Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrus nr 216

( RT I 1999 , 61 , 622 ) ,

jõustunud 26. juulil 1999. a. ,

muudetud järgmiste määrustega :

16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 ;

04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 ;

09.11.2000 jõust.20.11.2000 - RT I 2000 , 85 , 539.

Riigisaladuse seaduse ( RT I 1999 , 16 , 271 ; 82 , 752 ; 2001 , 7 , 17 ; 93 , 565 ; 100 , 643 ) paragrahvi 12 lõike 2 ja paragrahvi 27 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab :

1.Kinnitada “ Riigisaladuse kaitse kord ” ( juurde lisatud ) .

2.Kinnitada “ Riigisaladusele juurdepääsu loa andmise kord ” ( juurde lisatud ) .

3.Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 1998. a määrus nr 65 “ Riigisaladuse seaduse mõnede sätete rakendamine ” ( RT I 1998 , 31/32 , 426 ; 118-120 , 1898 ) .

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrusega nr 216

Riigisaladuse kaitse kord

I osa

Üldsätted

1.Käesolev kord sätestab :

1 ) nõuded riigisaladust valdavatele asutustele , institutsioonidele ning juriidilistele isikutele riigisaladuse kaitse korraldamisel ;

2 ) riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise täpsema korra ;

3 ) nõuded salastatud teabekandjate hoiukohtadele , edasitoimetamisele , veovahendajatele ja veole ;

4 ) nõuded Kaitsepolitseiameti ja Kaitsejõudude Peastaabi töökorraldusele riigisaladuse seadusega neile pandud kontrolli teostamisel .

2.Riigisaladuse kaitse tagatakse :

1 ) riigisaladusele juurdepääsu korra järgimise ja tagamisega ;

2 ) riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemisele kehtestatud nõuete järgimise ja tagamisega ;

3 ) riigisaladuse hoidmisega ebaseadusliku avalikuks tuleku eest ;

4 ) kriminaal- ja distsiplinaarvastutuse kohaldamisega riigisaladusele juurdepääsu korra ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise nõuete eiramise ning riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise eest .

3.Riigisaladuse kaitseks rakendatavad meetmed peavad :

1 ) takistama vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigust ( edaspidi juurdepääsuõigus ) mitteomava isiku juurdepääsu riigisaladusele ;

2 ) takistama teadmisvajadust mitteomava isiku juurdepääsu riigisaladusele ;

3 ) võimaldama tõkestada ja avastada isiku ebaseaduslikku tegevust .

4.Meetmete rakendamisel riigisaladuse kaitseks peab arvestama :

1 ) riigisaladuse taset ;

2 ) salastatud teabekandjate kogust ja vormi ;

3 ) välisriikide julgeolekuasutuste huvi riigisaladuse vastu , samuti riigisaladuse võimalikku ohustatust terroriakti või muu kuriteo toimepanemise korral ;

4 ) teisi võimalikke ohutegureid sõltuvalt objekti asukohast .

II osa

Nõuded riigisaladuse kaitse korraldamiseks

1. peatükk

Riigisaladuse kaitse korraldamine

5.Riigisaladust valdava asutuse , institutsiooni ja juriidilise isiku juht on kohustatud määrama isiku või vajaduse korral moodustama struktuuriüksuse , kes korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest ( edaspidi riigisaladuse kaitset korraldav isik ) .

Riigisaladuse kaitset korraldav isik peab alluma riigisaladuse kaitse korraldamise küsimustes vahetult asutuse , institutsiooni või juriidilise isiku ( edaspidi asutus ) juhile .

6.Riigisaladuse kaitset korraldav isik on asutuses kohustatud :

1 ) korraldama riigisaladuse kaitset ning võtma tarvitusele meetmed riigisaladuse kaitse paremaks tagamiseks ;

2 ) teostama kontrolli riigisaladuse seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ;

3 ) korraldama juurdepääsuõigust omavate isikute koolitust riigisaladuse kaitse küsimustes ;

4 ) korraldama turvaala valvurite tööd ning teostama järelevalvet nende tegevuse üle , kui seda ülesannet ei ole pandud teisele ametiisikule ;

5 ) pidama salastatud teabekandjate ja juurdepääsuõigust omavate isikute arvestust ;

6 ) pidama turvakonteinerite kasutajate nimekirja .

7.Riigisaladuse seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise korral on riigisaladuse kaitset korraldav isik kohustatud kohe kirjalikult teavitama asutuse , institutsiooni või juriidilise isiku juhti ning vastavalt Kaitsepolitseiametit või Kaitsejõudude Peastaapi ja viima läbi distsiplinaarjuurdluse .

8.Riigisaladuse ja salastatud teabekandja valdaja on kohustatud kohe teavitama riigisaladuse kaitset korraldavat isikut , kui on põhjust arvata , et :

1 ) riigisaladus on saanud teatavaks juurdepääsuõigust mitteomavale isikule ;

2 ) salastatud teabekandja või turvakonteineri võti on kaotatud või lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalisele isikule ;

3 ) riigisaladuse kaitse korda on rikutud .

Samuti tuleb riigisaladuse kaitset korraldavat isikut viivitamata teavitada , kui on tekkinud kahtlus mõne muu asjaolu suhtes , mis omab tähtsust riigisaladuse kaitse seisukohalt ( näiteks kellegi ebatavaline huvi riigisaladuse vastu vms ) .

9.Kui riigisaladus on saanud teatavaks vastava taseme juurdepääsuõigust mitteomavale isikule , tuleb sellest viivitamata kirjalikult teavitada Kaitsepolitseiametit .Kui avalikuks on tulnud välisriigi riigisaladus , tuleb sellest viivitamata teavitada ka Riigikantselei koordinatsioonidirektori bürood .

Riigisaladuse valdaja on niisugusel juhul kohustatud võtma tarvitusele meetmed vähendamaks või hoidmaks ära riigisaladuse avalikuks tulemisest tekkivat kahju .

2. peatükk

Turvaalad

10.Alal , kus töödeldakse riigisaladust või salastatud teabekandjat ( edaspidi turvaala ) , peab olema :

1 ) selgelt määratletud ja kaitstud perimeeter , milles on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse ;

2 ) sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem , mis võimaldab turvaalale sisenemist ainult vastava tasemega juurdepääsuõigust omavale isikule või isikule , kellele on antud sellele turvaalale sisenemise õigus ( edaspidi sissepääsuluba ) .

11.Turvaala , kus ei ole ööpäev läbi töötavat personali , tuleb kohe pärast ametliku tööaja lõppu üle kontrollida ja valve alla anda .

12.Turvaala ümber või selle ees võib asuda väiksema kaitstusega administratiivala .Administratiivalal peab olema selgelt määratletud perimeeter ning kõiki sellele alale sisenenud isikuid ja sõidukeid peab olema vajadusel võimalik kontrollida .

13.Turvaalale võib viia relvi või audio- ja videoseadmeid ainult asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku loal .

14.Riigisaladust ja salastatud teabekandjaid töötlevad isikud ja struktuuriüksused tuleb võimaluse korral paigutada asutuses ühte kohta ( ühte ja samasse ruumi , hoone ühte tiiba jne ) .

