) nime(de ) avalikustamise keeld ( täidetakse autori(te ) nõudmisel ) Mina ( meie ) , ( ees- ja perekonnanimi ) palun ( palume ) mitte avalikustada minu ( meie ) nime(sid ) autori(te ) na . Allkiri ( allkirjad ) 5. Patenditaotleja on saanud patendi taotlemise õiguse kui : __ autor __ autori õigusjärglane __ tööandja __ muu isik vastavalt lepingule 6. Leiutise nimetus : ( 54 ) 7. Prioriteedinõue : __ Pariisi konventsiooni vm kokkuleppe taotluse alusel ( 32 ) kuupäev : ( 33 ) riik : ( 31 ) taotluse number : __ ( 62 ) varasema patenditaotluse alusel sellest eraldatud patenditaotluse puhul ( seaduse § 11 lõige 4 ) __ varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste alusel ( seaduse § 11 lõige 3 ) G ( 66 ) varasema taotluse alusel ( seaduse § 11 lõige 5 ) kuupäev : taotluse number :

8. Riigilõivud : __ patenditaotluse esitamise lõiv ____ kr __ täiendav lõiv üle kümnepunktilise nõudluse puhul ___ kr __ Patendiameti poolt viidatud patendidokumentide või muude trükiste koopiate väljastamise lõiv ___ kr kokku : _____ kr Maksemoodus : Maksedokumendi nr : Kuupäev : 9. Bioloogilise aine , sealhulgas mikroorganismi deponeerimise andmed : ( 83 ) 10. Lisad : __ leiutiskirjeldus __ lehel 3 eks __ järjestuse loetelu __ lehel 3 eks __ patendinõudlus __ lehel 3 eks , ____ nõudluspunkti __ leiutise olemuse lühikokkuvõte eesti keeles __ lehel 2 eks __ leiutise olemuse lühikokkuvõte inglise keeles __ lehel 2 eks __ joonised ja muu illustreeriv materjal __ lehel 3 eks __ riigilõivu tasumist tõendav dokument __ lehel 1 eks __ volikiri __ lehel 1 eks __ prioriteenõuet tõendavad dokumendid __ lehel 1 eks __ prioriteenõuet tõendavad dokumentide tõlked __ lehel 1 eks __ bioloogilise aine , sealhulgas mikroorganismi deponeerimist tõendav dokument __ lehel 1 eks __ __ __ Allkiri ( allkirjad ) : Koht : Kuupäev :