Notariaadiseadus

( Kehtetu - 06.12.2000 jõust.01.02.2002 - RT I 2000 , 104 , 684 )

Vastu võetud 17. juunil 1993.a.

( RT I 1993 , 45 , 640 ) ,

muudetud järgmiste seadustega :

11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411

15.05.96 jõust .01.01.97 - RT I 1996 , 38 , 752

05.11.96 jõust .01.12.96 - RT I 1996 , 80 , 1435

20.03.96 jõust .19.04.96 - RT I 1996 , 23 , 456

28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028

07.12.94 jõust .06.01.95.

I peatükk

Üldsätted

§ 1.Notariaadiseaduse ülesanne

( 1 ) Käesolev seadus määrab kindlaks notariaadi korralduse Eesti Vabariigis , notarite ametitegevuse õiguslikud alused ning notariaaltoimingute tegemise põhinõuded .

( 2 ) Notarite distsiplinaarvastutus ja distsiplinaarmenetlus sätestatakse eraldi seadusega .

§ 2.Notariaat

( 1 ) Notariaat on avalik-õiguslik institutsioon , mille ülesanne on tõestada riigi poolt määratud piires isikutevahelisi õigussuhteid ja juriidilisi fakte , tagamaks isikute ja riigi seaduslike õiguste kaitse ja õiguskorra stabiilsuse .

( 2 ) Notariaat kuulub justiitsministri valitsemisalasse , kellel on õigus anda määrusi käesoleva seaduse ellurakendamiseks ja notarite ametitegevuse korraldamiseks .

§ 3.Notar

( 1 ) Notar on riigiametit pidav sõltumatu isik , kes täidab notariaadi ülesandeid käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras .Notar ei ole ettevõtja .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Notar on notariaaltoimingute tegemisel sõltumatu ja erapooletu .

( 3 ) Notari ametitegevuse eest makstav tasu kuulub notarile .

( 4 ) Notar on oma büroo töötajate tööandja .Notaribüroo töötajate arvu määrab notar omal äranägemisel .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 5 ) Notar vastutab oma ametitegevusega tekitatud kahju eest käesoleva seaduse paragrahvis 20 sätestatud ulatuses .Riik notari poolt tekitatud kahju eest ei vastuta .

§ 4.Notarite koda

( 1 ) Notarite koda on käesoleva seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik , mille eesmärk on notarite ühendamine notariaadi ülesannete täitmiseks .

( 2 ) Notarite koja organid on notarite koja koosolek ja notarite koja eestseisus .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 5.Notari ametikohtade arv

( 1 ) Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister .

( 2 ) Ette nähakse nii palju notarite ametikohti , kui on vajalik elanike vajaduste rahuldamiseks notariaaltoimingute järele .

§ 6.Notariaaltoimingud

Notariaaltoimingud on notarite poolt füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel või seaduses ettenähtud juhtudel tehtavad ning õiguslikke tagajärgi omavad toimingud , mis on loetletud käesoleva seaduse paragrahvis 41.

§ 7.Notariaaltoimingu keel

( 1 ) Notariaaltoimingu keel on eesti keel .

( 2 ) Isiku taotlusel teeb notar notariaaltoimingu mõnes teises keeles , kui notar seda keelt valdab .

( 3 ) Kui notariaaltoimingut taotlev isik eesti keelt ei valda , teeb notar vajaduse korral notariaaltoimingu tõlgi osavõtul , kui tõlki on võimalik leida .

§ 8.Vaidlused notariaaltoimingu tegemisel

Notariaaltoimingu tegemisel isikute vahel tekkinud õigusvaidlused lahendab nende taotlusel kohus .

§ 9.Notariaaltoimingu saladuses hoidmine

( 1 ) Notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed .See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele ja teistele isikutele , kellel on juurdepääs nimetatud andmetele .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Notar annab andmeid notariaaltoimingute kohta ainult nendele füüsilistele või juriidilistele isikutele , kelle ülesandel või kelle suhtes notariaaltoimingud tehti , või nende volinikele .Kohtute nõudmisel annab notar neile andmeid notariaaltoimingute kohta neis kriminaal- või tsiviilasjades , mis on kohtute menetluses .Kohtu määruse alusel annab notar andmeid notariaaltoimingute kohta uurimisorganitele .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 3 ) Notar võib avaldada andmeid testamendi olemasolu ja sisu kohta ainult pärast testaatori surma .

( 4 ) Isik , kelle ülesandel notariaaltoiming tehti , või tema õigusjärglane või volinik võib notari vabastada notariaaltoimingu saladuses hoidmise kohustusest , esitades selle kohta kirjaliku nõusoleku .Kui see isik on surnud ning tal õigusjärglasi ei ole või kui temaga ühendusse astumine pole võimalik , võib notari saladuse hoidmise kohustusest vabastada kohus .Kohus võib notari taotlusel vabastada ta notariaaltoimingu saladuses hoidmisest ka muudel kaaluvatel põhjustel .

( 5 ) Notariaaltoimingu saladuses hoidmise kohustus laieneb pankadele , kohtutele , arhiividele ning teistele juriidilistele isikutele ja asutustele ning nende töötajatele , kelle valduses on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente , kui seadusega ei sätestata teisiti .Pangad , kohtud , arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused , kelle valduses on notariaaltoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta , avaldavad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korrale , kui seadusega ei sätestata teisiti .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 10.Notari õigus kasutada riigivapi kujutist

( 1 ) Notaril on Eesti riigivapi kujutisega pitsat , millel on notari nimi ja asukoht .