3. peatükk

Turvaalal töötavate isikute sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem

15.Turvaalal töötavate isikute turvaalale sisenemise ja sealt väljumise tuvastamiseks tuleb sisse seada sissepääsulubade süsteem .

See nõue ei kehti juhul , kui turvaalal töödeldava riigisaladuse või salastatud teabekandjate maht ei ole suur ning turvaala koosneb ühest või kahest ruumist .

16.Sissepääsuluba peab :

1 ) kandma seerianumbrit ;

2 ) võimaldama tuvastada isikut , kellele luba on välja antud .

17.Asutuses tuleb sisse seada sissepääsulubade arvestus .

18.Turvaalale sisenenud isik kannab sissepääsuluba nähtaval , et oleks võimalik tuvastada tema isikut .Väljaspool turvaala ei tohi sissepääsuluba nähtaval kanda .

Lähtuvalt otstarbekohasusest võib asutuse juhi loal teha sissepääsuloa nähtaval kandmise nõudest erandeid .

Sissepääsuloa kaotamise või kaotamiskahtluse korral tuleb sellest viivitamata teavitada riigisaladuse kaitset korraldavat isikut , kes võtab tarvitusele meetmed sissepääsuloa kasutamise takistamiseks .

Sissepääsuloa väljaviimine riigist on keelatud .

4. peatükk

Külaliste viibimine turvaalal

19.Külaliste turvaalale sisenemise ja sealt väljumise tuvastamiseks tuleb sisse seada külastuslubade süsteem .

20.Külastusluba peab :

1 ) kandma seerianumbrit ;

2 ) võimaldama tuvastada isikut , kellele luba on välja antud .

21.Külastusloa andmine külalisele ja tagastamine , külalise saabumise ja lahkumise aeg , külalise ees- ja perekonnanimi ning külalise vastuvõtja ja temale määratud saatja tuleb registreerida .Külalise identifitseerimine peab toimuma kehtiva , isikut tõendava dokumendi alusel .

22.Turvaalale võib külalise lubada ainult asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku loal .

23.Sisenemisel turvaalale väljastatakse külalisele külastusluba .Külaline kannab külastusluba nähtaval , et oleks võimalik tuvastada tema isikut .

24.Külaline võib turvaalal liikuda üksnes koos vastuvõtjaga või temale määratud saatjaga .Külalist on keelatud jätta turvaalale üksinda , välja arvatud juhul , kui külalisel on juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele , mida turvaalal töödeldakse .

25.Külalise vastuvõtja ja temale määratud saatja on kohustatud tagama riigisaladuse kaitse ning eelnevalt teavitama konkreetse turvaala eest vastutavat isikut külalise viimisest sellele turvaalale .

5. peatükk

Turvaala valvele esitatavad nõuded

26.Turvaalal peab olema sissetungimisvastane häiresüsteem ( edaspidi häiresüsteem ) ning pidev mehitatud valve .

See nõue ei kehti juhul , kui turvaalal töödeldava riigisaladuse või salastatud teabekandjate maht ei ole suur ning turvaala koosneb ühest või kahest ruumist .Sellisel juhul peab häiresüsteem olema tsentraalne ning muud füüsilise kaitse meetmed peavad võimaldama valvemeeskonnal õigeaegselt häirele reageerida .

27.Turvaala häiresüsteem võib olla lokaalne või tsentraalne .

Lokaalne häiresüsteem annab audio- või visuaalse häiresignaali turvaala sees või selle vahetus läheduses ning võimaldab turvaalal asuval valvepersonalil sellele kohe reageerida .

Tsentraalne häiresüsteem annab signaali valvekeskusesse ning sealt saadetakse valvepersonal kohe sündmuskohale .

28.Turvaalal võib kasutada ainult selliseid häiresüsteeme , mida ei ole lihtsate vahenditega võimalik neutraliseerida ja millest ei ole võimalik mööda pääseda .Süsteem peab toimima nii , et häirele oleks võimalik efektiivselt reageerida .

Kui riigisaladuse kaitseks kasutatakse alarmsüsteemi , valvekaameraid või muid elektrilisi seadmeid , peab asutuses olema reservelektrisüsteem , mis tagab põhielektrisüsteemi tõrke korral häiresüsteemi pideva funktsioneerimise .

Häiresüsteem peab võimaldama registreerida ka süsteemi sisse- ja väljalülitamise aja .

29.Häiresüsteemi seadmed peavad vastama kehtivatele standarditele .

Häiresüsteem peab :

1 ) andma häire , kui sissetungija ligineb ;

2 ) olema paigaldatud selliselt , et valvepersonalil oleks aega reageerida ründele enne , kui sissetungija läbib füüsilised barjäärid ;

3 ) olema opereeritav valve poolt .

30.Häiresüsteemi korrasolekut tuleb kontrollida iga päev .

31.Häiresüsteemi paigaldamine tuleb kooskõlastada vastavalt Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabiga .

32.Turvaalal , kus töödeldakse “ täiesti salajase ” või “ salajase ” tasemega riigisaladust , välja arvatud käesoleva korra punkti 26 teises lõigus sätestatud juhul , peab lisaks häiresüsteemile olema turvaalal liikuv valvepatrull .

33.Valvepatrulli ringkäigud peavad väljaspool tööaega , puhkepäevadel ja riigipühadel toimuma mitteregulaarsete intervallidega .Ringkäigu intervall ei tohi ületada kahte tundi .

Esmasel ringkäigul peab patrull :

1 ) kindlaks tegema kõik turvaalal töötavad isikud ning nende tööruumid , et järgmisel ringkäigul viia läbi samade ruumide täiendav kontroll ;

2 ) kontrollima , et kõik uksed , aknad ja muud võimalikud sissepääsud on suletud ja puutumata .

Järgmistel ringkäikudel peab patrull jälgima , et juhuslikul alusel valitud ruumide kontrollimise käigus oleksid kolme ringkäiguga üle kontrollitud kõik ruumid .Samuti peab patrull kontrollima , et turvaalal ei oleks ühtegi märki sissetungijatest ning kõik ringkäigu marsruudile jäävad uksed , aknad ja muud sissepääsud turvaalale on suletud ja puutumata .

34.Valvepatrulli ringkäikude arvu võib vähendada , kui koos häiresüsteemiga kasutatakse valvekaameraid .

Teadmisvajaduse nõudest lähtuvalt võib asutuse juht piirata valvepatrulli juurdepääsu turvaalale või selle osadele .Sellisel juhul peab turvaala või selle osa olema kaitstud vähemalt kahe eri tüüpi häiresüsteemiga või tuleb lisaks häiresüsteemile kasutada valvekaamerat .

35.Väljaspool ametlikku tööaega , puhkepäevadel ja riigipühadel peab turvaala valve olema vähemalt selline , et häire korral on võimalik kohe saata valvemeeskond ükskõik millisesse turvaala punkti .

36.Valvurid peavad omama juurdepääsuõigust vastavalt selle riigisaladuse tasemele , millisele neil võib olla võimalik juurde pääseda .Valvuritel peab olema juurdepääsuõigus vähemalt “ konfidentsiaalse ” tasemega riigisaladusele .

6. peatükk

Riigisaladust käsitlevate nõupidamiste , kohtumiste , konverentside , koosolekute jms pidamise nõuded

37.Riigisaladust käsitleva nõupidamise , kohtumise , konverentsi , koosoleku vms ( edaspidi koosolek ) läbiviimiseks kasutatavad ruumid peavad asetsema turvaalal .

