Ametiühingute seadus

Vastu võetud 14. juunil 2000. a.

( RT I 2000 , 57 , 372 ) ,

jõustunud 23. juulil 2000. a.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Seaduse ülesanded

( 1 ) Käesolev seadus sätestab ametiühingute põhilised õigused , tegevuse alused , suhted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja tööandjatega .

( 2 ) Käesolev seadus sätestab erisused mittetulundusühingutena tegutsevate ametiühingute asutamise , tegevuse ja lõpetamise kohta .

§ 2.Ametiühingu mõiste ja eesmärgid

( 1 ) Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus , mille eesmärgiks on töötajate töö- , teenistus- ja kutsealaste , majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine .

( 2 ) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet ametiühing kõikide käesolevas seaduses sätestatud ametiühinguliste ühenduste kohta .

( 3 ) Käesoleva seaduse tähenduses on töötajaks iga töötav isik , olenemata tehtava töö iseloomust .

§ 3.Ametiühing sotsiaalse dialoogi partnerina

Ametiühingud saavutavad oma eesmärke , olles sotsiaalse dialoogi partnerid tööandjatele , tööandjate ühendustele , kohalikele omavalitsusüksustele ja Vabariigi Valitsusele vastastikuses informeerimises , konsulteerimises , kollektiivsetes läbirääkimistes ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 toodud töötajate huve puudutavates küsimustes .

§ 4.Ametiühingutesse ühinemise vabadus

( 1 ) Isikutel on õigus vabalt ilma eelneva loata asutada ametiühinguid , nendega ühineda või mitte ühineda .Ametiühingut asutada ning nendega ühineda on keelatud kaitsejõudude tegevteenistuses olevatel kaitseväelastel .

( 2 ) Ametiühingutel on töötajate õiguste ja huvide esindamiseks õigus moodustada liite ja keskliite ning nendega ühineda .Ametiühingutel on õigus liituda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega .

§ 5.Ametiühingute sõltumatus

( 1 ) Ametiühingud on oma seaduslikus tegevuses sõltumatud tööandjatest , nende ühendustest ja nende esindajatest , riigiasutustest ja kohalikest omavalitsusüksustest ning teistest organisatsioonidest .

( 2 ) Ametiühingutel on õigus iseseisvalt korraldada oma tegevust ja juhtimist , sealhulgas töötada välja oma põhikiri , koostada tegevuskavasid ning vabalt valida oma esindajaid .

( 3 ) Tööandjatel , nende ühendustel ja esindajatel , riigiasutustel ja kohalikel omavalitsusüksustel on keelatud ametiühingute laialisaatmine , tegevuse piiramine või keelustamine ja sekkumine ametiühingute siseasjadesse .

( 4 ) Ametiühingute tegevuse lõpetamine toimub ainult vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel .

2. peatükk

Ametiühingute õigusvõime , asutamine ja juhtimine

§ 6.Ametiühingu õigusvõime

( 1 ) Ametiühing on mittetulundusühing , kui ta on kantud tema asukohajärgsesse ametiühingute registrisse .Ametiühingute suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust ( RT I 1996 , 42 , 811 ; 1998 , 96 , 1515 ; 1999 , 10 , 155 ; 23 , 355 ; 67 , 658 ) käesolevast seadusest tulenevate erisustega .

( 2 ) Ametiühingu õigusvõime tekib tema asukohajärgsesse ametiühingute registrisse ( edaspidi register ) kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega .

( 3 ) Ametiühingu ümberkujundamine teist liiki mittetulundusühinguks ei ole lubatud .

§ 7.Asutamine

( 1 ) Ametiühingu võivad asutada vähemalt viis töötajat .Ametiühingute liidu võivad asutada vähemalt viis ametiühingut .Ametiühingute keskliidu võivad asutada vähemalt viis üleriigiliselt tegutsevat tegevus- või kutseala ametiühingut või ametiühingute liitu .