( 2 ) Notaril on õigus kasutada oma dokumentide plankidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist .

( 3 ) Notaril võib olla kuni kaks riigivapi kujutisega värvi- , reljeef- või muud liiki pitsatit .Notari ametipitsati kasutuselevõtmise korra määrab justiitsminister .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 4 ) Notari ametist lahkumise või teise tööpiirkonda ülemineku korral notari pitsat hävitatakse .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 11.Järelevalve notari ametitegevuse üle

( 1 ) Järelevalvet notari ametitegevuse üle teostab justiitsminister .

( 2 ) Notar on kohustatud justiitsministrile või tema poolt määratud isikutele esitama järelevalve teostamiseks vajalikud registrid , raamatud ja muud materjalid .

( 3 ) Justiitsminister võib järelevalve teostamisele kaasata notarite koja .Justiitsminister võib notarite ametitegevuse üksikutes küsimustes järelevalve delegeerida notarite kojale ning anda selle teostamiseks kohustuslikke juhendeid .Neis küsimustes vastuvõetud notarite koja otsuseid võib justiitsminister muuta .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 4 ) Järelevalve materjalide alusel vastuvõetud justiitsministri või notarite koja otsuse peale võib notar kaevata kohtusse .

II peatükk

Notariamet

§ 12.Notariks saamise tingimused

Notariks võib saada Eesti kodanik , kellel on juriidiline kõrgharidus ning kes on kandidaaditeenistuses ja sooritanud notarieksami .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 ; 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 13.Notari ametikoha täitmine konkursi alusel

Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel .Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister , ära kuulanud notarite koja arvamuse ja ettepanekud .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 14.Notari ametisse nimetamine

( 1 ) Notari nimetab ametisse kindlaksmääratud tööpiirkonda ja väljastab talle ametitunnistuse justiitsminister .

( 2 ) Notar nimetatakse ametisse eluaegsena .Notari taotlusel ning notarite koja ettepanekul võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse , kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks .

§ 15.Notari ametivanne

( 1 ) Notariametisse nimetatud isik annab enne ametisse asumist justiitsministrile ametivande , mille tekst on järgmine :

“ Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile , järgida tema põhiseadust ja alluda ainult seadusele .Notarina tõotan pidada oma ametit väärikalt ja erapooletult . ”

( 2 ) Notari ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis .

§ 16.Notari ametisse asumine

( 1 ) Notar peab ametisse asuma kolme kuu jooksul pärast ametisse nimetamist .

( 2 ) Notar peab enne ametisse asumist esitama justiitsministrile oma ametipitsati , allkirjaproovi ja ametikindlustusdokumendi .

§ 17.Notaribüroo

( 1 ) Notari töökohaks on tema büroo .

( 2 ) Notar võib avada ainult ühe büroo .Notari taotlusel ja notarite koja eestseisuse ettepanekul võib justiitsminister lubada notaril oma tööpiirkonnas avada mitu bürood , kui seda on vaja teha elanike teenindamise huvides .

( 3 ) Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad notarite koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood .Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga .Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar notariaaltoiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust .

( 4 ) Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega .

( 5 ) Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas .Kui notar on avanud oma tööpiirkonnas mitu bürood , kehtib nimetatud nõue ainult ühe büroo kohta .Teiste büroode lahtiolekuaja määrab notar vastavalt vajadusele .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

§ 18.Notari ametialased kitsendused

( 1 ) Notar ei või peale notariameti pidada teisi palgalisi ameteid ega olla muul palgalisel tööl , välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö .

( 2 ) Notar ei või tegelda maaklerlusega ega ühineda teiste elukutsete esindajatega ühiseks kommerts- ja majandustegevuseks .Notaril on õigus investeerida oma isiklikku kapitali .

( 2 1 ) Notar ei või samuti :

1 ) olla Riigikogu liige ;

2 ) kuuluda erakondade , poliitiliste liikumiste või rühmituste alaliselt tegutsevatesse juhtorganitesse , kontrolli- ja revisjoniorganitesse ning osa võtta tegevusest , mis on vastuolus notari ametivandega ;

3 ) olla äriühingu juhatuse või nõukogu liige .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 3 ) Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel .

§ 19.Notari tasu

( 1 ) Notariaaltoimingute tegemine ning notarite poolt õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamine on tasuline .

( 2 ) Notari tasu määrad kehtestatakse seadusega .

( 07.12.94 jõust .06.01.95 - RT I 1994 , 93 , 1571 )

( 3 ) Notaritel on keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade muutmiseks .

( 4 ) Igal notariaalselt vormistatud dokumendil peab olema märgitud notari poolt võetud tasu suurus .

( 5 ) Notari tulu ametialasest tegevusest on summa , mis jääb notarile pärast notari tasuna saadud summa arvel notaribüroo ülalpidamise kulude , seadusega sätestatud maksude ja muude notari ametialase tegevusega seotud kohustuslike maksete tasumist .

§ 20.Notari varaline vastutus

( 1 ) Notar vastutab otsese varalise kahju eest , mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel .

( 2 ) Notari ettevaatamatuse tõttu tekkinud kahju eest vastutab notar ainult selles ulatuses , mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud teiste isikute poolt .

§ 21.Notari ametikindlustus

( 1 ) Käesoleva seaduse paragrahvi 20 2. lõikes näidatud kahju hüvitamise tagamiseks on notar kohustatud kogu oma ametisoleku ajaks sõlmima ametikindlustuslepingu .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

( 2 ) Notari ametikindlustuse olulised tingimused ja kindlustussumma alammäära määrab justiitsminister .