38.Koosolekuruume tuleb pidevalt kontrollida vältimaks salajast audio- või videosalvestamist .Täiendavalt tuleb koosolekuruumi kontrollida vahetult enne koosoleku läbiviimist .Ühtegi lisaeset ei tohi koosolekuruumi viia eelneva tehnilise kontrollita .

39.Koosoleku läbiviimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded :

1 ) koosolekuruum peab vastama käesolevas korras sätestatud nõuetele ;

2 ) juurdepääs riigisaladust käsitlevale koosolekule on lubatud ainult isikutele , kellel on vastava tasemega juurdepääsuõigus ning kelle teadmisvajadus on eelnevalt kontrollitud ;

3 ) iga koosolekul osalev isik tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel ning registreeritakse ;

4 ) iga koosolekul osaleja poolt koosolekul tehtud märkmed , kokkuvõtted jne vaadatakse läbi ja tagastatakse osalejatele alles siis , kui riigisaladust sisaldavad märkmed on vastavalt märgistatud ja registreeritud .

Vajadusel koosolek salvestatakse .

40.Koosolekul osaleva isiku juurdepääsuõiguse ja teadmisvajaduse kindlakstegemiseks peab osalejal kaasas olema riigisaladusele juurdepääsu lubav dokument ja kiri oma asutusest , mis tõendab tema koosolekul osalemise vajadust .Kui koosolekust võtab osa asutuse juht , ei ole teadmisvajadust põhjendav asutuse kiri vajalik .

41.Koosolekukutse peab sisaldama järgmisi rekvisiite :

1 ) koosoleku teema , üldine salastatuse tase , päevakord ning iga päevakorrapunkti salastatuse tase ;

2 ) koosoleku toimumise aeg ja koht ;

3 ) koosoleku eest vastutava isiku kontaktandmed .

III osa

Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemine

7. peatükk

Salastatud teabekandjate koostamine ja vormistamine

42.Salastatud teabekandjale tuleb teha järgmised märked :

1 ) salastusmärge ;

2 ) märge teabe salastamise aluse ( riigisaladuse seaduse vastav paragrahv , lõige ja punkt ) kohta .

43.Salastatud teabekandja märgistatakse vaid järgmiselt :

1 ) “ täiesti salajase ” tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega “ TÄIESTI SALAJANE ” ;

2 ) “ salajase ” tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega “ SALAJANE ” ;

3 ) “ konfidentsiaalse ” tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega “ KONFIDENTSIAALNE ” .

44.Teabekandja salastusmärge peab olema selgelt nähtav ja määratlema , milline teabekandja osa on salastatud .

45.Salastatud teabekandja märgistamise õigsuse eest vastutavad teabekandja koostaja ja isik , kelle allkirja või heakskiitu vajab teabekandja .

46.Salastatud dokumendi koostamisel ja vormistamisel juhindutakse haldusdokumentide vormistamise põhinõuetest käesolevast korrast tulenevate erisustega .

47.Salastatud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud alates esilehest , samuti tuleb igale dokumendi lehele märkida lehtede koguarv .

Salastatud dokumendid vormistatakse ainult ühele lehepoolele .

48.Salastatud dokumendi igale lehele tehakse salastusmärge ning esilehele täiendavalt ka märge teabe salastamise aluse kohta .

49.Salastatud dokumendil tervikuna on tema eri osade kõrgeim riigisaladuse tase , mille kohta tehakse märge dokumendi esilehele .

50.Salastatud dokumendi üldine salastusmärge trükitakse , märgitakse templiga või kinnitatakse dokumendi esi- ja tagakaanele , samuti tiitellehe ja esilehe ( kui need on olemas ) keskele lehe ülemisse ja alumisse serva .

Kõikidele dokumendi järgmistele lehtedele , välja arvatud tühjad lehed , märgitakse salastusmärge lehe keskele ülemisse ja alumisse serva lähtuvalt nende sisust .

Salastusmärge peab olenevalt dokumendist olema tehtud :

1 ) sõrendatud paksus kirjas , suurtähtedega ( suurusega 16 ) või

2 ) punast värvi suurtähtedega templiga .

51.Märge dokumendi salastatuse kustumise , ennetähtaegse kustutamise või salastamistähtaja pikendamise kohta tehakse dokumendi esilehe ülemisse parempoolsesse nurka eraldi reale teabekandja salastamise aluse kohta tehtud märke alla .Märge peab sisaldama teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise või salastamistähtaja pikendamise alust .

52.Kui dokumendi lisa on kasutatav algdokumendita , tuleb see märgistada nagu eraldiseisev dokument .

53.Salastusmärge tuleb teha ka dokumendi juurde kuuluvatele salastatud osadele , mis ei ole esitatud teksti kujul ( illustratsioonid , tabelid , fotod , joonised , kaardid jms ) .

54.Kui salastatud dokumendid köidetakse või liidetakse ühte toimikusse või neist moodustatakse kogum , tuleb kogum märgistada vastavalt selles oleva kõrgeima salastatuse tasemega dokumendi salastatuse tasemele .Vastav märge tehakse köite , toimiku jms esi- ja tagakaane keskele kaane ülemisse ja alumisse serva .

55.Materiaalsele objektile kantakse salastusmärge ainult siis , kui selle struktuuri , sisu või väliskülje uurimisel , sellega operatsioonide teostamisel , selle testimisel , samuti kasutamise või rakendamise käigus on võimalik teada saada riigisaladust .

Materiaalse objekti üldine salastatus peab vastama selle osade kõrgeimale salastatuse tasemele .

Kui riigisaladuseks on teave materiaalse objekti olemasolu kohta , salastatakse kogu seda objekti puudutav teave .

56.Kui teabekandja kokkurullimine või muul viisil kokkupakkimine varjab salastusmärget , tuleb teabekandjale või pakendile teha täiendavad salastusmärked .

57.Salastatud fotod , filmid ( ka negatiivid ja positiivid ) ning nende konteinerid ( karp , pakend jne ) tuleb märgistada selliselt , et nende vastuvõtja või vaataja saaks kohe teada , et teabekandja või selle osa sisaldab riigisaladust .

Kui salastatud fotode või reproduktsioonide tegemisel kasutatakse iseilmuvat filmi või paberit , tuleb kõik osad , mis võivad kanda jälgi või teavet viimase pildi kohta , eemaldada aparaadist ning hävitada .

58.Salastatud transparentide ja slaidide puhul tehakse salastusmärge igale transparendile või slaidile .Kui transparendi või slaidi salastatuse tase on nähtav vaid selle projitseerimisel , tuleb salastusmärge teha ka transparendi või slaidi servale , raamile või hoidjale .

59.Salastatud filmide ja videofilmide puhul tuleb salastusmärge teha lindi algusesse ja lõppu , samuti nende pealkirjade algusesse ja lõppu .Kõik märked peavad olema nähtavad filmi või video projitseerimisel .Filmirullidele või videokassettidele ning nende konteineritele tuleb samuti teha salastusmärge .