( 2 ) Ametiühing asutatakse asutamiskoosolekul vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõigetele 2 , 4 ja 5.

( 3 ) Ametiühingu asutamine vormistatakse asutamislepinguga , milles tuleb lisaks mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõuetele märkida :

1 ) koosoleku toimumise aeg , koht , hääletustulemused ja vastuvõetud otsus ;

2 ) juhatuse liikmete nimed ja elukohad , samuti asutajate isiku- või registrikoodid .

( 4 ) Asutamislepinguga kinnitatakse põhikiri .Asutamislepingule ja põhikirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija .Asutamislepingu lahutamatu lisa on asutamiskoosolekul osalenute nimekiri koos igaühe allkirjaga .Kui asutajateks on ametiühingud , lisatakse asutamislepingule asutajate organite otsused asutamise kohta ja registrikaardi ärakirjad .

§ 8.Põhikiri

( 1 ) Põhikiri peab olema kirjalik .Põhikirjas tuleb märkida :

1 ) ametiühingu nimi ja asukoht ;

2 ) ametiühingu eesmärk ;

3 ) ametiühingu liikmeks vastuvõtmise ning ametiühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord ;

4 ) liikmete õigused ja kohustused või kord , kuidas võib liikmetele kehtestada ühingu suhtes kohustusi ;

5 ) liikmete esindamise kord , liikmete vastutus ;

6 ) ametiühingu organisatsiooniline struktuur , struktuuriüksuste pädevus ;

7 ) ametiühingu organite nimetused , moodustamise kord , volituste tähtaeg , otsustusvõimelisus , pädevus ja otsuste tegemise kord ;

8 ) üldkoosoleku kokkukutsumise kord , sealhulgas kokkukutsumine liikmete nõudmisel ;

9 ) sisseastumis- ja liikmemaksude kehtestamise ja tasumise kord ;

10 ) põhikirja muutmise kord ;

11 ) ametiühingu organite tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise üle kontrolli teostamise , revidentide määramise ja nende aruandmise kord ;

12 ) ametiühingu lõpetamise kord ;

13 ) ametiühingu vara jaotamise põhimõtted ühingu lõpetamise korral ;

14 ) muud seadusega sätestatud tingimused .

( 2 ) Põhikirjas sätestatu peab tagama , et ametiühingu organite moodustamine ja esindajate valimine toimuks võimalikult paljude liikmete või nende esindajate osavõtul ning et liikmed oleksid võimalikult hästi organite tööst informeeritud .

( 3 ) Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi , mis ei ole seadusega vastuolus .Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga , kohaldatakse seaduses sätestatut .

§ 9.Üldkoosolek

( 1 ) Ametiühingu kõrgeimaks organiks on vastavalt tema põhikirjale kas üldkoosolek , konverents või kongress ( edaspidi üldkoosolek ) .Üldkoosolekul võivad osaleda kõik ametiühingu liikmed või nende poolt valitud esindajad vastavalt põhikirjas sätestatud korrale .

( 2 ) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu , kui poolt hääletavad enam kui pooled koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest , kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet .

( 3 ) Üldkoosoleku pädevusse kuulub :

1 ) põhikirja vastuvõtmine ja muutmine ;

2 ) eesmärkide muutmine ;

3 ) vabatahtlik lõpetamine ;

4 ) muud põhikirjas sätestatud küsimused .

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-3 sätestatud küsimustes on üldkoosoleku otsus vastu võetud , kui vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende poolt valitud esindajatest hääletasid poolt , kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet .

( 5 ) Igal füüsilisest isikust liikmel on üks hääl .Igal liikmeks oleval ametiühingul on vähemalt üks hääl .

§ 10.Mittetulundusühingute seaduse kohaldamise erisused

( 1 ) Ametiühingute suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse § 13 lõikes 2 , § 16 lõikes 4 , §-des 19-20 ja §-des 22-23 esitatud nõudeid , kui põhikiri ei sätesta teisiti .