( 3 ) Notarite koda sõlmib täiendava kindlustuslepingu käesoleva seaduse paragrahvis 20 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks ning kindlustuslepingu käesoleva seaduse paragrahvi 27 2. lõikes näidatud kahju hüvitamise tagamiseks .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

§ 21 1 .Notari dokumentide säilitamine

( 1 ) Notari dokumendid käesoleva seaduse mõistes on notari poolt säilitatavad notariaaldokumendid ja nende alusdokumendid , registrid ja raamatud .Notari dokumentideks loetakse ka ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendaja vastavad dokumendid .Notari dokumentide säilitamise korra määrab justiitsminister .Notari dokumendid kuuluvad riigile .

( 2 ) Notari ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul annab ta notari dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele arhiivile .Notari surma või raske haiguse korral annab notari dokumendid arhiivile üle notarite koja esindaja .Notari dokumentide üleandmise korra määrab justiitsminister .

( 3 ) Justiitsministri korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale .Justiitsministri korraldusel võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise , mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks .

( 4 ) Arhiivile üleandmisele ei kuulu testamendid , pärimislepingud ja pärimistoimikud , mis kuuluvad säilitamisele maa- või linnakohtu arhiivis .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 22.Notari ametist vabastamine ja tagandamine

( 1 ) Notari vabastab ametist justiitsminister järgmistel alustel :

1 ) notari algatusel ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

2 ) notari tervisliku seisundi tõttu , mis ei võimalda tal notarina töötada ;

3 ) käesoleva seaduse paragrahv 14 2. lõikes näidatud vanusepiiri saabumisel .

( 2 ) Notari tagandab ametist justiitsminister järgmistel alustel :

1 ) notari suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel , millega notarile mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina töötamise ;

2 ) raske ametialase üleastumise korral ;

3 ) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse paragrahv 16 1.lõikes näidatud aja jooksul ;

4 ) kui notaril puudub käesoleva seaduse paragrahv 21 1. lõikes näidatud ametikindlustus ;

5 ) muude asjaolude ilmnemisel , mis teevad võimatuks notarina töötamise .

( 3 ) Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab justiitsminister ära notari selgitused ning notarite koja seisukoha .

( 4 ) Justiitsminister kehtestab notari ametist vabastamise ja tagandamise küsimuste ettevalmistamise ja läbivaatamise korra .

( 5 ) Notaril on õigus tema ametist vabastamise või tagandamise otsuse peale esitada kaebus kohtusse .

§ 22 1 .Notari ametisoleku peatamine ja peatumine

( 1 ) Notari taotlusel võib justiitsminister notari erialase enesetäiendamise korral või muul mõjuval põhjusel peatada notari ametisoleku .

( 2 ) Justiitsminister võib peatada notari ametisoleku järgmistel asjaoludel :

1 ) käesoleva seaduse paragrahv 22 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul notari ametist vabastamise otsustamiseni ;

2 ) notari suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni .

( 3 ) Notari ametisolek peatub notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni või notari õigeksmõistmiseni või justiitsministri poolt ametisoleku peatumise lõpetamise otsustamiseni .

( 4 ) Notaril , kelle ametisolek on peatatud või peatunud , on keelatud teha notariaaltoiminguid .

( 5 ) Notari ametisoleku peatamise või peatumise ajaks nimetatakse notarile asendaja analoogselt käesoleva seaduse paragrahv 24 1. lõikes sätestatud korrale .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 23.Notari ametikohustuste täitmisest eemalviibimine

Notar on kohustatud enam kui kahepäevasest ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatama notarite kojale .Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks , välja arvatud haiguse korral , on nõutav justiitsministri luba .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 24.Notari asendamine

( 1 ) Notari oma ametikohustuste täitmisest enam kui viiepäevase eemalviibimise ajaks nimetab notarite koda notari taotlusel talle asendaja .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Notari ettepanekul ning kooskõlastatult notarite kojaga võib justiitsminister nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks , ära näidates juhud , millal asendaja asub ametikohustuste täitmisele .

( 3 ) Notari asendamise korral on notaril keelatud teha notariaaltoiminguid .

( 4 ) Justiitsminister võib notarite koja eestseisuse ettepanekul nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul , kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata .

( 5 ) Käesoleva seaduse alusel notari asendamise korra kehtestab justiitsminister .

§ 25.Notari asendaja

( 1 ) Notari asendajaks võib olla teine notar , pensionil viibiv endine notar või notari kandidaat .Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Eesti kodanik , kellel on juriidiline kõrgharidus ning kes on sooritanud notari asendaja eksami .Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab justiitsminister .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Isikud , kes on nimetatud notari asendajaks , peavad enne ametisse asumist andma justiitsministrile notari ametivande , kui nad varem seda teinud ei ole .

( 3 ) Notari asendaja juhindub oma ametialases tegevuses käesoleva seaduse sätetest .

( 4 ) Notari asendaja ametialased kohustused ja õigused algavad tema asendajakohale nimetamisega ja lõpevad asendajakohalt vabastamise päevast .

§ 26.Notari asendaja tasu

( 1 ) Käesoleva seaduse paragrahv 24 1. ja 2. lõike sätete kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu sellelt notarilt , keda ta asendab .Tasu suuruse nimetab notar , tasu minimaalsuuruse nimetab notarite koda .

( 2 ) Käesoleva seaduse paragrahv 24 4. lõike sätete kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu notarite kojalt selle poolt nimetatud suuruses .Notari asendaja poolt tehtud notariaaltoimingute eest laekunud tasu läheb notarite kojale .Notaribüroo ülalpidamise kulud kannab notarite koda .

