Rahapesu tõkestamiseks krediidiasutuste sisemiste turvameetmete rakendamise korra ning kahtlaste ja ebaharilike tehingute loetelu kinnitamine

Eesti Panga presidendi 9. juuli 1999. a määrus nr 20

( RTL 1999 , 110 , 1416 ) ,

jõustunud 23. juulil 1999. a.

Rahapesu tõkestamise seaduse ( RT I 1998 , 110 , 1811 ) paragrahvi 13 lõike 3 ja paragrahvi 15 lõike 5 alusel Eesti Pank määrab :

1.Kinnitada “ Rahapesu tõkestamiseks krediidiasutuste sisemiste turvameetmete rakendamise kord ” vastavalt käesoleva määruse lisale 1 ja “ Kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute näidisloetelu ” vastavalt käesoleva määruse lisale 2.

2.Krediidiasutustel viia sisemised protseduurireeglid määruse lisades sätestatud nõuetega kooskõlla 1. septembriks 1999. a.

3.Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 3. mai 1996. a määrus nr 13 “ Krediidiasutuste hoolsus- ja protseduurinõuetest krediidiasutuste seaduse 7. peatüki sätete rakendamisel ” ( RTL 1996 , 56 , 343 ; 1999 , 6 , 62 ) .

Lisa 1

Kinnitatud

Eesti Panga presidendi 9. juuli 1999. a määrusega nr 20

Rahapesu tõkestamiseks krediidiasutuste sisemiste turvameetmete rakendamise kord

1. osa

Üldsätted

1.Krediidiasutus on kohustatud moodustama vajalikud struktuuriüksused ning kehtestama vajalikud ja piisavad protseduurireeglid , et rakendada rahapesu tõkestamise seadusest ( RT I 1998 , 110 , 1811 ) ning selle rakendusaktidest tulenevaid nõudeid tegutsemiseks rahapesu kahtluse korral nii krediidiasutuse kui ka kogu selle konsolideerimisgrupi ulatuses .

2. osa

Krediidiasutuste poolt kehtestatavad sisemised protseduurireeglid

2.Vastavad sisemised protseduurireeglid peavad muuhulgas sätestama :

2.1. isikusamasuse tuvastamise korra vastavalt rahapesu tõkestamise seaduse 2. peatükis sätestatule ja klientide üldise identifitseerimise korra vastavalt krediidiasutuste seaduse ( RT I 1999 , 23 , 349 ) paragrahvi 89 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva lisa osas 3 sätestatud nõutele ;

2.2. identifitseerimise ja isikusamasuse tuvastamise andmete säilitamise korra ja vormi ;

2.3. hoidmise ja kasutamise korra selliste andmete ja dokumentide jaoks , mis on seotud kahtlaste ja ebaharilike tehingutega või toimingutega , mille tunnused viitavad rahapesule .Ülalmainitud andmeid ja dokumente tuleb hoida kasutades meetodeid , mis tagavad nende säilimise ja salastatuse ning nende operatiivse kasutamise võimaluse pädevate ametiisikute poolt ;

2.4. krediidiasutuse siseselt informatsiooni edastamise ja dokumentide liikumise reeglid rahapesu kahtluse korral ;

2.5. tegevusjuhised kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute tuvastamiseks ;

2.6. rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud kontaktisiku ülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad õigused ja kohustused ;

2.7. eraldi välja tooduna rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 17 sätestatud õigused ;

2.8. nõuded , mida krediidiasutus peab vajalikuks , et tagada tõhus tegevus rahapesu tõkestamiseks vastavalt rahapesu tõkestamise seadusele ja selle rakendusaktidele ;

2.9. klientidega ja nende kontode ning tehingutega tegelevate töötajate regulaarse rahapesu tõkestamise alase koolitamise ja uute töötajate instrueerimise korra , sõltumata nende ametikohast krediidiasutuse struktuuris .