( 2 ) Ametiühingu suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuet aruannete üldkoosolekule esitamise ja üldkoosolekul kinnitamise kohta , kui põhikiri ei sätesta teisiti .

( 3 ) Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 8 lõike 1 punktis 3 , § 10 lõike 3 neljandas lauses , § 44 lõike 1 kolmandas lauses ning § 79 lõikes 2 sätestatud allkirjade notariaalse tõestamise nõuet .

( 4 ) Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 60 lõike 1 punktis 1 ja § 69 lõike 1 punktis 1 sätestatud notariaalse tõestamise nõuet .

( 5 ) Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 17 lõiget 1 , § 21 lõiget 5 , § 22 lõiget 4 , § 25 lõike 1 teist lauset , § 30 ja § 82 lõiget 3.

§ 11.Ametiühingute register

( 1 ) Ametiühingute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa , mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut , kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti .

( 2 ) Registrit peetakse ametiühingute kohta .

( 3 ) Registrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad ( registripidajad ) oma tööpiirkonnas asuvate ametiühingute kohta .

( 4 ) Registri kanded teeb registripidaja , kelle tööpiirkonnas on ametiühingu asukoht .

§ 12.Registrisse kandmata jätmise keeld

Kui ametiühing vastab käesoleva seaduse nõuetele ametiühingulise eesmärgi , asutajate , liikmete , liikmete arvu , ametiühinguorganite asutamisotsuste , seadusest tulenevate juhtorganite olemasolu ja pädevuse osas ning kui ametiühingu põhikirjas on reguleeritud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuded ning kui ametiühingu nimi ei ole eksitav ametiühingu pädevuse ulatuse ja õigusliku vormi osas , ei ole registripidajal õigust registreerimisest keelduda .

3. peatükk

Ametiühingute lõpetamine

§ 13.Ametiühingu vabatahtlik lõpetamine

Ametiühing lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsusega .Otsuse likvideerimise korra kohta võtab üldkoosolek vastu vastavalt põhikirjale ja seadusele .

§ 14.Lõpetamine kohtu otsusega

( 1 ) Ametiühing lõpetatakse kohtu otsusega huvitatud isiku nõudel , kui :

1 ) ametiühingu asutamine või tegevus on vastuolus seaduse või ametiühingu põhikirjaliste eesmärkidega ;

2 ) liikmete arv on langenud alla käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud arvu ja juhatus ei algata vabatahtlikku lõpetamist kuue kuu jooksul ;

3 ) ametiühingu suhtes on tehtud pankrotiotsus .

( 2 ) Kohus võib anda tähtaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks .

§ 15.Vara jaotamine

( 1 ) Ametiühingu likvideerimise korral jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara vastavalt põhikirjale .

( 2 ) Kui põhikirjas ettenähtud vara jaotamise korda ei ole võimalik kohaldada , antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud allesjäänud vara liidule või keskliidule , kuhu likvideeritud ametiühing kuulus .Kui ametiühing ei kuulunud liitu ega keskliitu , jaotatakse allesjäänud vara sarnase tegevusala või kutseala ametiühingutele .

4. peatükk

Ametiühingute pädevus ja õigused

§ 16.Töötajate esindamise põhimõtted

( 1 ) Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve .

( 2 ) Individuaalsetes töösuhetes esindab ja kaitseb ametiühing oma liikmete õigusi ja huve liikme volituse alusel , kui seadustes ei ole sätestatud teisiti .

( 3 ) Ametiühingul on individuaalsetes töösuhetes õigus esindada ja kaitsta ametiühingu liikmeks mitteoleva töötaja õigusi ja huve tingimusel , et ta esitab ametiühingule vastava kirjaliku volituse .