§ 27.Notari asendaja varaline vastutus

( 1 ) Notari taotlusel nimetatud notari asendaja ( käesoleva seaduse paragrahv 24 1. ja 2. lõige ) ebaõige ametialase tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutab notar .

( 2 ) Notarite koja eestseisuse taotlusel nimetatud notari asendaja ( käesoleva seaduse paragrahv 24 4. lõige ) ebaõige ametialase tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutab notarite koda .

( 3 ) Notaril või notarite kojal on väljamakstud hüvise suuruses tagasinõude õigus notari asendaja vastu .

§ 28.Notari kandidaat

( 1 ) Notari kandidaadiks võib saada juriidilise kõrgharidusega Eesti kodanik , kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu , mis lubaks eeldada sobimatust tööks notarina .

( 2 ) Notarite koda korraldab notari kandidaadiks taotlejatele konkursi .Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister , ära kuulanud notarite koja arvamuse ja ettepanekud .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 ; 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 3 ) Notari kandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse notarite koja ettepanekul justiitsminister .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

§ 29.Kandidaaditeenistus

( 1 ) Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning notarite koja poolt antud ülesannete täitmine .Kandidaaditeenistuses olevate notari kandidaatide arvu määrab justiitsminister .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Notari kandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarieksamiga .Notarite koja ettepanekul võib justiitsminister väljaõppe kestust muuta .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

( 3 ) Pärast notarieksami sooritamist jätkab notari kandidaat kandidaaditeenistust , täites notarite koja poolt antavaid ülesandeid .Notari kandidaadil ei ole õigust teha notariaaltoiminguid enda nimel , välja arvatud juhul , kui ta on nimetatud notari asendajaks .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

§ 30.Notari kandidaadi tasu

Notari kandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal notarite kojalt tasu , mille suuruse nimetab notarite koda .

§ 31.Notarieksam

( 1 ) Väljaõppe programmi edukalt täitnud notari kandidaat peab sooritama notarieksami .Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab justiitsminister .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 ; 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Notari kandidaat esitab enne notarieksamit notarite kojale aruande väljaõppe kohta .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

( 3 ) Notari kandidaati juhendav notar esitab enne notarieksamit notarite kojale arvamuse notari kandidaadi sobivuse kohta tööks notarina .

§ 32.Kandidaaditeenistuse lõppemine

( 1 ) Kandidaaditeenistuse lõpetab justiitsminister notarite koja ettepanekul .

( 2 ) Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel :

1 ) seoses notari kandidaadi nimetamisega notariks ;

2 ) notari kandidaadi algatusel ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

3 ) seoses notari kandidaadi tunnistamisega sobimatuks tööks notarina ;

4 ) kui notari kandidaat pärast notarieksami sooritamist mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta ;

5 ) kui notari kandidaadile on määratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lõpetamine .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

III peatükk

Notarite koda

§ 33.Notarite koja koosseis ja asukoht

( 1 ) Notarite koja koosseisu kuuluvad kõik ametisse nimetatud notarid .Notar saab notarite koja liikmeks notari ametisse nimetamise päevast ning tema liikmeksolek lõpeb notari ametikohalt vabastamise päevast .

( 2 ) Notarite koja asukoht on Tallinnas .

§ 34.Notarite koja õiguslik seisund

( 1 ) Notarite koda on avalik-õiguslik juriidiline isik .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Notarite koda tegutseb käesoleva seaduse ning notarite koja põhikirja alusel , mille võtab vastu notarite koja koosolek ja kinnitab justiitsminister .

( 3 ) Järelevalvet notarite koja tegevuse üle teostab justiitsminister .Järelvalve seisneb notarite koja poolt seaduse ja põhikirja järgimise ning käesolevas seaduses sätestatud notarite koja põhiliste ülesannete täitmise kontrollimises .Kalendriaasta lõpus esitab notarite koda justiitsministrile aruande notarite koja , notarite ja notari kandidaatide tegevuse ning notariaadi ülesannete täitmise kohta lõppeval aastal ning töökava notarite koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 4 ) Justiitsminister , otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi , kuulab eelnevalt ära notarite koja arvamuse ja ettepanekud .

§ 34 1 .Notarite koja õigus kasutada riigivapi kujutist

( 1 ) Notarite kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat .

( 2 ) Notarite kojal on õigus kasutada oma dokumentide plankidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 35.Notarite koja põhilised ülesanded

Notarite koja põhilised ülesanded on :

1 ) notarite ühiste kutsehuvide esindamine ja kaitsmine ;

2 ) notariaaltoimingute tegemise praktika ühtlustamine ja notarite ametitegevuse koordineerimine ;

3 ) meetmete rakendamine notarite poolt oma ülesannete täielikuks ja kohusetruuks täitmiseks ning notaritele selleks abi osutamine ;

4 ) notarite kvalifikatsiooni tõstmise ning notari kandidaatide ja bürootöötajate väljaõppe korraldamine ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

5 ) osavõtt notarite tegevuse üle järelevalve teostamisest ning notarite kutse-eetika nõuete järgimise kontrollimine .

§ 36.Notarite koja ülesannete täitmise viisid

Oma ülesannete täitmiseks on notarite kojal õigus :

1 ) esindada notareid riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ning elanike ühendustes ja liitudes ning suhelda teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ;

2 ) esitada kooskõlastatult justiitsministriga ettepanekuid ja eelnõusid seaduste ja muude õigusaktide vastuvõtmiseks , täiendamiseks või muutmiseks ;

3 ) tõstatada valitsusasutustes ning teistes riigi- ja kohalike omavalitsuste organites , samuti muudes asutustes notariaadiga seonduvaid lahendamist vajavaid küsimusi ;

4 ) nõuda notaritelt kirjalikke selgitusi nende ametitegevuse suhtes esitatud kaebustes toodud asjaolude kohta ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

5 ) kehtestada notarite kohustuslikke makseid notarite kojale ;

6 ) luua notarite koja juurde palgalisi ametikohti ;

7 ) kasutada teisi seaduse ja notarite koja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise .

8 ) eraldada raha notarite koja eelarvest notaritele , kelle tulu on notarist mittesõltuvate asjaolude tõttu notariameti pidamiseks ebapiisav , kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks .Raha eraldamise korra määrab notarite koda ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

9 ) omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara , mis on vajalikud käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 37.Notarite koja koosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine

( 1 ) Notarite koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas .

( 2 ) Notarite koja erakorralised koosolekud kutsutakse kokku :

1 ) notarite koja eestseisuse algatusel ;

2 ) justiitsministri ettepanekul ;

3 ) kui seda nõuab vähemalt 1/5 notarite koja liikmete üldarvust .

( 3 ) Notarite koja koosoleku kutsub kokku notarite koja eestseisus , teatades koja liikmetele koosoleku aja , koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette .

( 4 ) Notarite koja koosolekust võtab koja liige osa isiklikult või voliniku kaudu , kelleks võib olla teine koja liige kirjaliku volituse alusel .

( 5 ) Notarite koja koosolek on otsustusvõimeline , kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 notarite koja liikmete üldarvust .Notarite koja koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega .

§ 38.Notarite koja koosoleku pädevus

( 1 ) Notarite koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada iga notarite koja pädevusse kuuluva küsimuse .

( 2 ) Ainult notarite koja koosolek võib otsustada järgmisi küsimusi :

1 ) notarite koja põhikirja vastuvõtmine ning selles täienduste ja muudatuste tegemine ;

2 ) notarite koja eestseisuse valimine ;

3 ) notarite koja aasteelarve kinnitamine ning notarite kojale notarite poolt tehtavate kohustuslike maksete ja nende suuruse kehtestamine .

( 3 ) Notarite koja koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel notarite koja eelarves muudatusi , mis esitatakse järgmisele notarite koja koosolekule kinnitamiseks .

§ 39.Notarite koja eestseisuse koosseis ja istungid

( 1 ) Notarite koja koosolek valib notarite koja eestseisuse koosseisus : eestseisuse esimees , esimehe asetäitja ja kolm eestseisuse liiget .

( 2 ) Eestseisus valitakse salajasel hääletamisel kolmeks aastaks .

( 3 ) Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku eestseisuse esimees .

§ 40.Notarite koja eestseisuse pädevus

( 1 ) Notarite koja eestseisus tagab notarite koja põhikirja täitmise ning notarite koja koosolekute otsuste elluviimise .

( 2 ) Eestseisus täidab notarite koja koosolekute vahelisel ajal kõiki notarite koja ülesandeid , välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 38 2. lõikes toodud küsimused , suhtleb notarite koja nimel riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ja teiste organisatsioonidega ning teeb notarite koja nimel neile ettepanekuid ja esitab arvamusi .

( 3 ) Eestseisus võib oma ülesannete täitmisele kaasata notarite koja liikmeid ning moodustada enda juurde palgalise aparaadi .

( 4 ) Eestseisuse koosseisu kuuluvad notarid ja eestseisuse palgalised töötajad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notariaaltoimingute kohta .Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult notarite koja eestseisuse loal .Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast nende lahkumist eestseisuse koosseisust või notarite koja teenistusest .

§ 40 1 .Notarite koja põhikiri

Notarite koja põhikiri on notarite koja organite pädevust ja ülesannete jaotust , organite ja notarite koja liikmete vahelisi õigussuhteid , notarite koja majandamist ja asjaajamise korda ning teisi notarite koja pädevuses olevaid küsimusi reguleeriv akt .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

IV peatükk

Notariaaltoimingud ja nende tegemise põhinõuded

§ 41.Notari poolt tehtavad toimingud

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 1 ) Notar teeb järgmisi toiminguid :

1 ) tõestab tehinguid ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 ; 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

2 ) annab omandiõiguse tunnistusi vara osale ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

3 ) tõestab dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsust ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

4 ) tõestab allkirja ehtsust ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

5 ) tõestab dokumentide tõlke õigsust ja tõlkija allkirja ehtsust ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

6 ) tõestab isiku elusolekut ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

7 ) tõestab isiku viibimist teatud kohas ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

8 ) tõestab isiku ja fotol kujutatud isiku samasust ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

9 ) tõestab dokumendi esitamise aega ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

10 ) annab isikute avaldusi ja teateid edasi teistele isikutele ;

11 ) võtab deposiiti raha , väärtpabereid ja väärtesemeid ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

12 ) võtab dokumente hoiule ;

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

13 ) tõestab mereproteste .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 ; 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud toimingute dokumenteerib ( tõestab ) notar ka teisi käesoleva seaduse paragrahv 2 1. lõikes nimetatud asjaolusid .Muid toiminguid peale dokumenteerimise teeb notar juhul , kui see on seadusega sätestatud .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 3 ) Seoses notariaaltoimingutega annab notar isikutele õigusabi ning koostab isikute taotlusel dokumentide projekte .

