Keeleseadus

Vastu võetud 21. veebruaril 1995

( RT I 1995 , 23 , 334 ) ,

jõustunud 1. aprillil 1995. a. ,

muudetud järgmiste seadustega :

17.01.2002 jõust.01.02.2002 - RT I 2002 , 9 , 47 ;

14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I 2001 , 93 , 565 ;

13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001 , 65 , 375 ;

06.06.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001 , 58 , 354 ;

14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000 , 51 , 326 ;

09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 ;

15.12.98 jõust.17.01.99 - RT I 1999 , 1 , 1 ;

10.09.97 jõust.04.10.97 - RT I 1997 , 69 , 1110 ;

28.05.96 jõust.08.06.96 - RT I 1996 , 40 , 773 ;

16.05.96 jõust.08.06.96 - RT I 1996 , 37 , 739.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Eesti keele staatus

( 1 ) Eesti riigikeel on eesti keel .

( 2 ) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

§ 2.Võõrkeel

( 1 ) Iga muu keel peale eesti keele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel .

( 2 ) Vähemusrahvuse keel on võõrkeel , mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena .

§ 2 1 .Seaduse reguleerimisala

( 1 ) Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist .

( 2 ) Äriühingute , mittetulundusühingute , sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul , kui see on õigustatud avalikes huvides , milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus , avalik kord , avalik haldus , rahvatervis , tervisekaitse , tarbijakaitse ja tööohutus .Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust .

( 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000 , 51 , 326 )

§ 3.Asjaajamiskeel

( 1 ) Riigiasutuse , kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste ( edaspidi kohaliku omavalitsuse ) asjaajamiskeel ning Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel on eesti keel .Erandid sätestatakse käesoleva seaduse 2. , 3. ja 4. peatükis .

( 2 ) Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega .

§ 4.Eesti keele kasutamise õigus

( 1 ) Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes , kohalikes omavalitsustes , notari , kohtutäituri ja vandetõlgi büroos , kultuuriomavalitsustes ning asutustes , äriühingutes , mittetulundusühingutes ja sihtasutustes .

( 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I 2001 , 93 , 565 )

( 2 ) Asutuste , ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave .

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

§ 5.Eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuded

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

( 1 ) ( Kehtetu - 15.12.98 jõust.17.01.99 - RT I 1999 , 1 , 1 )

( 2 ) Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad , samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad , notar , kohtutäitur , vandetõlk ja nende büroo töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel , mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks .

( 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I 2001 , 93 , 565 )

( 3 ) Äriühingute , mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel juhul , kui see on õigustatud käesoleva seaduse § 2 1 lõikes 2 nimetatud avalikes huvides .

( 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000 , 51 , 326 )

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud avalikele teenistujatele , töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kehtestab kohustusliku keeleoskustaseme Vabariigi Valitsus .

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

( 5 ) Eesti keele oskust nõutakse ühel kolmest keeleoskustasemest :

1 ) algtase - eesti keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus .Isik tuleb toime tuttavates keelekasutusolukordades , saab aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel , mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste ;

2 ) kesktase - eesti keele suuline ja piiratud kirjalik oskus .Isik tuleb toime mitmekesistes keelekasutusolukordades , saab aru normaalse tempoga kõnest , mõistab raskusteta igapäevaelu kajastavate tekstide sisu , suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste ;

3 ) kõrgtase - eesti keele suuline ja kirjalik oskus .Isik väljendab ennast vabalt , sõltumata keelekasutusolukorrast , saab aru ka kiire tempoga kõnest , mõistab raskusteta keerulisemate tekstide sisu , suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt erinevaid tekste .

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

( 6 ) Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule , kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina .

( 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000 , 51 , 326 )

§ 5 1 .Eesti keele tasemeeksam

( 1 ) Eesti keele oskust hindavad eesti keele tasemeeksamitel riiklikud eksamikomisjonid .Riiklike eksamikomisjonide koosseisu kinnitab ja eesti keele tasemeeksami läbiviimise korra kehtestab haridusminister määrusega .

( 2 ) Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele lõpueksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridusminister .Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus .

( 2 1 ) Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajate eesti keele riigieksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridusminister .

( 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001 , 65 , 375 )

( 3 ) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud , kes on omandanud põhi- , kesk- , keskeri- või kõrghariduse eesti keeles .

( 4 ) Eesti keele tasemeeksamit sooritada soovivatel isikutel on õigus saada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras tasuta eesti keele tasemeeksami eelseid konsultatsioone , mille kulud kaetakse riigieelarvest .

( 5 ) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastatakse eesti keele oskuse tunnistus , mille vormi kinnitab Vabariigi Valitsus .

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

§ 6.Hariduse omandamine eesti ja võõrkeeles

Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tagavad seaduses ettenähtud korras eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes , samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras .

2. peatükk

Võõrkeelte kasutamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes

§ 7.Avalikele teenistujatele ja töötajatele esitatavad eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded

Kohalikus omavalitsuses , kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel , peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires .

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

§ 8.Asjaajamine võõrkeeles

( 1 ) Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus , taotlus või muu dokument on võõrkeelne , on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde , välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul .

( 2 ) Kui riigiasutus või kohalik omavalitsus ei nõua kohe avalduse , taotluse või muu dokumendi tõlget eesti keelde , loetakse võõrkeelne dokument asutuse poolt vastuvõetuks .

( 3 ) Seaduses sätestatud juhtudel on riigiasutusel või kohalikul omavalitsusel õigus nõuda tõlke notariaalset kinnitamist .Kui nõutud tõlget ei esitata , võib riigiasutus või kohalik omavalitsus dokumendi tagastada või selle tõlkida esitaja nõusolekul ja kulul .