60.Salastatud audio- , magneetilised või elektroonilised salvestused peavad salvestuse alguses ja lõpus sisaldama selgelt väljendatud avaldust selle kohta , millise tasemega riigisaladust salvestus sisaldab .Salvestusi tuleb hoida konteinerites või rullidel , millel on salastusmärge .

61.Salastatud kujutiste puhul , mis on tehtud fotograafiliselt ja asetsevad läbipaistmatul või transparentsel materjalil ning on suuruselt liiga väikesed ( mikrovorm ) selleks , et nad oleksid loetavad abivahenditeta , tuleb salastusmärge teha kujutisele ja konteinerile , kus seda hoitakse .

Kui võimalik , tuleb mikrovormi osad , mikrofilmi lindid jms , märgistada nii nagu näevad ette fotode märgistamise nõuded .

62.Eemaldatavale teabe salvestamise meediumile ja seadmele , mis kannab riigisaladust ning mida kasutatakse andmetöötlussüsteemides , kirjutusmasinates ja tekstitöötlussüsteemides ( näiteks magnetlindid , nende rullid , karbid või kassetid ; eemaldatavad diskid , diskikarbid , pakid , samuti disketid ; trükimasinate paberrullid ja magnetkaardid jne ) , tuleb teha salastusmärge .

63.Andmetöötlussüsteemides või tekstitöötlusvahendites töödeldav või kasutatav riigisaladus peab võimaluse korral olema märgistatud vastavalt käesolevas korras toodud salastatud dokumentide märgistamise nõuetele .

64.Kasutuskõlbmatuks muutunud salastatud teabekandjat ( edaspidi salastatud prügi ) tuleb kaitsta samalaadselt salastatud teabekandjaga .Salastatud prügi tuleb hävitada esimesel võimalusel , välja arvatud siis , kui seda on vaja säilitada spetsiifiliseks otstarbeks .

8. peatükk

Salastatud teabekandjate arvestus

65.Salastatud teabekandja kuulub kohustuslikule registreerimisele .Salastatud teabekandjate registreerimisel juhindutakse haldusdokumentide registreerimise nõuetest käesolevas korras sätestatud erisustega .

66.Salastatud teabekandjate registreerimiseks peavad riigisaladust valdavad asutused , institutsioonid ja juriidilised isikud sisse seadma salastatud teabekandjate registri ( edaspidi register ) .Olenevalt salastatud teabekandjate hulgast võib sisse seada registrid “ täiesti salajase ” , “ salajase ” ja “ konfidentsiaalse ” tasemega salastatud teabekandjate eraldi registreerimiseks .

67.Registrisse kandeid tegeval isikul ( edaspidi registripidaja ) peab olema juurdepääsuõigus vastavalt registreeritavate teabekandjate kõrgeimale salastatuse tasemele .

68.Registripidaja on kohustatud salastatud teabekandjad igal aastal üle vaatama ning kindlaks tegema :

1 ) milliste teabekandjate salastatus on kustunud ;

2 ) millised teabekandjad kuuluvad hävitamisele ;

3 ) millised teabekandjad tuleb üle anda Rahvusarhiivi .

69.Salastatud teabekandjate allregistri võib asutuse juhi nõusolekul sisse seada asutuse igas struktuuriüksuses .

70.Salastatud teabekandja registreeritakse üldjuhul üks kord .Põhiregistris registreeritud salastatud teabekandjat ei pea registreerima allregistris .

71.Salastatud teabekandjate registrit võib pidada arvutis , kartoteegikaartidel või registreerimisraamatus .

72.Salastatud teabekandjate registris peab olema märgitud :

1 ) teabekandja identifitseerimiseks vajalik informatsioon ( pealkiri või lühipealkiri , registreerimisnumber , kuupäev , allkirjastaja , koostaja ) ;

2 ) teabekandja arvelevõtmise kuupäev ;

3 ) teabekandja lehekülgede ja eksemplaride arv ning hiljem tehtud koopiate arv ;

4 ) isik või asutus , kellele salastatud teabekandja edastati ( sõltumata edastamisviisist ) .

73.Salastatud teabekandjad tuleb registris arvele võtta nende koostamise või saabumise kuupäeval .

Teabekandjale antakse registris olev järjekorranumber .

Salastatud teabekandja edastamise või tutvustamise kohta peab registris olema märgitud :

1 ) isiku nimi , kellele salastatud teabekandja edastati või kellele seda tutvustati ;

2 ) salastatud teabekandja edastamise või tutvustamise kuupäev ;

3 ) isiku allkiri salastatud teabekandja vastuvõtmise või tutvustamise kohta või selle üleandmis-vastuvõtmisvormi number , millega teabekandja edastati .

Märked teabekandja tutvustamise kohta võib teha teabekandjale .

74.Registripidaja peab vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul kontrollima salastatud teabekandjate olemasolu ja terviklikkust ning registri andmete õigsust .

75.Isik on tööülesannete muutumise või töölt lahkumise korral kohustatud registripidajale üle andma kõik tema valduses olevad salastatud teabekandjad , kui asutuse , institutsiooni või juriidilise isiku juht ei ole sätestanud teisiti .

9. peatükk

Salastatud teabekandjate säilitamine ja hoidmine ning nõuded hoiutingimustele ja -vahenditele

76. “ Täiesti salajase ” ja “ salajase ” tasemega salastatud teabekandjat tuleb säilitada või hoida turvakonteineris , mis peab olema varustatud kombinatsioonlukuga või sellele vastava lukusüsteemiga .“ Konfidentsiaalse ” tasemega salastatud teabekandjat tuleb säilitada või hoida vähemalt ühe kolmeosalise võtmekombinatsiooniga lukuga turvakonteineris .

Statsionaarsed turvakonteinerid peavad paiknema turvaalal .

Turvakonteinerid , mida kasutatakse salastatud teabekandjate säilitamiseks ja hoidmiseks , peavad vastama kehtivatele standarditele .

77.Erandjuhtudel võib “ salajase ” või “ konfidentsiaalse ” tasemega salastatud teabekandjat asutuse juhi loal hoida metallist dokumendikapis või sahtlis , kui hoidmispaik asub turvaalal ja on varustatud vähemalt ühe sulgemisrauaga või kolmeosalise võtmekombinatsiooniga lukuga .

78.Kui turvakonteinerit kasutab mitu isikut , tuleb turvakonteiner jagada füüsiliselt osadeks lähtuvalt teadmisvajaduse põhimõttest .Turvakonteineril peavad niisugusel juhul olema eraldi lukustatavad osad .

79.Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemisel tuleb järgida teadmisvajaduse põhimõtet .

80.Kui salastatud teabekandjate säilitamise ja hoidmise nõudeid ei ole asutuses võimalik täita , tuleb salastatud teabekandjad anda ajutisele hoiule asutusele , kus salastatud teabekandjate säilitamise ja hoidmise nõuded on täidetud .

Salastatud teabekandjat võib säilitada või hoida ka panga hoiulaekas , kui on tagatud , et juurdepääsuõigust mitteomavatel isikutel ei ole sinna juurdepääsu .Panga hoiulaekas ei tohi säilitada ja hoida “ täiesti salajase ” tasemega salastatud teabekandjat .

81.Salastatud teabekandjad peavad pärast nende väljavõtmist turvakonteinerist või muust säilitus- või hoidmispaigast olema pideva järelevalve all .Kui salastatud dokumente hetkel ei kasutata , tuleb neid hoida tagumine külg ülespoole .