3. osa

Isikute ja valitsusasutuste , valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste identifitseerimine

3.Täiendavalt rahapesu tõkestamise seadusega sätestatud isikusamasuse tuvastamise nõuetele peab krediidiasutus esmakordselt lepingulisse suhtesse asumisel identifitseerima iga isiku või asutuse , kes on pöördunud krediidiasutuse poole eesmärgiga saada selle kliendiks .Identifitseerimine krediidiasutuste seaduse paragrahvi 89 lõike 1 kohaselt peab toimuma alljärgnevat arvestades :

3.1. füüsiliste isikute puhul toimub isiku identifitseerimine ainult kehtivate isikut tõendavate dokumentide alusel .Välismaise füüsilise isiku puhul kasutatakse tema identifitseerimiseks usaldusväärset dokumenti , soovitavalt kehtivat passi ;

3.2. juriidiliste isikute identifitseerimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse isiku ärinimi , asukoht ja aadress , äriregistrikood või mittetulundus- ja sihtasutuse registri kood või vastav välisriigi riiklik registrikood , registrikande kuupäev , ning füüsiline isik või isikud , kes teostab või teostavad tehinguid juriidilise isiku nimel , ja kes identifitseeritakse punktis 3.1 nimetatud dokumentide alusel ;

3.3. valitsusasutuste , valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsus asutuste identifitseerimisel lähtutakse analoogselt punktis 3.2 sätestatud nõuetest niivõrd , kuivõrd see on võimalik tulenevalt nende tegevuse iseloomust ;

3.4. tulenevalt krediidiasutuse tegevuse mõningatest iseärasustest võib klienti erandjuhul identifitseerida ilma teda vahetult nägemata , kolmanda isiku vahendusel , nagu kindlustusagendid , väärtpaberimaaklerid jne.Taolisel juhul tuleb kliendi identifitseerimisel selle kolmanda isiku vahendusel kindlaks teha kõik punktis 2 nimetatud protseduurireeglitega nõutud andmed , mis vastavad käesoleva korra punktides 3.1 ja 3.2 toodud dokumentides ja andmetes sisalduvale teabele .Juhul kui isik , kes soovib hakata krediidiasutuse kliendiks , ei tegutse enda nimel , tuleb identifitseerida ka isik , kelle nimel ta tegutseb .Kliendi identifitseerimise kohustus lasub alati krediidiasutusel .

4.Identifitseerimise tulemused fikseeritakse kirjalikult või elektroonselt ja säilitatakse vastavalt käesoleva korra punktis 2 nimetatud protseduurireeglitega sätestatule .

Lisa 2

Kinnitatud

Eesti Panga presidendi 9. juuli 1999. a määrusega nr 20

Kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute näidisloetelu

1. osa

Kriteeriumid otsustamaks , kas on tegemist kahtlaste või ebaharilike tehingute või toimingutega

1.Krediidiasutus peab hindama kliendi tehingute ja toimingute sisu ja eesmärki krediidiasutuse üldise töökogemuse põhjal , selgitamaks tehingu võimalikku seotust rahapesuga .Otsustamaks , kas tegemist on kahtlase või ebahariliku tehingu või toiminguga , peab krediidiasutus pöörama erilist tähelepanu :

1.1. kliendi ja tema majandustegevuse sisule ja ulatusele ning selle tundmisele ( due diligence ) ;

1.2. tehingute ja toimingute , millel on rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud tunnused , tausta selgitamisele .

2.Kahtlasteks tuleb lugeda klientide tehingud ja toimingud , millisel puudub selge majanduslik või õiguslik põhjus ja mis erinevad klientide tavapärasest majandustegevusest ning mille puhul on krediidiasutusel alust kahtlustada toimingu objektiks oleva vara ebaseaduslikku päritolu .

3.Krediidiasutus otsustab selle üle , kas tehing või toiming on tavapärasest erinev , tehingu või toimingu kohta teadaolevate asjaolude kogumi põhjal .Krediidiasutus on kohustatud arvestama , et klient võib põhjendamatu kahtluse tõttu saada kahju .

