Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus

Vastu võetud 15. märtsil 2000. a.

( RT I 2000 , 29 , 168 ) ,

jõustunud 1. jaanuaril 2001. a.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Seaduse reguleerimisala

( 1 ) Käesoleva seadusega kehtestatakse välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused ja kord töötamiseks reguleeritud ametikohal .

( 2 ) Seaduses reguleeritud ametikohale sätestatut kohaldatakse ka reguleeritud kutsealasele tegevusele .

( 3 ) Seaduses sätestatakse :

1 ) kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks volitatud organid ja nende ülesanded ;

2 ) välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku ( edaspidi taotleja ) kutsekvalifikatsiooni ja vastava Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooni võrdlemise põhimõtted ;

3 ) välisriigis välja antud haridust või töökogemust tõendavate dokumentide arvestamise kohustus ja arvestamise kord ;

4 ) taotleja õigused .

( 4 ) Seadust ei kohaldata reguleeritud ametikohtadele ja reguleeritud kutsealastele tegevustele , millel töötamiseks ei nõuta õppeasutuses omandatud haridust .Nende ametikohtade ja kutsealaste tegevuste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus .

( 5 ) Seadust ei kohaldata arsti , hambaarsti , õe , proviisori , ämmaemanda , loomaarsti ja arhitekti ametikoha suhtes .Taotleja töötamise õigus eelnimetatud ametikohtadel kehtestatakse konkreetset valdkonda reguleeriva õigusaktiga .

§ 2.Välisriik

Välisriik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu liikmesriik , Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriik , kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni ( RT II 1998 , 7 , 14 ) osalisriik või muu välisriik , kellega Vabariigi Valitsusel on sõlmitud haridust tõendavate lõpudokumentide tunnustamise kokkulepe .

§ 3.Reguleeritud haridus , ametikoht ja kutsealane tegevus

( 1 ) Reguleeritud haridus on konkreetsele kutse- , eri- või ametialasele tegevusele suunatud haridus , mille aluseks olevale õppekavale esitatavad nõuded on kehtestatud seadusega või seaduse alusel .

( 2 ) Ametikoht on reguleeritud , kui sellel töötamine eeldab seadusega või seaduse alusel määratud kutsekvalifikatsiooni .

( 3 ) Reguleeritud kutsealane tegevus on kutse- , eri- või ametialane tegevus , mille teostamine eeldab seadusega või seaduse alusel määratud kutsekvalifikatsiooni .

§ 4.Kutsekvalifikatsioon

Kutsekvalifikatsioon käesoleva seaduse tähenduses on dokumentaalselt tõestatud haridus- või töökogemus või mõlemad , mida nõutakse reguleeritud ametikohal töötamiseks .

§ 5.Töökogemus

( 1 ) Töökogemusena käsitletakse tegelikku ja seaduslikku kutse- või erialast töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses , samuti tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana .

( 2 ) Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel nõutava töökogemuse määrab pädev organ , kusjuures nõutava töökogemuse kestus ei või ületada nelja aastat .

§ 6.Koordineeriv asutus ja pädevad organid

( 1 ) Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamist Eestis koordineerib Haridusministeerium .

( 2 ) Pädev organ võrdleb seadusega sätestatud korras taotleja kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab käesolevas seaduses ettenähtud korras , kas taotleja vastab selle ametikoha nõuetele Eestis .

( 3 ) Pädev organ võib olla asjaomane valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus , kutse- või erialaühendus , töötajaid või tööandjaid ühendav institutsioon või Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus ( edaspidi Keskus ) .Pädevate organite nimekirja , ühtse töökorra ning finantseerimise alused ja korra kinnitab Vabariigi Valitsus .

( 4 ) Asjaomane valitsusasutus tagab , et tema valitsemisalas olevad pädevad organid esitavad koordineerivale asutusele aruanded oma töö kohta .Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise aruannetele esitatavad nõuded ning aruannete esitamise korra ja tähtajad kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 7.Välisriigis omandatud haridust tõendavate dokumentide akadeemiline tunnustamine

( 1 ) Välisriigis omandatud haridust tõendavate dokumentide vastavust Eesti õigusaktides haridustasemetele ja kõrghariduse astmetele kehtestatud nõuetele hindab Keskus .