82. ( Kehtetu - 09.11.2000 jõust.20.11.2000 - RT I 2000 , 85 , 539 )

83.Ruumist lahkumisel peab salastatud dokumendid , kaasa arvatud salastatud prügi , sulgema turvakonteinerisse .

“ Konfidentsiaalse ” tasemega riigisaladust sisaldava teabekandja võib jätta tööajal ruumist lühiajalise väljumise korral turvakonteinerisse sulgemata , kui ruumi sissepääsud on lukustatud .

84.Tööpäeva lõpetamisel on viimasena ruumist lahkuv isik kohustatud sulgema kõik salastatud teabekandjad statsionaarsetesse turvakonteineritesse ning turvakonteinerid lukustama .Samuti peab viimasena ruumist lahkuv isik sulgema kõik aknad ning lukustama ruumide uksed .Asutuse juhil on õigus kindlaks määrata ruumid , mida viimane lahkuja võib pärast tööpäeva lõppemist jätta avatuks .

84 1 .Salastatud teabekandja väljaviimine turvaalalt võib toimuda ainult asutuse juhi loal transportimiseks mõeldud lukustatavas kotis või kastis või pitseeritud diplomaatilises kotis .

( 09.11.2000 jõust.20.11.2000 - RT I 2000 , 85 , 539 )

10. peatükk

Turvavõtmete ja turvakonteinerite lukukombinatsioonide kaitse

85.Tööajal asub turvakonteineri võti ( edaspidi nimetatud turvavõti ) selle turvakonteineri kasutaja käes .

Pärast tööaega töökohalt lahkudes tuleb turvavõti sulgeda eraldi turvakonteinerisse ( turvavõtmete kappi ) .

86.Turvavõtmete kapp peab olema metallist , lukustatav ning asuma pideva valve all .

87.Kui turvavõtmete kappi kasutavad mitu isikut , peavad selles olema eraldi lukustatavad osad , et võtmeid oleks võimalik eraldi hoida .

88.Turvakonteineri lukud tuleb vahetada :

1 ) kasutaja vahetumisel , kui on põhjust arvata , et turvavõti on sattunud kõrvalise isiku kätte ;

2 ) turvavõtme kaotamisel , kui on põhjust arvata , et turvavõti on sattunud kõrvalise isiku kätte .

89.Turvakonteineri lukukombinatsiooni tohib teada ainult vastava konteineri kasutaja .

Lukukombinatsioon ei tohi koosneda numbrite või tähtede reast , mida on kerge ära arvata ( näiteks isiklike tähtpäevade kuupäevad , telefoninumbrid või aritmeetilised jadad jms ) .

90.Lukukombinatsioone peab muutma :

1 ) kasutaja vahetumisel ;

2 ) pärast avamist kasutaja juuresolekuta ;

3 ) kui on põhjust arvata , et kombinatsioon sai teatavaks kõrvalisele isikule ;

4 ) regulaarselt iga 12 kuu tagant .

91.Turvavõtmete varueksemplarid ja turvakonteinerite lukukombinatsioonid antakse pitseeritud ümbrikus selleks määratud vastutavale isikule või turvakonteinerit või turvavõtmete kappi kasutava isiku otsesele ülemusele .Ümbrikke hoitakse eraldi turvakonteineris .

Turvakonteineri lukukombinatsiooni teised kirjalikud ülestähendused on keelatud .

11. peatükk

Salastatud teabekandjate reprodutseerimine ja nendest väljavõtete tegemine

92. “ Täiesti salajase ” või “ salajase ” tasemega salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine teabekandja koostanud asutuse kirjaliku nõusolekuta on keelatud .

93.Reprodutseerimisseade peab asuma turvaalal ning asutus peab tagama , et salastatud teabekandjate reprodutseerimisseadmetele ei pääseks juurde kõrvalised isikud .Salastatud teabekandjate reprodutseerimisel tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud reprodutseerimisseadmeid .

94.Asutus peab välistama salastatud teabekandjate kontrollimatu reprodutseerimise ja sellest väljavõtte tegemise .Asutus tagab , et :

1 ) väljaspool tööaega ei oleks võimalik pääseda reprodutseerimisseadmete juurde või neid kasutada ;

2 ) teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine oleks täielikult tuvastatav .

95.Salastatud teabekandja reprodutseerimise ja sellest tehtud väljavõtte kohta tehakse märge salastatud teabekandjate registrisse või salastatud teabekandjale .Salastatud teabekandja koopiale , ärakirjale ja sellest tehtud väljavõttele uut registreerimisnumbrit ei anta .

12. peatükk

Salastatud teabekandjate hävitamine

96.Salastatud teabekandja tuleb hävitada põletamise , narmastamise või lahustamise teel või muul meetodil , mis teeb võimatuks selles sisalduva teabe taastamise .

Salastatud teabekandjate hävitamise seade peab olema kooskõlastatud vastavalt Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabiga .

97.Salastatud teabekandja hävitamisel koostatakse salastatud teabekandja hävitamise akt .

Salastatud teabekandja hävitamise peavad teostama vähemalt kaks ametiisikut , kes annavad oma allkirjad salastatud teabekandja hävitamise aktile .

Hävitamist teostavatel isikutel peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele .

98.Salastatud teabekandja hävitamise aktis peavad olema märgitud :

1 ) salastatud teabekandjat identifitseerivad andmed ;

2 ) isikute andmed , kes teabekandja hävitasid ;

3 ) hävitamismeetod .

99.Salastatud teabekandjate hävitamise akte säilitatakse turvaalal vähemalt viis aastat .

( 09.11.2000 jõust.20.11.2000 - RT I 2000 , 85 , 539 )

13. peatükk

Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate edastamise , edasitoimetamise , veovahenduse ja veo üldnõuded

100.Riigisaladuse valdaja on kohustatud enne riigisaladuse või salastatud teabekandja edastamist ja edasitoimetamist kontrollima , kas riigisaladuse või salastatud teabekandja vastuvõtjal on juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele .

101.Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate edastamise või edasitoimetamise viis sõltub riigisaladuse tasemest ja levitamise vormist .

102.Salastatud teabekandja edastamise või edasitoimetamise kohta tuleb teha märge salastatud teabekandjate registrisse või koostada üleandmis-vastuvõtmisvorm .

Üleandmis-vastuvõtmisvorme säilitatakse turvaalal vähemalt viis aastat .

( 09.11.2000 jõust.20.11.2000 - RT I 2000 , 85 , 539 )

103.Riigisaladuse või salastatud teabekandja edastamisel või edasitoimetamisel teise isiku kaudu peab isikul , kelle kaudu teave edastatakse , olema juurdepääsuõigus vastavalt edastatava riigisaladuse tasemele .

14. peatükk

Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate edastamine ühe ja sama hoone piires

104.Riigisaladust ja salastatud teabekandjat võib hoonesiseselt edastada isiklikult või teise isiku kaudu .

105.Kui salastatud teabekandja edastatakse teise isiku kaudu , tuleb teabekandja paigutada suletud ümbrikusse , mis allkirjastatakse saatja poolt .Ümbrikule märgitakse selles oleva teabekandja salastustase ja teabekandja adressaat .