§ 17.Ametiühingute pädevus

Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks , teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiühingute pädevusse :

1 ) kollektiiv- või muude töö- , teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega , riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega ;

2 ) õigusaktide eelnõudesse ettepanekute esitamine töötajate töö- , teenistus- ja kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve puudutavates küsimustes ;

3 ) riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele ettepanekute esitamine töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks ;

4 ) tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks koostöö tegemine vastavate riigi- ja valitsusasutuste ning tööandjate ja nende ühendustega ;

5 ) riigi tööturuasutuste ja kohalike omavalitsustega koostöö tegemine tööga hõlmatuse , väljaõppe , täiendkoolituse , kutseoskuse ja erialase ettevalmistuse parandamise küsimustes ;

6 ) osalemine töötajate konsulteerimisel , informeerimisel ja otsuste tegemisel ulatuses , mis on reguleeritud käesoleva seaduse , muude õigusaktide ja kokkulepetega ;

7 ) oma liikmete esindamine ja kaitsmine töövaidlusorganites , suhetes riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste , tööandjate ja tööandjate ühendustega .

§ 18.Ametiühingute õigused

( 1 ) Pädevuse teostamiseks on ametiühingutel õigus :

1 ) saada tööandjatelt , nende esindajatelt , riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt takistamatult töö- ja sotsiaalalast informatsiooni ning muud teavet töötajate huve puudutavates küsimustes ;

2 ) pidada töö- , teenistus- ja sotsiaalsetes küsimustes läbirääkimisi tööandjate ja nende ühenduste , riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega kollektiiv- ja muude lepingute sõlmimiseks ;

3 ) esitada ettepanekuid õigusakti eelnõu kohta , mis puudutab selle ametiühingu ( liidu ) liikmete töö- , teenistus- ja kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve ;

4 ) saada ametiühingu valitud esindaja kaudu teavet riigi tööturuasutustelt tööturu olukorrast , vabadest töökohtadest ja tööturukoolituse võimalustest ;

5 ) avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu , omada trükibaasi ja massiteabevahendeid , arendada kirjastustegevust , sealhulgas välja anda ja levitada ajalehti ning muid trükiseid ;

6 ) oma eesmärkide saavutamiseks korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid , miitinguid , tänavarongkäike , pikette ja streike ;

7 ) vabalt arendada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks mis tahes välissuhteid , sealhulgas ühineda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega ;

8 ) koolitada ja nõustada oma liikmeid töö- , sotsiaal- ja muudes töötajate huve puudutavates küsimustes .

( 2 ) Ametiühingutel on õigus teostada ka muid seadustes või lepingutes ettenähtud õigusi .

5. peatükk

Ametiühingute suhted tööandjatega

§ 19.Töötaja õigused

( 1 ) Töötajal on õigus kuuluda oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse .Töötajal on õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana .

( 2 ) Töötaja ja tööotsija õigusi ei või piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse , ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest .

( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguste piiramise all mõistetakse ametiühingualase tegevuse tõttu :

1 ) töötaja tööle mittelubamist ;

2 ) töötajaga töölepingu lõpetamist või teenistusest vabastamist ;

3 ) töötaja töötingimuste halvendamist ;

4 ) palga , lisatasude vähendamist , lisatasude mittemaksmist ;

5 ) distsiplinaarkaristuse määramist ;

6 ) ähvardamist töölepingu lõpetamise , teenistusest vabastamise , töötingimuste halvendamise , karistuse määramisega ;

7 ) muud ebavõrdset kohtlemist .

( 4 ) Töötajal , kelle õigusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil piirati , on õigus nõuda piiramise lõpetamist , talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist ning endise olukorra taastamist .

( 5 ) Tööandja vabaneb vastutusest üksnes siis , kui tõestab , et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega .

§ 20.Tööandja kohustused suhetes ametiühinguga

( 1 ) Tööandja on kohustatud :

1 ) andma ametiühingu juhatusele ( usaldusisikule ) võimaluse korral tööruumi ;

2 ) andma vähemalt kord kuus ruumi ametiühinguürituste läbiviimiseks ja lubama neile üritustele ühingu , asutuse või muu organisatsiooni ametiühingu liikmeid , samuti teisi ametiühingute poolt kutsutud isikuid .Ametiühingu poolt väljaspool ühingut , asutust või muud organisatsiooni kutsutud isikute osavõtust tuleb eelnevalt tööandjale teatada ;

3 ) võimaldama ametiühingu liikmele ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldatavas koolituses või ametiühingute organite töös tingimusel , et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses .Käesoleva punkti alusel antavatel tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas ;

4 ) asuma ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv- ja muude töö- , teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks , täiendamiseks ning muutmiseks ;

5 ) lubama ametiühingu poolt valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ühingus , asutuses või muus organisatsioonis , kus töötab selle ametiühingu liikmeid .Lubama valitud esindajal esitada arvamusi , ettepanekuid töötajate esindamise küsimustes ;

6 ) täitma ametiühingute suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kohustusi võib laiendada kollektiiv- või muu poolte vahel sõlmitud lepinguga .

§ 21.Ametiühingu valitud esindaja kohustused suhetes tööandjaga

( 1 ) Ametiühingu valitud esindaja on kohustatud :

1 ) teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu asutamisest selles ühingus , asutuses või muus organisatsioonis hiljemalt kuu aja jooksul , arvates ametiühingu asutamiskoosoleku toimumisest ;

2 ) teatama kirjalikult tööandjale usaldusisiku ja ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimed , töökohad ja volituste kestuse ;

3 ) kindlustama töörahu seaduse ja kollektiivlepinguga määratud ajal ;

4 ) kindlustama kollektiivlepingute täitmise ametiühingul lasuvate kohustuste osas ;

5 ) vahendama vajaduse korral informeerimisel ja konsulteerimisel erinevaid osapooli ;

6 ) hoidma talle informeerimisel ja konsulteerimisel teatavaks saanud äri- ja tootmissaladusi ning ametisaladusi ;

7 ) tegema koostööd töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga tööohutus- ja töötervishoiualase tegevuse korraldamisel ;

8 ) täitma tööandja suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kohustusi võib laiendada kollektiiv- või muu poolte vahel sõlmitud lepinguga .

§ 22.Ametiühingu valitud esindaja osalemine informeerimisel ja konsulteerimisel

( 1 ) Tööandja informeerib õigeaegselt ametiühingu valitud esindajaid :

1 ) ühingu , asutuse või muu organisatsiooni majandusaasta põhinäitajatest , tööjõule tehtavatest kulutustest , olulistest investeeringutest ;

2 ) ühingu , asutuse , organisatsiooni töökorralduse , tootmise , tehnoloogia , tegevuse põhisuundade muutustest ; ühingu , asutuse , organisatsiooni tähtajalistest , osalise tööajaga töölepingutest ;

3 ) ühingu , asutuse või muu organisatsiooni ühinemisest , jagunemisest , ümberkujundamisest , lõpetamisest , ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa ülemineku korral , struktuuri , haldamisvormi muutustest , põhjustest , tagajärgedest töötajatele , kavandatavatest meetmetest ;

4 ) muudest töötajaid ja nende tööd puudutavatest küsimustest .

( 2 ) Enne vastava otsuse tegemist konsulteerib tööandja eelnevalt ametiühingute valitud esindajatega :

1 ) majanduslikel põhjustel töölepingu lõpetamisel töötajatega , sealhulgas kollektiivsete koondamiste puhul koondamise põhjuse , koondatavate töötajate väljaselgitamise , koondamisega seotud küsimuste lahendamise , tagajärgede leevendamise üle vastavalt tööseadustes sätestatule ;

2 ) tööaja ja -režiimi , palgatingimuste , palga maksmise aluste , puhkusegraafiku , töösisekorraeeskirjade ja teiste suuremat hulka töötajaid puudutavate töötingimuste muutmisel või kehtestamisel ;

3 ) töötajate täiend- ja ümberõpet , kvalifikatsiooni , tööohutust ja töötervishoidu puudutavates küsimustes ;

4 ) muudes osapoolte vahel kokku lepitud või seadustes sätestatud küsimustes .