( 2 ) Keskus tegutseb Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Liidu haridus- ja teadusprogrammide haldamiseks asutatud sihtasutuse struktuuriüksusena .

2. peatükk

Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine kõrgharidust eeldaval reguleeritud ametikohal

§ 8.Diplom

Diplom käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või dokumentide kogum , mis tõendab , et taotleja on läbinud keskharidusele järgneva vähemalt kolmeaastase nominaalkestusega õppekava kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ja et taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon .

§ 9.Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine , kui Eestis töötamiseks nõutakse diplomit

( 1 ) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse diplomit , ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel :

1 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , on sama ametikoht reguleeritud ja taotlejal on sellele ametikohale vajalik kutsekvalifikatsioon ;

2 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , ei ole sama ametikoht reguleeritud , kuid taotleja on sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks aastat viimase kümne aasta jooksul .Sel juhul peab taotleja esitama välisriigi ametiisiku väljaantud dokumendi , mis tõendab , et ta on pärast keskhariduse omandamist läbinud vastaval kutse- või erialal vähemalt kolmeaastase õppekava välisriigi kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ja vajaduse korral läbinud ametialase koolituse ning tal on sellele ametikohale vajalik kutsekvalifikatsioon .

( 2 ) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse kuni nelja-aastast keskharidusejärgset koolitust , on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul taotlejal õigus reguleeritud ametikohal töötada , kui ta omab diplomit või tunnistust .

( 3 ) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse rohkem kui nelja-aastast keskharidusejärgset koolitust , on taotlejal käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul õigus reguleeritud ametikohal töötada , kui ta omab diplomit .

( 4 ) Kui taotleja õpiaeg on olnud üks või enam aastaid lühem Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikule samal ametikohal töötamiseks nõutavast õpiajast , võib pädev organ taotlejalt nõuda tõendeid töökogemuse kohta .Nõutava töökogemuse kestus ei või ületada aega , mille võrra taotleja õpiaeg on olnud lühem Eestis nõutavast .

( 5 ) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimusele , kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused , võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras .

3. peatükk

Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine kõrgharidust mitte-eeldaval reguleeritud ametikohal

§ 10.Tunnistus

( 1 ) Tunnistus käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument ( välja arvatud diplom ) või dokumentide kogum , mis tõendab , et taotleja on läbinud keskharidusele järgneva vähemalt üheaastase nominaalkestusega õppekava või Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas loetletud kursuse ja taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon .

( 2 ) Nimekirja kursustest , mille läbimisel antav dokument on võrdsustatud tunnistusega , kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 11.Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine , kui Eestis töötamiseks nõutakse diplomit või tunnistust

( 1 ) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse diplomit või tunnistust , ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel :

1 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , on samal ametikohal töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav diplom või tunnistus ;

2 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , ei ole sama ametikoht reguleeritud , kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga samaväärse aja .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta , kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse .

( 3 ) Kui taotleja õpiaeg on olnud üks või enam aastaid lühem Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikule samal ametikohal töötamiseks nõutavast õpiajast , võib pädev organ taotlejalt nõuda tõendeid töökogemuse kohta .Nõutava töökogemuse kestus ei või rohkem kui kaks korda ületada aega , mille võrra taotleja õpiaeg on olnud lühem Eestis nõutavast .

( 4 ) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimusele , kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused , võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras .

§ 12.Sertifikaat

Sertifikaat käesoleva seaduse tähenduses on haridust tõendav dokument või dokumentide kogum ( välja arvatud diplom või tunnistus ) , mis tõendab , et taotleja on keskhariduse omandamise järgselt läbinud tööalase koolituse õppeasutuses või töökohal või õppeasutuses ja töökohal ning taotlejal on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon .

§ 13.Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine , kui Eestis töötamiseks nõutakse tunnistust ja taotlejal on sertifikaat või ta on saanud vastava hariduse

( 1 ) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse tunnistust , ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel :

1 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , on samal ametikohal töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav sertifikaat ;

2 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , ei ole sama ametikoht reguleeritud , kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga samaväärse aja .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta , kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse .

( 3 ) Kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tingimustele , kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused , võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras .

§ 14.Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine , kui Eestis töötamiseks nõutakse sertifikaati

( 1 ) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse sertifikaati , ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel :

1 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , on samal ametikohal töötamine reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav diplom , tunnistus või sertifikaat ;

2 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , ei ole sama ametikoht reguleeritud , kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal töötanud täistööajaga kaks aastat või osalise tööajaga kahe aasta täistööajaga samaväärse aja ;

3 ) kui välisriigis ei ole sama ametikoht reguleeritud ning taotlejal ei ole diplomit , tunnistust ega sertifikaati , kuid ta on viimase kümne aasta jooksul sellel ametikohal töötanud täistööajaga kolm järjestikust aastat või osalise tööajaga kolme aasta täistööajaga samaväärse aja .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kaheaastast töökogemust ei nõuta , kui taotleja on omandanud vastava reguleeritud hariduse .

( 3 ) Kui taotlejal ei ole diplomit või tunnistust , sertifikaati või muud haridust tõendavat dokumenti või kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 , 2 või 3 nimetatud tingimustele , kuid esinevad § 17 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud puudused , võib pädev organ määrata taotlejale sobivustesti sooritamise või kuni kahe aasta pikkuse kohanemisaja läbimise kohustuse §-des 18 ja 19 sätestatud korras .

§ 15.Pädevuskinnitus

Pädevuskinnitus on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste , oskuste ja vilumuste kinnitus , välja arvatud §-des 8 , 10 või 12 ettenähtud dokumendid , ilma et nõutaks eelneva hariduse tõendamist .Pädevuskinnituseks võib pädev organ nõuda taotlejalt konkreetsete teadmiste , oskuste ja vilumuste tõendamist , näiteks pädevuskatse sooritamist .Pädevuskinnituse kohta väljastatakse tõend .

§ 16.Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine , kui Eestis töötamiseks nõutakse pädevuskinnitust

Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse pädevuskinnitust , ei või pädev organ kutsekvalifikatsiooni mittevastavuse põhjusel keelata taotlejal Eestis töötamist samadel tingimustel Eestis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikuga järgmistel juhtudel :

1 ) kui välisriigis , kus kutsekvalifikatsioon on omandatud , on sama ametikoht reguleeritud ja taotlejal on sellel ametikohal töötamiseks nõutav kutsekvalifikatsioon ;

2 ) kui välisriigis ei ole sama ametikoht reguleeritud , kuid taotleja esitab muu tõenduse selle kohta , et tal on välisriigis omandatud nõutav kutsekvalifikatsioon .

4. peatükk

Sobivustest ja kohanemisaeg

§ 17.Sobivustesti või kohanemisaja määramine

( 1 ) Pädev organ võib taotlejalt nõuda kas sobivustesti sooritamist või kuni kuue kuu pikkuse kohanemisaja läbimist taotleja enda valikul järgmistel juhtudel :

1 ) kui taotleja on välisriigis läbinud õppekava , mis oluliselt erineb vastavast reguleeritud ametikohal töötamise eelduseks olevast õppekavast Eestis ;

2 ) kui reguleeritud ametikoha tööülesanded Eestis on oluliselt erinevad vastavatest tööülesannetest selles välisriigis , kus taotleja kutsekvalifikatsiooni omandas .

( 2 ) Nimekirja reguleeritud ametikohtadest ja reguleeritud kutsealastest tegevustest , millel töötamiseks nõutakse sobivustesti sooritamist , kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 18.Sobivustest

( 1 ) Sobivustest on eksam , mis tehakse taotleja kutse- , eri- ja ametialaste teadmiste kontrollimiseks ning mille eesmärk on hinnata taotleja teadmisi , oskusi ja vilumusi töötamiseks reguleeritud ametikohal .