( 4 ) Notariaaltoimingute tegemise korra kehtestab justiitsminister , ära kuulanud notarite koja arvamuse ja ettepanekud .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 5 ) Notarid esitavad justiitsministrile käesoleva seaduse paragrahvi 2 2. lõikes ja paragrahvi 11 1. lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke statistilisi andmeid tehtud notariaaltoimingute kohta .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

§ 42.Toimingute tegemine konsulaaresinduste ametiisikute poolt

Käesoleva seaduse paragrahv 41 1. lõikes või muus seaduses sätestatud toiminguid teevad ka Eesti Vabariigi konsulaaresinduste selleks volitatud ametiisikud , juhindudes konsulaaresinduste tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning käesoleva seadusega kehtestatud notariaaltoimingute tegemise põhinõuetest .Eesti Vabariigi konsulaaresinduste volitatud ametiisikute poolt käesolevas paragrahvis nimetatud toimingute tegemine loetakse võrdsustatuks notariaaltoimingute tegemisega .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 43.Notariaaltoimingu alluvus ja tegemise koht

( 1 ) Notariaaltoimingu võib teha isiku taotlusel ükskõik milline notar , välja arvatud juhul , kui seadus on sätestanud , et antud liiki notariaaltoiminguid võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 2 ) Notar teeb notariaaltoimingud oma büroos .

( 3 ) Notariaaltoimingut taotleva isiku soovil teeb notar notariaaltoimingu oma tööpiirkonnas isiku poolt näidatud kohas .

§ 44.Notariaaltoimingu tegemise tähtaeg

Notariaaltoiming tehakse pärast seda , kui on esitatud kõik vajalikud dokumendid ja tehtud ettenähtud maksed .

§ 45.Notariaaltoimingu tegemise edasilükkamine ja peatamine

( 1 ) Notariaaltoimingu tegemine lükatakse edasi :

1 ) täiendavate andmete või dokumentide väljanõudmise puhul kuni nende saabumiseni ;

2 ) ekspertiisi tegemise puhul kuni ekspertarvamuse saabumiseni ;

3 ) asjast huvitatud isiku taotlusel , kes soovib kohtus vaidlustada notariaaltoimingu sisusse puutuvat fakti või õigsust , kuni 10 päevaks .

( 2 ) Notariaaltoimingu tegemine peatatakse kohtu sellekohase teate alusel kuni õigusliku vaidluse lahendamiseni kohtus .

( 3 ) Notariaaltoimingu tegemise edasilükkamisel või peatamisel ei anna notar selle toimingu raames välja notariaalselt tõestatud dokumente ega tunnistusi .

§ 46.Notariaaltoimingute tegemise õiguse piirangud

( 1 ) Notar peab hoiduma notariaaltoimingu tegemisest , milles osalejaks või esindajaks või toimingust tuleneva hüve saajaks on ta ise , tema abikaasa või endine abikaasa ; tema , tema abikaasa või endise abikaasa vanemad , lapsed , vanavanemad , lapselapsed , vennad või õed .

( 2 ) Notar peab hoiduma tehingu tõestamisest , milles osaleb äriühing , mille liikmeks , osanikuks või aktsionäriks on ta ise , tema abikaasa , tema vanemad või lapsed .Notari kuulumisel kohaliku omavalitsuse esinduskogusse peab ta hoiduma tehingu tõestamisest , milles osaleb kohalik omavalitsus või äriühing , mille liikmeks , osanikuks või aktsionäriks on kohalik omavalitsus .

( 3 ) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetletud piirangute rikkumisel eeldatakse notari poolt sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumist .Kohustus tõendada asjaolu , et nimetatud piirangute rikkumisega ei kaasnenud notari sõltumatuse ja erapooletuse nõude rikkumist või asjaolu , et notaril ei olnud võimalik teada , et tehtav notariaaltoiming allub nimetatud piirangutele , lasub notaril .

( 4 ) Notaril ei ole õigust tõestada tehingut , milles osalejaks või esindajaks või tehingust tuleneva hüve saajaks on ta ise , tema abikaasa või endine abikaasa ; tema , tema abikaasa või endise abikaasa vanemad , lapsed , vanavanemad , lapselapsed , vennad või õed .Käesolevas lõikes sätestatud piirangute rikkumisega tehtud notariaaltoiming on kehtetu .

( 5 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid peab asendatava notari suhtes järgima ka notari nimel tegutsev notari asendaja .

( 6 ) Nende notariaaltoimingute tegemiseks , mida võib teha ainult antud tööpiirkonna notar , määrab notari käesoleva paragrahvi 1. , 2. , 4. ja 5. lõikes loetletud juhtudeks justiitsminister .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 47.Isikusamasuse tuvastamine , õigus- , teo- ja otsusevõime ning esindajate volituste kontrollimine ja dokumentide väljanõudmine

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 1 ) Notariaaltoimingu tegemisel tuvastab notar notariaaltoimingus osalevate füüsiliste isikute või nende esindajate ning juriidiliste isikute esindajate isikusamasuse passi või seda asendava dokumendi alusel .Kui notar tunneb isikut , ei ole isikuttõendava dokumendi esitamine nõutav .

( 2 ) Tehingu tõestamisel kontrollib notar tehinguosaliste isikute õigus- , teo- ja otsusevõimet .Vajadusel märgib notar notariaaldokumendis , mil viisil ta isikute õigus- , teo- ja otsusevõimet kontrollis .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

( 3 ) Kui tehing tehakse esindaja kaudu , kontrollib notar esindaja volitusi .