( 3 ) Ametiühingu valitud esindaja on kohustatud edastama saadud informatsiooni töötajatele .

( 4 ) Ametiühingutel on õigus edastada tööandjale oma arvamus vähemalt kümne päeva jooksul , kui kokku ei lepita pikemas ajas .Sel ajal ei ole tööandjal õigust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohta antud küsimuses otsust teha .

( 5 ) Informeerimise ja konsulteerimise korras ja sageduses lepivad tööandja ja ametiühing kokku .

§ 23.Ametiühingu ja selle valitud esindajate õiguste kaitse asutuse , organisatsiooni ja ühingu ühinemisel , jagunemisel , ümberkujundamisel , ettevõtte või selle osa ülemineku korral

Ametiühingu ja selle valitud esindajate õigused ja kohustused tööandja suhtes ei muutu tööandja õiguste ja kohustuste ülemineku korral .

§ 24.Ametiühingute pädevus tööalaste seaduste ja sõlmitud lepingute täitmise üle kontrolli teostamisel

( 1 ) Kui tööandja rikub töö- ja teenistusalaseid seadusi , töö- ja kollektiivlepingut ning ametiühingu liikmete huve puudutavaid muid lepinguid , on ametiühingul õigus pöörduda Tööinspektsiooni ja teiste järelevalveasutuste poole .Järelevalveasutusel on kohustus vastata kirjalikule pöördumisele hiljemalt kahe nädala jooksul .

( 2 ) Kui tööandja või tema esindaja seadust või lepingut ei täida või seda rikub , on ametiühingul , kelle liige töötaja on , õigus töötaja vastava pöördumise korral nõuda tööandjalt seaduse või lepingu täitmist või rikkumise lõpetamist .Ametiühingu pädevusse kuulub oma liikme vastava pöördumise korral töö- ja kollektiivlepinguid , töötingimusi , töö- ja puhkeaega ning töörežiimi , palgatingimusi , palga maksmise aluseid , tööohutust , sotsiaalkindlustuse makse või maksete tegemist puudutavate dokumentide kontrollimine .

6. peatükk

Vaidluste lahendamise kord ja vastutus

§ 25.Vaidluste lahendamine

( 1 ) Käesoleva seaduse sätete kohaldamisel tekkinud individuaalsed töövaidlused töötajate või ametiühingu valitud esindajate ja tööandja vahel lahendatakse individuaalsete töövaidluste lahendamise korras ning avalikus teenistuses tekkinud vaidlused lahendatakse halduskohtumenetluse seadustikus ( RT I 1999 , 31 , 425 ; 33 , õiend ; 40 , õiend ; 96 , 846 ; 2000 , 51 , 321 ) sätestatud korras .

( 2 ) Käesoleva seadusega sätete kohaldamisel tekkinud muud vaidlused lahendatakse kohtu korras .

§ 26.Vastutus

( 1 ) Käesoleva seaduse rikkumise eest kannavad füüsilised isikud distsiplinaar- , tsiviil- , haldus- ja kriminaalvastutust , juriidilised isikud tsiviilvastutust seadusega ettenähtud korras .

( 2 ) Ametiühingul , mille õigusi rikuti , on õigus nõuda rikkumise lõpetamist , kohustuse täitmist ning tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist .

7. peatükk

Seaduse rakendamine

§ 27.Käesoleva seaduse kohaldamine ametiühingutele

( 1 ) Alates käesoleva seaduse jõustumisest võib ametiühinguid asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut .

( 2 ) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingu kannab registripidaja , lähtudes ametiühingu nimest või põhikirjas sätestatud eesmärgist , mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri allosana peetavasse ametiühingute registrisse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest .Registripidaja teatab vastavale ametiühingule kandeotsusest .Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingul , mis ei ole kantud ametiühingute registrisse , on õigus taotleda registrisse kandmist .