Ümbrik adresseeritakse ainult ühele adressaadile .

106.Isik , kelle kaudu salastatud teabekandja edastatakse , peab selle adressaadile toimetama viivituseta ning kuni üleandmiseni hoidma kogu aeg enda valduses .

Kui salastatud teabekandjat ei ole võimalik kohe edastada , tagastatakse see saatjale või antakse riigisaladuse kaitset korraldavale isikule ajutisele hoiule .

Isikul , kelle kaudu salastatud teabekandja edastatakse , peab olema vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba .

107.Salastatud teabekandja vastuvõtja on kohustatud kontrollima , kas saadetis on puutumata .Registrisse või üleandmis-vastuvõtmisvormi tehakse märge teabekandja kättesaamise kohta ning märgitakse ka kättesaamise aeg .

Avatud saadetise või avamisjälgedega saadetise puhul või vastava kahtluse korral peab sellest kohe teavitama riigisaladuse kaitset korraldavat isikut .

15. peatükk

Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate edasitoimetamine väljapoole hoonet

108. “ Täiesti salajase ” tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada ainult kulleriga .

“ Salajase ” tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada kulleriga või teise isiku kaudu .

“ Konfidentsiaalse ” tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada kulleriga , teise isiku kaudu või kullerpostiga .

Teise isiku kasutamisel tuleb täita järgmisi nõudeid :

1 ) isikul peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele ;

2 ) salastatud teabekandjat ei tohi mitte mingil tingimusel jätta järelevalveta ;

3 ) teabekandja edasitoimetamisel peab kasutama ametiautot .

109.Kui salastatud teabekandja edasitoimetamiseks kasutatakse kullerposti teenust , tuleb eelnevalt kokku leppida pakkimis- ja vastuvõtmistingimused .Kohaletoimetamisteenus peab olema korraldatud nii , et pakend , milles asub salastatud teabekandja , oleks kogu aeg vastutava töötaja otsese järelevalve all .

110. “ Täiesti salajase ” ja “ salajase ” tasemega riigisaladust sisaldavate teabekandjate edasitoimetamisel kulleriga peab kasutama ametiautot koos juhiga .

Kulleri kasutamisel tuleb täita järgmisi nõudeid :

1 ) kulleril peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele ;

2 ) salastatud teabekandjat ei tohi mitte mingil tingimusel jätta järelevalveta ;

3 ) edastatud salastatud teabekandjate kohta tuleb koostada nimekiri ja pidada arvestust ;

4 ) kuller peab olema relvastatud .

111.Väljapoole Eestit võib salastatud teabekandjaid edasi toimetada ainult diplomaatilise või sõjalise kulleri abil .

Vastavalt Kaitsepolitseiamet või Kaitsejõudude Peastaap võivad lubada salastatud teabekandja ( välja arvatud “ täiesti salajase ” tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja ) edasitoimetamist diplomaatilise või sõjalise kullerita vaid juhul , kui kulleri kasutamine tooks kaasa viivituse , mis oleks ebasoovitav .

Isiku kasutamisel , kes ei ole diplomaatiline ega sõjaline kuller , peab järgima järgmisi nõudeid :

1 ) isikul peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele ;

2 ) sellisel viisil edasitoimetatavate teabekandjate üle peetakse registris eraldi arvestust ;

3 ) lõppsiht , valitud marsruut ja edasitoimetamisel kasutatavad transpordivahendid kooskõlastatakse vastavalt Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabiga .

112.Salastatud teabekandja toimetatakse edasi teise asutusse ainult läbipaistmatus topeltümbrikus .Välimisele ümbrikule märgitakse ainult saaja-asutuse nimi ( vajaduse korral ka aadress ) ja registreerimisnumber .Sisemisele ümbrikule märgitakse selles oleva teabekandja salastustase , registreerimisnumber , lehekülgede ja eksemplaride arv ning täpne adressaat ( saaja ametikoht ja asutuse aadress ) .

( 09.11.2000 jõust.20.11.2000 - RT I 2000 , 85 , 539 )

113.Salastatud teabekandja edasitoimetamisel täidab vastuvõtja üleandmis-vastuvõtmisvormi , mille tagastab pärast kirjete võrdlemist edasitoimetajale .

114.Välimise ümbriku avab registripidaja .Sisemise ümbriku võib registripidaja avada juhul , kui asutuse juht on teda selleks volitanud .Adressaadita salastatud teabekandja edastatakse viivitamata asutuse juhile adressaadi määramiseks .

Registripidaja registreerib teabekandja või sisemise ümbriku ( kannab ümbrikule andmed registreerimise kohta ) ning edastab adressaadile .

Teabekandja adressaat on kohustatud registreeritud ümbrikku säilitama koos dokumendiga kuni teabekandja registreerimiseni .

16. peatükk

Riigisaladuse edastamine tehniliste sidekanalite kaudu

115.Riigisaladuse edastamine telekommunikatsioonivahendi või muu tehnilise sidekanali kaudu on lubatud ainult krüpteeritult .

116.Krüpteerimata kujul on riigisaladust lubatud edastada ainult kaitstud kommunikatsioonisüsteemi teel , kui olukord nõuab teabe kiiret edastamist ning teabe krüpteerimine või kirjalikul kujul edastamine võtab aega .

IV osa

Kaitsepolitseiameti ja Kaitsejõudude Peastaabi töökorraldus riigisaladuse kaitse korraldamisel

117.Riigisaladuse kaitset korraldab ja kontrolli riigisaladuse seaduse täitmise üle teostab Kaitsepolitseiamet .Kaitsejõudude Peastaap korraldab riigisaladuse kaitset ja teostab kontrolli kaitseväes ja Kaitseliidus .

118.Kaitsepolitseiamet ja Kaitsejõudude Peastaap :

1 ) kontrollivad riigisaladuse kaitse programmide ja süsteemide olemasolu asutuses ja nende korrasolekut ;

2 ) kontrollivad töötajate juurdepääsu riigisaladusele ;

3 ) kontrollivad riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise vastavust riigisaladuse seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele ;

4 ) selgitavad välja riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi ;

5 ) teevad ettepanekuid riigisaladuse kaitse komisjonile esinevate puuduste ja õiguserikkumiste vältimiseks ja kõrvaldamiseks ;

6 ) korraldavad koolitust riigisaladuse kaitse küsimustes .

119.Käesoleva korra punkti 118 alapunktides 1-3 nimetatud kontrolli aluseks on üldjuhul vastavalt siseministri või Kaitsejõudude Peastaabi ülema poolt kinnitatud tööplaan , milles märgitakse :

1 ) kontrollitava asutuse nimi ;

2 ) plaanilise kontrolli läbiviimise aeg ja kestus ;

3 ) plaanilise kontrolli iseloom .

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

120.Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on õigus läbi viia tööplaaniväline kontroll , kui on põhjust arvata , et asutuses rikuti või rikutakse riigisaladuse seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid nõudeid .

121.Vajaduse korral on Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil õigus viia läbi ühine kontroll .

122.Kontrolli läbiviimiseks moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline komisjon , kelle töökorra kinnitab vastavalt siseminister või Kaitsejõudude Peastaabi ülem .