( 4 ) Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ning töötajatega , samuti notari , kohtutäituri ja vandetõlgi büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt , mida need teenistujad või töötajad oskavad .Kui kokkulepet ei saavutata , suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik , kui seadusega ei sätestata teisiti .

( 17.01.2002 jõust.01.02.2002 - RT I 2002 , 9 , 47 )

§ 9.Välissuhtluse keel

Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt .

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

§ 10.Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus

( 1 ) Omavalitsusüksuses , kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest , on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles .

( 2 ) Omavalitsusüksuse püsielanik on isik , kes viibib seaduslikult Eestis ja elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas , kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusüksusest ei tohi ületada 90 päeva järjest .

§ 11.Vähemusrahvuse keele kasutamine asjaajamiskeelena

Omavalitsusüksuses , mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel , võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemus-rahvuse keelt .

§ 12.Kirjavahetuse keel

Kohalikus omavalitsuses , kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel , toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles .

§ 13.Pitsatite , templite , kirjaplankide , kuulutuste , kutsete ja teadaannete keel

( 1 ) Kohalikus omavalitsuses , kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel , peavad pitsatid , templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohalikus omavalitsuses peavad kutsed , kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed , millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde .

3. peatükk

Vähemusrahvuse keele kasutamine vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustes

§ 14.Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse keel

( 1 ) Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt .

( 2 ) Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega , kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel , toimub eesti keeles .

§ 15.Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatite , kirjaplankide , kuulutuste , teadaannete ja templite keel

( 1 ) Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatid peavad olema eestikeelsed .

( 2 ) Ametlikud kirjaplangid , kuulutused , teadaanded ja templid peavad olema eestikeelsed , millele kultuuriomavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde .

4. peatükk

Keelte kasutamine muudes valdkondades

§ 16.Tarbija õigus eestikeelsele teabele

Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega ( RT I 1994 , 2 , 13 ; RT I 1999 , 35 , 450 ; 102 , 907 ; 2000 , 40 , 252 ; 59 , 379 ; 2001 , 50 , 283 ja 289 ; 56 , 332 ) .

§ 17.Aruandluse keel

Eestis registreeritud asutuste , äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras .

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

§ 18.Võõrkeelte kasutamine muudes valdkondades

Võõrkeelte kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

5. peatükk

Nimed , nimetused ja teave

§ 19.Kohanime keel

( 1 ) Eesti kohanimed on eestikeelsed .Kohanimedes võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid .

( 2 ) Igal Eesti kohal on üksainus ametlik nimi .Eesti kohanime algkuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega .Eesti kohanimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutava vähemusrahvuse keeles vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega .

§ 20.Eesti kodaniku nime kirjutamine

Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega .Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega .

§ 21.Asutuse , äriühingu , mittetulundusühingu , sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid , templid ja kirjaplangid

( 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000 , 51 , 326 )

( 1 ) ( Välja jäetud - 28.05.96 jõust.08.06.96 - RT I 1996 , 40 , 773 )

( 2 ) Eestis registreeritud asutuse , äriühingu , mittetulundusühingu , sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid , templid ja kirjaplangid on eestikeelsed .Eestikeelsele tekstile võib asutus , äriühing , mittetulundusühing , sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja lisada tõlke võõrkeelde .

( 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000 , 51 , 326 )

§ 22.Nime rahvusvaheline kuju

( 1 ) Eesti koha- , kodaniku , asja- , äriühingu , asutuse või mittetulundusühingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga .

( 09.02.99 jõust.01.07.99 - RT I 1999 , 16 , 275 )

( 2 ) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nimede kirjutamisel muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid .

§ 23.Teabekeel

( 1 ) Avalikud sildid , viidad , kuulutused , teadaanded ja reklaam on eestikeelsed , välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 13 , 15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi sätted ei kehti välisriikide esinduste kohta .

§ 24.Riiklike registrimärkide keel

Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti .

§ 25.Audiovisuaalse teose , televisiooni- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlge

( 1 ) Audiovisuaalse teose ( sealhulgas saate ja reklaami ) avalikustamisel ( sealhulgas edastamisel telejaama või kaabelvõrgu vahendusel ) , peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge .

( 2 ) Eestikeelset tõlget ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete , keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul .

( 3 ) Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul .

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eestikeelse tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatoodangu mahust .

( 10.09.97 jõust.04.10.97 - RT I 1997 , 69 , 1110 )

§ 26.Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime kasutamine

( 1 ) Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele .

( 2 ) Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega , muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega .

( 3 ) Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime asemel või täiendina võib kasutada mitteametliku nimetusena mõistet “ parlament ” nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes .

6. peatükk

Lõppsätted

§ 27.Vastutus seaduse rikkumise eest

Käesoleva seaduse ja sellega seotud muude õigusaktide rikkujad kannavad haldusvastutust seaduses ettenähtud korras .

§ 28.Seaduse täitmise kontroll

Käesoleva seaduse täitmist kontrollitakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

§ 29.Õigusaktide muutmine

( 1 ) Tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV keeleseadus ( ENSV Teataja 1989 , 4 , 60 ; RT I 1993 , 20 , 352 ; 1994 , 49 , 804 ) .

( 2 ) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ( RT I 1993 , 37 , 558 ; RT I 1999 , 82 , 755 ; 2000 , 51 , 322 ; 2001 , 82 , 489 ; 100 , 642 ) tehakse järgmised muudatused :

1 ) paragrahvi 23 8. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ ( 8 ) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles .Omavalitsusüksuses , mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel , võidakse volikogu istungite protokollid vormistada antud omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles , kuid neile peab olema lisatud eestikeelne tõlge . ”;

2 ) paragrahvi 41 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ ( 2 ) Võõrkeelte , sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus . ”

§ 30.Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. aprillil .