( 3 ) Ametiühingul , mis oli asutatud ENSV ametiühingute seaduse ( ENSV Teataja 1989 , 40 , 623 ; RT 1992 , 35 , 462 ) alusel ja ei olnud ümber registreeritud mittetulundusühingute seaduse ( RT I 1996 , 42 , 811 ; 1998 , 96 , 1515 ; 1999 , 10 , 155 ; 23 , 355 ; 67 , 658 ) alusel , on õigus taotleda registrisse kandmist asutamisdokumentide alusel , kui selle põhikiri ei ole vastuolus käesoleva seaduse nõuetega .Ametiühingul , mis ei olnud ümber registreeritud mittetulundusühingute seaduse alusel , on õigus taotleda registrisse kandmist kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest .Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida seaduses sätestatud andmed , avaldusele tuleb lisada seaduses sätestatud dokumendid , välja arvatud asutamisleping , samuti ettevõtte registris registreerimise tunnistus .

( 4 ) Ettevõtte töötajate hulgast valitud ametiühingu esindajale antakse pärast tema volituste lõppemist valitaval ametikohal tagasi endine töö või amet , selle puudumisel teine samaväärne töö- või ametikoht .

§ 28.Riigilõivuseaduses tehtav muudatus

Riigilõivuseaduse ( RT I 1997 , 80 , 1344 ; 2000 , 5 , 32 ; 10 , 58 ; 19 , 117 ; 26 , 150 ; 29 , 168 ja 169 ; 39 , 237 ; 49 , 300 ; 54 , 346 ja 349 ) § 18 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses :

“ ( 2 1 ) Riigilõivuga ei maksustata ametiühingute mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kandeid . ”

§ 29.Kollektiivlepingu seaduses tehtavad muudatused

Kollektiivlepingu seaduses ( RT I 1993 , 20 , 353 ; 1999 , 60 , 616 ) tehakse järgmised muudatused :

1 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses :

“ ( 3 ) Ettevõttes , asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing .Kui ettevõttes , asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing , sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja .“ ;

2 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses :

“ ( 4 ) Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas .Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus .

( 5 ) Laiendatud kollektiivlepingute tingimused avaldatakse sotsiaalministri poolt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded .Laiendatud kollektiivlepingute tingimused jõustuvad teadaande avaldamisele järgneval päeval .“ ;

3 ) seadust täiendatakse §-ga 4 1 järgmises sõnastuses :

“ § 4 1 .Kollektiivlepingu registreerimine

( 1 ) Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus .

( 2 ) Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega . ”

§ 30.Eesti NSV ametiühingute seaduse ja ENSV töökoodeksi paragrahvide kehtetuks tunnistamine

Eesti NSV ametiühingute seadus ( ENSV Teataja 1989 , 40 , 623 ; RT 1992 , 35 , 462 ) ja ENSV töökoodeksi ( ENSV Teataja 1972 , 28 , lisa 1 ; 1973 , 53 , 464 ; 1975 , 9 , 69 ; 1977 , 1 , 11 ; 1978 , 30 , 367 ; 1980 , 9 , 121 ; 16 , 178 ; 31 , 491 ; 1981 , 25 , 360 ; 1982 , 38 , 574 ; 1984 , 16 , 178 ; 49 , 577 ; 1985 , 37 , 579 ; 1986 , 11 , 143 ; 19 , 251 ; 27 , 387 ; 1987 , 4 , 38 ; 47 , 634 ; 1988 , 30 , 376 ; 1990 , 6 , 93 ; RT 15 , 162 ; 1991 , 16 , 221 ; 1992 , 35 , 462 ; 1993 , 7 , 101 ; RT I 20 , 353 ; 26 , 441 ; 74 , 1054 ; 1994 , 2 , 12 ; 11 , 154 ; 12 , 199 ; 1996 , 3 , 57 ; 1999 , 60 , 616 ) §-d 235-246 tunnistatakse kehtetuks .