2. osa

Kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute näidisloetelu

4.Kahtlasteks ja ebaharilikeks tuleb lugeda alljärgnevas näidisloetelus kirjeldatud või nendega sarnased tehingud ja toimingud või omavahel seotud tehingud , mida krediidiasutus on eelnevalt hinnanud käesoleva näidisloetelu osa 1 punktides 1 , 2 ja 3 toodud kriteeriume arvestades :

4.1. ebatavaliselt suure summa sularaha hoiustamine kliendi poolt , kes tavaliselt kasutab äritegevuses tšekke ja muid sarnaseid instrumente ;

4.2. kliendi kontole sularaha sissemaksete oluline suurenemine ilma nähtava põhjuseta , eriti kui sissemakstavaid summasid hoitakse kontol lühiajaliselt või nende järgnev ülekande sihtkoht ei ole seostatav kliendi tavapärase tegevusega ;

4.3. kliendi arvukad hoiused , mis on üksikult oma summalt väikesed ja mitte olulised , kuid kokkuvõttes moodustavad rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud summa ;

4.4. juriidiliste isikute poolt sularahaga tehtavad tehingud , nii hoiustamine kui ka sularaha väljavõtmine , kuigi normaalne äritegevus eeldaks sularahata tehinguid ;

4.5. klientide pidevad sularaha sissemaksed , et sooritada rahaülekandeid ja tasuda arveid või muude finantsinstrumentide eest ;

4.6. klientide tehingud eesmärgiga vahetada suures koguses väikese nominaalväärtusega rahatähti suurema nominaalväärtustega rahatähtede vastu ;

4.7. järjepidev sularaha vahetamine välisvaluutaks ;

4.8. hoiustamistehingud , mille puhul on avastatud valeraha või muid sarnaseid võltsinstrumente ;

4.9. suured hoiustamistehingud , mis tehakse pangaautomaadi kaudu ;

4.10. kliendi vahendite ( raha ) ringlus erinevate pankade ja kontode vahel ilma majandusliku aluseta ;

4.11. kliendi investeerimistehingud välisvaluutas või väärtpaberites , kusjuures välisvaluuta või väärtpaberite allikad ei ole teada või kooskõlas kliendi võimaluste või tavapärase majandustegevusega ;

4.12. väärtpaberite ost-müük ilma arusaadava põhjenduseta või ebatavalises olukorras ;

4.13. suure hulga isikute maksed samale kontole ilma piisava selgituseta ;

4.14. maksed klientide kontodele , mis laekuvad välisriikide , kus tõenäoliselt toimub aktiivne narkokaubandus , pankades või finantseerimisasutustes asuvatelt kontodelt ;

4.15. rutiinsed või sagedased ja rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud kriteeriume summas ületavad maksed kliendi kontole ( või kontolt ) riikidest ( või riikidesse ) , kus tõenäoliselt toimub aktiivne narkokaubandus ;

4.16. sagedased tehingud reisitšekkidega , ilma selge majandusliku ja õigusliku põhjenduseta ;

4.17. probleemse või halva laenu ootamatu tagasimaksmine ;

4.18. ettepanek laenata selliste varade tagatisel , mille allikad on ebaselged või teadmata ;

4.19 investeerimine objektidesse või instrumentidesse , millel ei ole loogilist ühendust kliendi varasema äritegevusega ;

4.20. käive kliendi kontol on ebaproportsionaalne tema tavapärase majandustegevusega ;

4.21. lühiajalised hoiustamised välisriigi residendist kliendi poolt , kui hoiustamise tähtaja lõppemisele järgneb raha väljaviimine kontolt ;

4.22. välisriigist tehtav hoiustamistehing kohaliku kliendi kontole , kui sellele järgneb hoiustatavate vahendite väljaviimine kontolt .