( 4 ) Notar võib riigi- ja omavalitsuse ametiasutustest ja kohtu registriosakondadest välja nõuda notariaaltoimingu tegemiseks vajalikke dokumente .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 48.Notariaaltoimingu sisu ja tagajärgede selgitamine

Notar on notariaaltoimingu tegemisel kohustatud notariaaltoimingut taotlevatele isikutele selgitama notariaaltoimingu sisu ja õiguslikke tagajärgi .Seejuures peab notar eriti jälgima , et ei kahjustataks seadust mittetundvate ja õiguslikku kaitset vajavate isikute huve .

§ 48 1 .Notari esindusõigus

Notar on seoses tehtud või tehtava notariaaltoiminguga õigustatud esindama notariaaltoimingus osalejaid kohtu registriosakondades ning riigi- ja omavalitsuse ametiasutustes , kui seadusega ei sätestata teisiti .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 49.Notariaaldokumentide allakirjutamise kord

( 1 ) Notari poolt tõestatavatele tehingutele ja muudele dokumentidele kirjutatakse alla notari juuresolekul .Kui dokument on varem alla kirjutatud , peab allakirjutanud isik notarile kinnitama , et alla on kirjutanud tema .

( 2 ) Juhul kui notariaaldokument sisaldab notariaaltoimingus osaleja tahteavaldust , peab notar enne dokumendile allakirjutamist selle teksti talle ette lugema .

( 3 ) Kui notariaaltoimingus osaleja on kurt , tumm või kurttumm , peab notar vajadusel kasutama sellele isikule toimingu sisu ja tagajärgede selgitamisel vastava asjatundja abi .See asjatundja peab oma allkirjaga kinnitama , et toimingu sisu on isikule selgitatud ja vastab tema tahtele .

( 4 ) Kui isik ei ole füüsilise puude , haiguse või muul põhjusel võimeline notariaaldokumendile alla kirjutama , kirjutab tema ülesandel ja notari juuresolekul sellele alla teine isik .

§ 50.Notariaaltoimingute registreerimine

( 1 ) Kõik notari tehtud notariaaltoimingud registreeritakse notariaalregistris .Notariaaltoimingu sissekanne notariaalregistris tõendab notariaaltoimingu tegemist .

( 2 ) Vajaduse korral antakse selle isiku kirjaliku avalduse alusel , kelle taotlusel või kelle suhtes notariaaltoiming tehti , talle väljavõte notariaalregistrist .

( 3 ) Notariaalregistri vormi kinnitab justiitsminister .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 51.Notariaaldokumentide koostamise kord

Notariaaldokumentide koostamise korra kinnitab justiitsminister .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 52.Notariaaltoimingu tegemisest keeldumine

( 1 ) Notar keeldub notariaaltoimingu tegemisest kui :

1 ) notariaaltoimingu tegemine on vastuolus seaduse või teiste õigusaktidega või heade kommetega ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

2 ) notariaaltoimingu tegemiseks esitatud dokumendid ei vasta nõuetele või ei ole esitatud dokumentide alusel võimalik toimingut teha või kui esitatud dokumendid sisaldavad heade kommetega vastuolus olevaid andmeid ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

3 ) notariaaltoimingus osalejal puudub nõutav õigus- , teo- või otsusevõime ;

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

4 ) taotletakse notariaaltoimingu tegemist keeles , mida notar ei valda ning puudub võimalus tõlgi kasutamiseks .

( 2 ) Isikule , kellele notar keeldus notariaaltoimingut tegemast , annab notar hiljemalt kolme päeva jooksul keeldumise päevast arvates dokumendi , milles on toodud keeldumise põhjused .

( 3 ) Notar on kohustatud selgitama isikule , kellele ta keeldus notariaaltoimingut tegemast , keeldumise peale kaebamise korda .

§ 53.Kaebuste esitamine notari tegevuse peale

( 1 ) Isik , kelle õigusi notariaaltoiming puudutab , või isik , kellele notar keeldus notariaaltoimingut tegemast , võib notariaaltoimingu või notariaaltoimingu tegemisest keeldumise peale esitada kaebuse kohtule notaribüroo asukoha järgi .

( 2 ) Kaebused notari tegevuse peale , mis pole toodud käesoleva paragrahvi 1. lõikes , vaatab läbi justiitsminister või tema ülesandel notarite koda .

( 3 ) Notari tegevuse peale kaebuse esitamise või notari vastu hagi esitamise korral ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes teatab notar nimetatud asjaoludest viivitamatult justiitsministrile , märkides teates lühidalt ära kaebuse või hagi sisu .Menetluse lõppedes esitab notar justiitsministrile ärakirja menetluse lõppemise aluseks olevast dokumendist .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 54.Notariaaltoimingute tegemine teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele

Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaudu taotleda notariaaltoimingute tegemist samas korras nagu Eesti kodanikudki .

§ 55.Teistes riikides väljaantud dokumentide vastuvõtmine notari poolt

Teistes riikides väljaantud dokumente võtab notar vastu siis , kui need on Välisministeeriumi asutuste poolt legaliseeritud .

§ 56.Rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest juhindumine

Kui rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega , mille on sõlminud või millega on ühinenud Eesti Vabariik , on sätestatud Eesti Vabariigi seaduste sätetest erinev notariaaltoimingute tegemise kord , juhindub notar notariaaltoimingute tegemisel rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest .

V peatükk

Seaduse jõustumine ja rakendamine

§ 57.Seaduse jõustumine

( 1 ) Käesolev seadus jõustub l993 . aasta 1. novembrist .

( 2 ) Eesti NSV seadus “ Riikliku notariaadi kohta ” ( ENSV Teataja 1973 , 33 , 473 ; 1977 , 6 , 72 ; 1979 , 21 , 249 ja 1985 , 27 , 452 ) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse jõustumise päevast .

§ 58.Riiklike notariaalkontorite reorganiseerimine ja uute notarite ametisse nimetamine

( 1 ) Riiklikud notariaalkontorid reorganiseeritakse käesoleva seaduse jõustumise päevast .

( 2 ) Riiklikud notarid võivad esitada taotlused käesoleva seaduse alusel notariks nimetamise kohta justiitsministrile kahe kuu jooksul käesoleva seaduse vastuvõtmise päevast arvates .

( 3 ) Riiklikud notarid jätkavad töötamist päevani , mil nad on nimetatud käesoleva seadus alusel notariks või vabastatud ametist .

( 4 ) Isikud , kes ei tööta riiklike notaritena , nimetatakse notariks konkursi alusel , mille kuulutab välja Justiitsministeerium .

( 5 ) Kuni 1995. aasta 1. juulini võib lubada notari ametisolekut ilma käesoleva seaduse paragrahvi 21 1. lõikes nimetatud ametikindlustuslepingut justiitsministrile esitamata .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

( 6 ) Kuni l995 . aasta 1. juulini võib notariks saada ka Eesti kodanik , kes ei vasta käesoleva seaduse paragrahvi 12 muudele nõuetele .

( 28.06.95 jõust .01.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

( 7 ) Kuni 1996. aasta 31. detsembrini on justiitsministril õigus nimetada konkursi alusel notariks juriidilise kõrgharidusega Eesti kodanikke , kes ei vasta käesoleva seaduse paragrahvi 12 muudele nõuetele .Konkursi tingimused ja korra määrab justiitsminister , ära kuulanud notarite koja arvamuse ja ettepanekud .

( 28.06.95 jõust .25.07.95 - RT I 1995 , 61 , 1028 )

§ 59.Pärimisasjade lahendamine

Notarid lahendavad pärimisasju pärimisseaduses sätestatud juhtudel ja tähtajal .

( 15.05.96 jõust .01.01.97 - RT I 1996 , 38 , 752 )

§ 60.Dokumentide tõestamise kord

( 1 ) Lugeda valla- või linnasekretäri poolt dokumendi või ärakirja või väljavõtte õigsuse , dokumendi isiku allkirja ehtsuse ning volikirja tõestamine võrdseks notariaalse tõestamisega .

( 2 ) Valla- ja linnasekretäril ei ole õigust tõestada tehingu tegemiseks antavat volikirja .Valla- ja linnasekretäril on õigus tõestada raha väljavõtmiseks , dokumentide edastamiseks või vastuvõtmiseks ning muude õigustoimingute ( v.a. tehingud ) tegemiseks antavat volikirja .

( 3 ) Maa- ja linnakohtul ning arhiivi selleks volitatud ametiisikul on õigus väljastada ärakirju maa- ja linnakohtus ning arhiivis säilitatavatest dokumentidest .Ärakirja tõestamine maa- ja linnakohtu või arhiivi selleks volitatud ametiisiku poolt on võrdne notariaalse tõestamisega .

( 4 ) Käesolevas paragrahvis nimetatud toimingute tegemisel juhinduvad valla- ja linnasekretärid ning maa- või linnakohtu ning arhiivi selleks volitatud ametiisikud kohaliku omavalitsuse , kohtu või arhiivi tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning käesoleva seadusega kehtestatud notariaaltoimingute tegemise põhinõuetest .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )

§ 61.Notaribüroo ruumid

Üürilepingud , millega on üüritud või üüritakse loodavate notaribüroode jaoks ruume majades , mis on tagastatud või kuuluvad õigusjärgsetele omanikele tagastamisele kui õigusvastaselt võõrandatud vara , jäetakse kehtima viieks aastaks , arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast .

§ 62.Notariaadi ümberkorraldamine

Notariaadi ümberkorraldamine vastvalt käesolevale seadusele pannakse Justiitsministeeriumile .

§ 63. ( Kehtetu - 20.03.96 jõust .19.04.96 - RT I 1996 , 23 , 456 )

§ 64.Notari atesteerimine

( 1 ) Notarid , kes on nimetatud või nimetatakse ametisse enne 2001. aasta 1. jaanuari , kuuluvad atesteerimisele .Atesteerimine viiakse läbi ajavahemikus 2001. aasta 1. jaanuar kuni 2002. aasta 31. detsember .

( 2 ) Atesteerimisel kontrollitakse notari teadmiste ja kutseoskuste vastavust ametikohale .Atesteerimine toimub eksami vormis .Eksamikava kinnitab justiitsminister .

( 3 ) Atesteerimise viib läbi atesteerimiskomisjon ( edaspidi komisjon ) .Komisjoni kuuluvad kaks Justiitsministeeriumi esindajat justiitsministri määramisel , kaks notarite koja poolt nimetatud notarit , kaks Riigikohtu esimehe poolt nimetatud kohtunikku ja kaks juriidilise kõrgharidusega spetsialisti justiitsministri määramisel .Komisjoni töökorra ja koosseisu kinnitab justiitsminister .

( 4 ) Komisjoni otsusega loetakse notar ametikohale vastavaks või mittevastavaks .

( 5 ) Atesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral määrab komisjon atesteeritavale tähtaja , mille järel toimub kordusatesteerimine .

( 6 ) Kordusatesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab justiitsminister komisjoni esildisel notari ametist .

( 7 ) Notaril on õigus tema ametist vabastamise peale esitada ühe kuu jooksul vabastamise otsusest teatamise päevast arvates kaebus kohtusse .

( 11.03.98 jõust .10.04.98 - RT I 1998 , 30 , 411 )