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

123.Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on kontrollimise käigus õigus tutvuda kogu vajaliku teabega .Kontrollitav asutus on kohustatud looma kontrollijale vajalikud tingimused , sealhulgas eraldama selleks vajalikud ruumid .

124.Kontrolli läbiviimise kohta koostab kontrolli läbiviinud komisjon ühise kontrolliaruande , milles kirjeldatakse kontrollimisel tuvastatud asjaolusid ja antakse neile hinnang .

125.Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on õigus kontrollitavale asutusele teha kohustuslikke ettekirjutusi riigisaladuse seadusest tulenevate nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks .

126.Kui kontrollimise käigus on välja selgitatud riigisaladuse seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine , mis võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku , on vastavalt Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil õigus teha kontrollitavale asutusele kohustuslik ettekirjutus riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta salastatud teabekandjad ajutisele hoiule kuni vajalike tingimuste loomiseni .

127.Kontrolliaruanne koostatakse vähemalt kahes eksemplaris .Kontrolliaruande kinnitab vastavalt Kaitsepolitseiameti peadirektor või Kaitsejõudude Peastaabi ülem .

128.Kontrolliaruande üks eksemplar saadetakse kontrollitavale asutusele ja temast kõrgemalseisvale asutusele hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates kontrolli lõpetamise päevast .

129.Asutus on kohustatud võtma tarvitusele meetmed kontrolliaruandes tehtud ettekirjutuste rakendamiseks .Ettekirjutuse teinud asutusele tuleb ühe kuu jooksul teatada rakendatud meetmetest .Ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks on ettekirjutuse teinud asutusel õigus läbi viia järelkontroll .

V osa

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe kaitse

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

130.Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe volitatud vastuvõtjana ja hoidjana tegutseb riigi julgeoleku volitatud esindaja .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

131.Riigi julgeoleku volitatud esindaja teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures on oma pädevuse piires Kaitseministeerium .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

132.Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabekandjate arvestus toimub käesoleva määruse punktides 65-75 kehtestatud korras , arvestades käesolevas osas toodud erisusi .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

133.Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavate volitatud esindajate poolt edastatud salastatud teabe vastuvõtjaks ja hoidjaks on Kaitseministeerium , kes koos asjaomase institutsiooniga korraldab salastatud teabe allregistreid .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

134.Juhul kui teabe vastuvõtjaks on mõni teine Eesti riigi , kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik , peab teabe registreerima riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt peetavas põhiregistris .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

135.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ( NATO ) salastatud teabe allregistreid peavad :

1 ) Välisministeerium ;

2 ) Siseministeerium ;

3 ) Riigikantselei ;

4 ) Kaitsepolitseiamet ;

5 ) Päästeamet ;

6 ) Teabeamet ;

7 ) Kaitsejõudude Peastaap ;

8 ) Eesti esindus NATO juures ;

9 ) Balti Kaitsekolledž ;

10 ) Piirivalveamet .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

136.Käesoleva määruse punktis 133 sätestatud allregistrite vastavust kehtivatele turvalisus- ja ohutusnõuetele ning rahvusvahelistele lepingutele kontrollivad Kaitsepolitseiamet ja Kaitsejõudude Peastaap koostöös riigi julgeoleku volitatud esindajaga , kellel on vajadusel õigus teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

137.Juurdepääs teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele toimub “ Riigisaladuse seadusega ” kehtestatud korras väljastatud riigisaladusele juurdepääsuloa alusel ja riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt väljastatud sertifikaadi alusel .Riigi julgeoleku esindaja teavitab vajadusel teisi riike ja rahvusvahelisi organisatsioone isikule juurdepääsuloa väljastamisest .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

138.Riigi julgeoleku volitatud esindaja tutvustab isikut , kellele väljastatakse sertifikaat juurdepääsuks teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele nendes riikides või rahvusvahelistes organisatsioonides salastatud teabekandjate töötlemiseks kehtivate turvanõuetega .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

139.Kooskõlas “ Välissuhtlemisseadusega ” ( RT I 1993 , 72/73 , 1020 ; 1996 , 49 , 953 ; 1997 , 73 , 1200 ) moodustab Vabariigi Valitsus delegatsioone PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni ( NATO ) julgeolekukomitee ja erikomitee juurde .Delegatsioonid on oma tegevusest nimetatud komiteedes aruandekohustuslikud riigi julgeoleku volitatud esindaja ees .

( 04.07.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001 , 66 , 384 )

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrusega nr 216

Riigisaladusele juurdepääsu loa andmise kord

I. Üldsätted

1.Käesoleva korraga sätestatakse riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemise , andmise , andmisest keeldumise , pikendamise ja tühistamise kord .

2.Käesolevas korras ettenähtud riigisaladusele juurdepääsu lubade ( edaspidi juurdepääsuluba ) taotlemiseks esitatavaid avaldusi vaatab läbi , teostab asjakohast julgeolekukontrolli ja annab juurdepääsulubasid Kaitsepolitseiamet , välja arvatud punktis 3 nimetatud juhtudel .

3.Kaitseväes ja Kaitseliidus ning lepingulises tegevteenistuses olevate kaitseväelaste suhtes Kaitseministeeriumis ( välja arvatud kantsler ja asekantsler ) ja selle valitsemisala asutustes , piirivalves , Päästeametis ja sõjaväestatud päästeüksustes vaatab läbi käesolevas korras ettenähtud juurdepääsulubade taotlemiseks esitatavaid avaldusi , teostab asjakohast julgeolekukontrolli ja annab juurdepääsulubasid Kaitsejõudude Peastaap .

II .Juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlemine

4.Juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlemiseks peab juurdepääsuluba taotlev isik ( edaspidi taotleja ) esitama temaga töö- , teenistus- või lepingulises suhtes oleva asutuse kaudu vormikohase avalduse .Nõuetekohaselt täidetud avalduse annab taotleja isikule , kes korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest asutuses ( edaspidi riigisaladuse kaitset korraldav isik ) .

5.Enne julgeolekukontrolli teostavale asutusele juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamist on asutuse juht kohustatud kontrollima , kas isikul , kellele juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamist taotletakse , on põhjendatud ning otseselt tööülesannetega seotud vajadus teada riigisaladust .

Füüsiliste isikute arv , kellele taotletakse juurdepääsuluba , peab olema minimaalne , tagades vajalike tööülesannete täitmise .

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

6.Riigisaladuse kaitset korraldav isik kontrollib taotleja andmeid ning avalduse nõuetekohast täitmist ning seejärel edastab taotleja avalduse julgeolekukontrolli teostavale asutusele .

Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid :

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

1 ) asutuse kiri , milles põhjendatakse töö- , teenistus- või lepingulises suhtes oleva või seda taotleva isiku juurdepääsuvajadust ja toetatakse loa saamist või selle kehtivuse pikendamist .Samuti tuleb kirjas märkida , millise tasemega riigisaladusele juurdepääsu taotletakse ning juurdepääsuloa kehtivusaeg ;

2 ) juurdepääsuloa taotlemisel vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele füüsilise või juriidilise isiku ankeet või juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele füüsilise või juriidilise isiku ankeedi lisa ;

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

3 ) taotleja kirjalik nõusolek , millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada isiku kohta teavet füüsilistelt isikutelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks loa kehtivusajal ja kolme aasta jooksul pärast selle lõppemist .

7.Kui juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlemise avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta käesoleva korra punktides 4 ja 6 toodud nõuetele , ei võta julgeolekukontrolli teostav asutus avaldust menetlusse ning tagastab selle avalduse saatnud asutusele kümne päeva jooksul avalduse saamisest arvates koos vastusega , milles on ära näidatud tagastamise põhjused .Taotlejal on õigus pärast puuduste kõrvaldamist esitada avaldus uuesti .

8.Juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotleja ja juurdepääsuluba omav isik on kohustatud oma nime , elu- või asukoha või postiaadressi muutumisest viivitamata teavitama julgeolekukontrolli teostavat asutust riigisaladuse kaitset korraldava isiku kaudu .

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

III .Julgeolekukontroll

9.Taotlejale juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks viib julgeolekukontrolli teostav asutus läbi julgeolekukontrolli .Julgeolekukontrolli läbiviimiseks algatab julgeolekukontrolli teostav asutus taotleja avalduse alusel jälitusmenetluse jälitustegevuse seaduse ( RT I 1994 , 16 , 290 ; 1995 , 15 , 173 ; 1996 , 49 , 955 ; 1997 , 81 , 1361 ; 93 , 1557 ; 1998 , 47 , 698 ; 50 , 753 ; 51 , 756 ; 61 , 981 ; 98/99 , 1575 ; 101 , 1663 ; 1999 , 16 , 271 ; 31 , 425 ; 95 , 845 ; 2000 , 35 , 222 ; 40 , 251 ; 102 , 671 ; 2001 , 3 , 9 ; 7 , 17 ; 58 , 353 ) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 6 alusel .

10.Julgeolekukontroll viiakse läbi jälitustegevuse seaduse alusel .

11.Enne juurdepääsuloa andmise otsustamist viib julgeolekukontrolli teostav asutus taotlejaga läbi vestluse .Enne juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise otsustamist viib julgeolekukontrolli teostav asutus taotlejaga vestluse läbi üksnes vajadusel .Vestlusel küsitletakse taotlejat asjaolude kohta , mida julgeolekukontrolli teostav asutus peab oluliseks juurdepääsuloa andmise otsustamisel .Taotlejal on vestlusel õigus anda selgitusi , mida ta peab juurdepääsuloa andmise otsustamise jaoks oluliseks .Julgeolekukontrolli teostav asutus protokollib vestluse .

IV .Juurdepääsuloa andmine või selle kehtivuse pikendamine või nendest keeldumine

12.Juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise või nendest keeldumise aluseks on teostatud julgeolekukontrolli alusel tehtud otsustus , mis peab tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele .

13.Juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise või nendest keeldumise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutuse juht hiljemalt kolme kuu jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates .

14. “ Täiesti salajase ” või “ salajase ” tasemega riigisaladusele juurdepääsuks antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust kuni kolmeks aastaks .“ Konfidentsiaalse ” tasemega riigisaladusele juurdepääsuks antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust kuni viieks aastaks .

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

15.Asutuse juht keeldub juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest , kui julgeolekukontrolli käigus on taotleja suhtes ilmnenud riigisaladuse seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 või 1 1 sätestatud asjaolud .

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

16.Taotlejale juurdepääsuloa andmiseks või selle kehtivuse pikendamiseks või sellest keeldumiseks teeb asutuse juhile ettepaneku selleks asutuses moodustatud komisjon .Komisjon peab olema vähemalt kolmeliikmeline .

17.Komisjoni arvamus juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise või sellest keeldumise kohta peab olema vastavuses riigi julgeoleku huvidega ning tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele .

18.Komisjon on otsustusvõimeline , kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust .Komisjon teeb oma otsused koosolekust osavõtvate komisjoni liikmete häälteenamusega .Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl .Komisjoni arvamus , sõnavõttude põhiseisukohad ja hääletamistulemused protokollitakse .

19.Juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamine vormistatakse julgeolekukontrolli teostanud asutuse turvaelementidega kirjaplangil asutuse juhi allkirjaga .Juurdepääsuloal või selle kehtivuse pikendamise teatisel peavad olema järgmised andmed :

1 ) juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kuupäev ja otsuse number ;

2 ) otsuse tegemise alus ;

3 ) juurdepääsuloa saanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi , asukoht ning registrikood ;

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

4 ) juurdepääsuloa saanud füüsilise isiku töö- ja ametikoht ;

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

5 ) riigisaladuse tase , millele lubatakse isiku juurdepääs ;

6 ) juurdepääsuloa kehtivusaeg .

20.Juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamise teatis saadetakse juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutuse kaudu loa saajale viie tööpäeva jooksul .Juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutus võtab isikult allkirja kohustuse kohta hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat riigisaladust ning saadab selle kümne tööpäeva jooksul julgeolekukontrolli teostanud asutusele .

21.Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid :

1 ) otsuse teinud julgeolekukontrolli asutuse nimi ;

2 ) otsuse number ;

3 ) otsuse tegemise aeg ( kuupäev ) ;

4 ) selle füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi , isikukood ja töökoht või juriidilise isiku nimi ja registrikood , kellele keelduti juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest ;

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

5 ) põhjendus , miks isikule keelduti juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest ;

6 ) juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alus .

22.Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumisel saadab julgeolekukontrolli teostanud asutus viie tööpäeva jooksul juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele ning juurdepääsuloa taotlejale tõestatud ärakirja loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise otsusest .

V. Juurdepääsuloa tühistamine

23.Julgeolekukontrolli teostanud asutus tühistab isiku juurdepääsuloa , kui ilmnevad riigisaladuse seaduse paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud asjaolud .

24.Riigisaladuse seaduse paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisest on juurdepääsuluba omava isiku töö- või teenistuskohajärgne asutus , institutsioon ja juriidiline isik kohustatud viivitamata teatama julgeolekukontrolli teostavale asutusele .

25.Juurdepääsuloa tühistamise otsustab julgeolekukontrolli teostava asutuse juht juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks moodustatud komisjoni ettepanekul .

26.Juurdepääsuloa tühistamise otsuse vormistab julgeolekukontrolli teostanud asutus viivitamata ning edastab selle juurdepääsuluba omanud isiku töö- või teenistuskohajärgsele asutusele , institutsioonile või juriidilisele isikule , kes on kohustatud kohe võtma kasutusele meetmed selle isiku juurdepääsu tõkestamiseks riigisaladusele ning teavitama juurdepääsuloa tühistamise otsusest isikut , kelle juurdepääsuluba tühistati .

27.Juurdepääsuloa tühistamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid :

1 ) otsuse teinud julgeolekukontrolli asutuse nimi ;

2 ) otsuse number ;

3 ) otsuse tegemise aeg ( kuupäev ) ;

4 ) selle füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi , isikukood ja töökoht või juriidilise isiku nimi ja registrikood , kelle juurdepääsuluba tühistati ;

( 16.01.2002 jõust.31.01.2002 - RT I 2002 , 7 , 32 )

5 ) asjaolud , mis viitavad juurdepääsuloa tühistamise vajadusele ;

6 ) juurdepääsuloa tühistamise alus .

28.Juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt , millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsuõiguse omamine .