( 2 ) Pädev organ määrab oma otsuses sobivustesti kuuluvad ainevaldkonnad , arvestades järgmisi asjaolusid :

1 ) vajadust lülitada sobivustesti õppeaineid , mida ei ole välisriigis läbitud õppekavades , kuid mille omandamine on reguleeritud ametikohal töötamiseks vajalik ;

2 ) taotleja omadusi ja seda , et välisriigis on taotleja sellel kutse- või erialal kvalifitseeritud töötaja , teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja .

( 3 ) Sobivustest võib sisaldada ametialase käitumise reegleid .

( 4 ) Sobivustesti koostamise , läbiviimise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev organ .

§ 19.Kohanemisaeg

( 1 ) Kohanemisaeg on töötamise aeg selle kutse- või eriala kvalifitseeritud töötaja , teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja juhendamisel ja vastutusel ning pädeva organi hindamisel .Kohanemisaja eesmärk on taotleja võimete hindamine reguleeritud ametikohal töötamiseks esitatavatele nõuetele .Kohanemisajale kohaldatakse töö- ja teenistussuhteid reguleerivates õigusaktides katseajale kehtestatud nõudeid .

( 2 ) Pädev organ määrab oma otsuses kohanemisaja läbimisele konkreetsed nõuded , arvestades taotleja omadusi ja seda , et välisriigis on taotleja sellel kutse- või erialal kvalifitseeritud töötaja .

( 3 ) Pädev organ võib taotlejalt nõuda lisakoolituse ( kursuse ) läbimist kohanemisaja jooksul .

( 4 ) Kohanemisaja läbimise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev organ .

5. peatükk

Dokumentide arvestamine ja taotleja õigused

§ 20.Dokumentide arvestamine

( 1 ) Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks esitab taotleja avalduse pädevale organile , kes teeb otsuse nelja kuu jooksul , arvates avalduse ja kõigi õigusaktides ettenähtud dokumentide esitamisest .Pädev organ on kohustatud oma otsust kirjalikult põhjendama ja selgitama otsuse vaidlustamise korda .

( 2 ) Pädev organ arvestab küllaldaste tõenditena dokumente , mille on välja andnud välisriikide ametiisikud selles välisriigis kehtiva korra kohaselt .

( 3 ) Kui Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutakse tervisetõendeid , esitab taotleja selle kohta dokumendi , mis on välja antud Eestis või välisriigis , kus taotleja on kutsekvalifikatsiooni omandanud .

( 4 ) Vajaduse korral võib pädev organ nõuda taotlejalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide tõlkeid .

( 5 ) Pädev organ võib nõuda , et kõik esitatavad dokumendid , välja arvatud diplomid , tunnistused ja sertifikaadid , esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast nende väljaandmist .

§ 21.Taotleja õigused

( 1 ) Kui reguleeritud ametikohal töötamiseks on Eesti õigusaktiga ette nähtud vande või tõotuse andmine ning vande või tõotuse vormi ei saa kasutada teiste riikide kodanikud , sätestatakse sama õigusaktiga vande või tõotuse vorm teiste riikide kodanikele .

( 2 ) Taotlejal , kellele on antud õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohal , on õigus kasutada ametikohast või kutsealast tulenevat kutsenimetust ( tiitlit ) või selle lühendit , samuti akadeemilise kraadi tähist või selle lühendit .

( 3 ) Taotlejal on õigus pöörduda koordineeriva asutuse poole või halduskohtusse :

1 ) pädeva organi otsuse vaidlustamiseks ;

2 ) kui pädev organ ei ole taotlejat oma otsusest § 20 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud .

6. peatükk

Rakendussätted

§ 22.Riigilõivuseaduse täiendamine

Riigilõivuseadust ( RT I 1997 , 80 , 1344 ; 2000 , 5 , 32 ; 10 , 58 ; 19 , 117 ) täiendatakse §-ga 194 1 järgmises sõnastuses :

“ § 194 1 .Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine

Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni . ”

§ 23.Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril .