Saastetasu seadus

Vastu võetud 10. veebruaril 1999. a.

( RT I 1999 , 24 , 361 ) ,

jõustunud 21. märtsil 1999. a. ,

muudetud järgmiste seadustega :

13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 ;

08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 95 , 843 ;

16.06.99 jõust.23.06.99 - RT I 1999 , 54 , 583.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra .

§ 2.Saastetasu

( 1 ) Saastetasu kehtestamise eesmärk on ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju .Saastetasu makstakse käesolevas seaduses nimetatud saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel .

( 2 ) Saastetasu maksmise kohustus võib käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja mahus olla asendatud keskkonnakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude finantseerimisega .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 3 ) Saastetasu ei võeta , kui saasteained või jäätmed viiakse keskkonda :

1 ) kogustes ja viisil , mille puhul luba ei nõuta ;

2 ) vääramatu jõu toimel ;

3 ) veelgi suurema saastamise või inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks .

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba on seaduse alusel antud dokument , mis määrab saasteainete ja jäätmete keskkonda viimise tingimused ja lubatud kogused .

( 5 ) Saastetasu maksmine ei vabasta saasteineid või jäätmeid keskkonda viinud isikut keskkonna saastamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamisest .

§ 3.Saastetasu rakendamine saasteainete viimisel välisõhku

Saastetasu rakendatakse , kui välisõhku viiakse :

1 ) vääveldioksiidi ( SO 2 ) või muid anorgaanilisi väävliühendeid ;

2 ) süsinikmonooksiidi ( CO ) ;

3 ) süsinikdioksiidi ( CO 2 ) ;

4 ) tahkeid osakesi ;

5 ) lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid ;

6 ) lenduvaid orgaanilisi ühendeid ;

7 ) raskmetalle või nende ühendeid .

§ 4.Saastetasu rakendamine saasteainete viimisel veekogudesse , põhjavette või pinnasesse

( 1 ) Saastetasu rakendatakse , kui veekogudesse , põhjavette või pinnasesse viiakse :

1 ) orgaanilisi aineid ;

2 ) fosforiühendeid ;

3 ) lämmastikuühendeid ;

4 ) hõljuvaineid ;

5 ) sulfaate ;

6 ) ühealuselisi fenoole ;

7 ) naftat , naftasaadusi , mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte ;

8 ) heitvett , mille vesinikeksponent ( pH ) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 ;

9 ) käesolevas lõikes nimetamata muid ohtlikke aineid .

( 2 ) Saastetasu ei rakendata , kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena väetiseseaduse ( RT I 1997 , 93 , 1563 ; 2001 , 50 , 283 ) tähenduses ning veeseaduse ( RT I 1994 , 40 , 655 ; RT I 1996 , 13 , 241 ; 1998 , 2 , 47 ; 61 , 987 ; 1999 , 10 , 155 ; 54 , 583 ; 95 , 843 ; 2001 , 7 , 19 ; 42 , 234 ; 50 , 283 ; 94 , 577 ; 2002 , 1 , 1 ) alusel kehtestatud nõuete kohaselt .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

§ 5.Saastetasu rakendamine jäätmete viimisel keskkonda

( 1 ) Saastetasu rakendatakse jäätmete kõrvaldamisel jäätmeseaduse ( RT I 1998 , 57 , 861 ; 88 , õiend ; 1999 , 10 , 155 ; 23 , 353 ; 95 , 843 ; 2001 , 16 , 72 ; 43 , 239 ; 50 , 283 ; 56 , 340 ; 93 , 565 ) tähenduses .

( 2 ) Saastetasu ei rakendata jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil jäätmeseaduse tähenduses .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

§ 6.Saastetasu maksja

( 1 ) Saastetasu maksab kinnisasja omanik , kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid .

( 2 ) Kui saasteaineid või jäätmeid viib keskkonda hoonestusõiguse alusel kasutatavalt maalt hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja juurde kuuluvalt maalt ehitise omanik , laieneb neile saastetasu maksmise kohustus .

( 3 ) Jäätmete ladestamine kinnisasjal , hoonestusõiguse alusel kasutataval maal või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval maal on käesoleva seaduse tähenduses jäätmete keskkonda viimine .

§ 7.Saastetasu kasutamine

Saastetasu makstakse riigieelarvesse .Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras .

( 16.06.99 jõust.23.06.99 - RT I 1999 , 54 , 583 )

2. peatükk

Saastetasu määrad

§ 8.Saastetasu määrad saasteainete viimisel välisõhku

( 1 ) Saastetasu määrad kroonides saasteaine tonni kohta järgmiste saasteainete viimisel välisõhku :

1 ) vääveldioksiid ( SO 2 ) ja muud anorgaanilised väävliühendid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 79,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 95,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 114,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 137,0 krooni ;

2 ) süsinikoksiid ( CO ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 11,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 14,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 16,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 20,0 krooni ;

3 ) tahked osakesed , välja arvatud raskmetallid või nende ühendid , - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 79,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 95,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 114,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 137,0 krooni ;

4 ) lämmastikoksiidid , arvutatuna lämmastikdioksiidiks , ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 182,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 218,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 262,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 315,0 krooni ;

5 ) lenduvad orgaanilised ühendid , välja arvatud merkaptaanid , - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 182,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 218,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 262,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 315,0 krooni ;

6 ) merkaptaanid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 180 882,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 198 970,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 240 754,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 264 829,0 krooni ;

7 ) raskmetallid ja nende ühendid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 2896,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 3476,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4171,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5005,0 krooni .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse :

1 ) 1,2 korda Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvate paiksete saasteallikate puhul , kui saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast ;

2 ) 1,5 korda Jõhvis , Kiviõlis , Kohtla-Järvel , Narvas , Sillamäel ja Tartus asuvate paiksete saasteallikate puhul ;

3 ) 2 korda Tallinnas asuvate paiksete saasteallikate puhul ;

4 ) 2,5 korda Haapsalus , Kuressaares , Narva-Jõesuus ja Pärnus asuvate paiksete saasteallikate puhul .

( 3 ) Süsinikdioksiidi ( CO 2 ) välisõhku viimise eest maksab saastetasu energiaettevõtja , kelle saasteallika põletusseadmete nimisoojusvõimsused on kokku üle 50 megavati .Süsinikdioksiidi saastetasu määrad tonni kohta on :

1 ) alates 2000. aasta 1. jaanuarist 5,0 krooni ;

2 ) alates 2001. aasta 1. jaanuarist 7,5 krooni ;

3 ) alates 2005. aasta 1. jaanuarist 11,3 krooni .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei laiene biokütuse , turba ja jäätmete põletamisele .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

§ 9.Saastetasu määrad saasteainete viimisel veekogudesse , põhjavette või pinnasesse

( 1 ) Saastetasu määrad kroonides saasteaine tonni kohta järgmiste saasteainete viimisel veekogudesse , põhjavette või pinnasesse :

1 ) orgaanilised ained , arvutatuna nende lagundamise biokeemilisele hapnikutarbele seitsme ööpäeva jooksul ( BHT 7 ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 3252,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 3902,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4683,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5619,0 krooni ;

2 ) fosforiühendid , arvutatuna üldfosforiks ( P üld ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 4898,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 5878,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 7054,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 8464,0 krooni ;

3 ) lämmastikuühendid , arvutatuna üldlämmastikuks ( N üld ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 3068,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 3682,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4418,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5302,0 krooni ;

4 ) hõljuvained - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 1644,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 1973,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 2367,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 2841,0 krooni ;

5 ) sulfaadid , arvutatuna sulfaatiooniks ( SO 4 2- ) - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 33,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 34,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 38,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 40,0 krooni ;

6 ) ühealuselised fenoolid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 21 810,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 26 172,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 31 406,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 37 688,0 krooni ;

7 ) nafta , naftasaadused , mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktid - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 5192,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 6231,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 7477,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 8972,0 krooni .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid suurendatakse :

1 ) 2,5 korda , kui suublaks on kaitsmata põhjaveega pinnas ;

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

2 ) 1,5 korda , kui suubla asub linna , alevi või supelranna piirides või lähemal kui 500 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannast ;

3 ) 1,5 korda , kui suublaks on meri , piiriveekogu või kalamajandusliku tähtsusega veekogu ;

4 ) 1,2 korda , kui heitvesi juhitakse merre süvamerelasuga .

( 3 ) Kui toimub osaline või täielik möödalask süvamerelasust , suurendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid 1,5 korda .

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid vähendatakse :

1 ) 2 korda , kui suublaks on keskmiselt kaitstud põhjaveega pinnas ;

2 ) 3 korda , kui suublaks on hästi kaitstud põhjaveega pinnas ;

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 5 ) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasu määradele makstakse saastetasu , kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 , - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 42 senti , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 50 senti , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 60 senti ja alates 2005. aasta 1. jaanuarist 73 senti igas kuupmeetris heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema 0,1 pH ühiku kohta .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 6 ) Kui saastetasu maksja on ennetähtaegselt täitnud kõik Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuded veekogusse juhitava heitvee kohta või on kõik heitvee puhastamist või heitvett iseloomustavad näitajad paremad Vabariigi Valitsuse kehtestatutest , vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasu määrasid kaks korda .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

§ 10.Saastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel

( 1 ) Saastetasu määrad kroonides jäätmete tonni kohta järgmiste jäätmete viimisel keskkonda :

1 ) tavajäätmed , välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud jäätmed , - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 2,8 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 3,3 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5,0 krooni ;

2 ) olmejäätmed - tavajäätmetele kehtestatud saastetasu määrades ;

3 ) välispuistangutesse ladestatav aheraine , sealhulgas rikastusjäätmed , - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 1,6 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 1,9 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 2,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 3,0 krooni ;

4 ) ohtlikud jäätmed , välja arvatud käesoleva lõike punktides 5-10 nimetatud jäätmed , - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 8,4 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 10,1 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 12,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 15,0 krooni ;

5 ) naftat , naftasaadusi , mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte , orgaanilisi lahusteid , raskmetalle ( välja arvatud elavhõbe , kaadmium , plii ja arseen ) , orgaanilisi halogeenühendeid , värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed , värvi- ja lakijäätmed , nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 22,6 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 27,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 32,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 39,0 krooni ;

6 ) puidukaitseaineid , tahke kütuse ja muu orgaanilise aine utmisel tekkinud tõrva , pigi , asfalti , anorgaanilisi pestitsiide , asbesti , arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed ning põlevkivi töötlemise pigijäätmed - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 227,8 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 273,3 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 328,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 394,0 krooni ;

7 ) elavhõbedat , kaadmiumi , tsüaniide , polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle ( PCB , PCT ) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 2277,0 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 2732,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 3278,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 3934,0 krooni ;

8 ) põlevkivi lend- ja koldetuhk - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 4,4 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 4,6 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 4,9 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5,1 krooni ;

9 ) veega käideldud põlevkivi poolkoks - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 13,4 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 16,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 19,0 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 23,0 krooni ;

10 ) põlevkivi poolkoks - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 4,5 krooni , alates 2003. aasta 1. jaanuarist 5,0 krooni , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 5,5 krooni , alates 2005. aasta 1. jaanuarist 6,0 krooni .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse , kui jäätmete ladestuskoht ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele :

1 ) punktides 1-7 ja 9 nimetatud jäätmete korral - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 6 korda ning alates 2005. aasta 1. jaanuarist 8 korda ;

2 ) punktis 8 nimetatud jäätmete korral - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 4 korda ning alates 2005. aasta 1. jaanuarist 5 korda ;

3 ) punktis 10 nimetatud jäätmete korral - alates 2002. aasta 1. jaanuarist 3 korda , alates 2003 aasta 1. jaanuarist 4 korda , alates 2004. aasta 1. jaanuarist 5 korda ning alates 2005. aasta 1. jaanuarist 6 korda .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

3. peatükk

Saastetasu arvutamine

§ 11.Saastetasu arvutamise ja arvutamise kontrollimise kohustus

( 1 ) Keskkonda viidud saasteainete või jäätmete koguste ning nende järgi saastetasu arvutamise kohustus on saasteaineid või jäätmeid keskkonda viinud või viival kinnisasja omanikul , hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul ( edaspidi saastaja ) .

( 2 ) Saastetasu arvutatakse kvartalite kaupa .

( 3 ) Saastetasu arvutamisel on saasteainete koguse määramise aluseks dokumentaalselt tõendatud mõõtmised , tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides tehtud analüüsid või keskkonnaministri kehtestatud arvutusmetoodika alusel tehtud arvutused .

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutuse õigsust kontrollib vastavalt oma pädevusele Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuv keskkonnateenistus , Keskkonnainspektsioon ning Tallinnas keskkonnaministri volitatud asutus ( edaspidi keskkonnateenistus ) .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 95 , 843 )

§ 12.Saastetasu arvutamine saasteainete viimisel välisõhku

Saasteainete viimisel välisõhku arvutatakse saastetasu paiksete saasteallikate kaupa .

§ 13.Saastetasu arvutamine saasteainete viimisel veekogudesse , põhjavette või pinnasesse

( 1 ) Saasteainete viimisel veekogudesse , põhjavette või pinnasesse arvutatakse saastetasu iga eraldiseisva väljalasu kohta .Väljalask loetakse eraldiseisvaks , kui seda on loas eraldi käsitletud .

( 2 ) Saastaja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sadevetega keskkonda viidud saasteainete eest arvutatakse saastetasu käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määrade järgi .

( 3 ) Puhastusseadme häireteta töö korral kasutatakse reostuskoormuse ja saastetasu arvutamisel analüüsitulemuste keskväärtusi või loaga puhastusseadme väljalasule kehtestatud piirväärtusi .

( 4 ) Kui puhastusseadme töös esineb häireid ja puhastusseade ei taga loaga määratud nõuete täitmist , võetakse saastetasu arvutamise aluseks keskkonnateenistuse võetud kontrollproovi analüüsi tulemused .Neid tulemusi kasutatakse seni , kuni puhastusseadme häireteta töö taastumine on tõendatud uue kontrollproovi analüüsiga .Kontrollproovide võtmise ja nendest analüüside tegemise kulud tasub saasteallika valdaja .

( 5 ) Kui analüüsi tegemiseks ei ole võimalik proovi võtta väljalasust , on saastetasu arvutamise aluseks väljalasule lähimast võimalikust kohast võetud proovi analüüsi tulemused , kui keskkonnateenistus ei ole proovivõtmise kohta määranud .

§ 14.Saastetasu arvutamine jäätmete keskkonda viimisel

( 1 ) Saastetasu keskkonda viidud jäätmete eest arvutatakse ladestuskohtade kaupa .

( 2 ) Kui keskkonda viiakse jäätmete segu , arvutatakse saastetasu segus oleva kõige kõrgema saastetasu määraga jäätmete järgi .

§ 15.Saastetasu arvutuse esitamine ja kontrollimine

( 1 ) Saastaja esitab saasteainete või jäätmete keskkonda viimise asukohajärgsele keskkonnateenistusele hiljemalt igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks :

1 ) andmed kvartali jooksul keskkonda viidud saasteainete ja jäätmete koguste kohta ning neid koguseid tõendavad dokumendid ;

2 ) saastetasu arvutamise aluseks olevate proovide analüüside tulemused , kui neid on kasutatud saastetasu arvutamisel ;

3 ) saastetasu kirjaliku arvutuse .

( 2 ) Keskkonnateenistus kontrollib saastaja esitatud andmete ja arvutuse õigsust kümne päeva jooksul , arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäevast .

( 3 ) Kui keskkonnateenistus on veendunud andmete ja arvutuse õigsuses , registreerib ta esitatud arvutuse saastetasu maksmise alusena ning väljastab arvutuse esitajale teatise arvutuse õigsuse kohta .Teatise väljastamine peab mahtuma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja sisse .

( 4 ) Kui keskkonnateenistus ei nõustu saastaja esitatud andmete ja arvutusega , tagastab ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul esitatud arvutuse koos omapoolsete põhjendatud parandustega arvutuse esitajale , määrates tähtaja paranduste sisseviimiseks ja arvutuse uuesti esitamiseks .

( 5 ) Keskkonnateenistuse parandustega mittenõustumine ei vabasta saastajat saastetasu maksmisest käesoleva seadusega määratud tähtajaks ja keskkonnajärelevalve asutuse parandustega määratud ulatuses .

( 6 ) Kui saastaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud andmeid ja arvutust samas lõikes nimetatud kuupäevaks , arvutab keskkonnateenistus saastetasu suuruse ja väljastab saastetasu maksmise nõude hiljemalt kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks .

§ 16.Saastetasu arvutamise kohtueelse vaidluse lahendamine

( 1 ) Saastetasu arvutamise kohtueelseid vaidlusi lahendab keskkonnaminister 30 kalendripäeva jooksul , arvates arvutamise vaidlustamise avalduse laekumise päevast .

( 2 ) Keskkonnaministril on õigus kaasata avalduse lahendamisele eksperte ning määrata kontrollproovide võtmist ja nende analüüsimist .

( 3 ) Ekspertide kaasamisega ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud katab avalduse esitaja .

( 4 ) Eksperthinnangute saamiseks , kontrollproovide võtmiseks ja analüüsimiseks vajaminevat aega ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja sisse .Nimetatud aeg ei tohi ületada 30 kalendripäeva .

4. peatükk

Saastetasu maksmine

§ 17.Saastetasu maksmine

( 1 ) Saastaja maksab saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 95 , 843 )

( 2 ) Keskkonnateenistus peab saastetasu arvutamise ja laekumise arvestust ning edastab sellekohase informatsiooni keskkonnaministri kehtestatud korras ja mahus Keskkonnaministeeriumile .

( 3 ) Kui maksmisele kuuluva saastetasu suurus kvartalis on alla 1000 krooni , võib saastaja maksta selle siis , kui makstav summa on ületanud 1000 krooni , aga mitte hiljem aruandeaasta saastetasu viimase maksmise tähtajast .Sellise maksmise korral viivist ei arvestata .

§ 18.Saastetasu maksmise ajatamine

( 1 ) Saastaja põhjendatud taotlusel võib saastetasu maksta ajatatud maksegraafiku alusel .

( 2 ) Saastetasu maksmise ajatamise õigus on keskkonnateenistusel .

( 3 ) Saastetasu maksmisel ajatatud maksegraafiku alusel viivist ei rakendata .

5. peatükk

Saastetasu asendamine

§ 19.Saastetasu asendamine

( 1 ) Saastetasu asendatakse tegevuse finantseerimisega , kui saastaja :

1 ) rakendab omal kulul keskkonnakaitse meetmeid , mis tagavad saasteainete või jäätmete vähendamise kolme aasta jooksul rakendamiseelse perioodi viimase aruandeaastaga võrreldes vähemalt 25 protsenti ;

2 ) ( Kehtetu - 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 2 ) Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastaja oma kulul võetud keskkonnakaitse meetmete maksumust .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 3 ) Välisõhu kaitseks rakendatavad keskkonnakaitse meetmed ei võimalda saastetasu asendamist jäätmete keskkonda viimise ja saasteinete veekogudesse , põhjavette või pinnasesse viimise eest arvutatava saastetasuga .Analoogiline seos kehtib saasteainete veekogudesse , põhjavette või pinnasesse viimise või jäätmete keskkonda viimise vähendamiseks rakendatavate keskkonnakaitse meetmete eest antava asenduse puhul .

( 4 ) ( Kehtetu - 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

§ 20.Saastetasu asendamise kord

( 1 ) Saastetasu asendamiseks esitab saastaja keskkonnaministrile avalduse koos keskkonnakaitse meetmete projektiga .Nimetatud projekt peab sisaldama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1 nimetatud saasteainete või jäätmete vähendamise arvutust ja meetmete realiseerimise eelarvet .

( 2 ) Saastetasu asendamise aluseks on saastaja ja keskkonnaministri vahel sõlmitud leping .Nimetatud leping peab sisaldama saastetasu asenduse saaja suhtes rakendatavaid sanktsioone asendamise tingimuste täitmata jätmise eest .

( 3 ) Kui saastetasu asendamise aluseks oleva meetme maksumus ületab asenduse saaja poolt kalendriaastal makstava saastetasu summa , vähendatakse asendamata summa võrra tema järgmiste aastate saastetasu , kuid mitte kauem kui kolm aastat .

( 4 ) Saastetasu asendamise algus määratakse lepinguga .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 5 ) Käesolevast seadusest tulenev saastetasu asendamise ajaline jaotus ja asendamise kestus fikseeritakse lepingus .

6. peatükk

Järelvalve .Saastetasu määrad saasteainete ja jäätmete loata keskkonda viimisel

§ 21.Järelevalve

( 1 ) Saastetasu rakendamise ja arvestamise metoodilist juhendamist korraldab Keskkonnaministeerium .Saastetasu rakendamise , arvestamise ja maksmise vastavust käesoleva seaduse nõuetele kontrollib Riigikontroll ja teenistuslikku järelevalvet teostav isik .

( 2 ) Saastetasu asendamise lepingu täitmise üle teostatava järelevalve korraldus sätestatakse saastetasu asendamise lepingus .

§ 22.Tähtajaks maksmata saastetasu

( 1 ) Saastetasu tähtajaks maksmata jätmise korral on saastaja kohustatud maksma ööpäevas viivist 0,2 protsenti maksmisele kuuluvast summast .

( 2 ) Tähtajaks maksmata saastetasu nõutakse saastajalt sisse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ( RT I 1998 , 43-45 , 666 ; 108/109 , 1783 ; 1999 , 16 , 271 ; 31 , 425 ; 2000 , 51 , 319 ; 55 , 365 ; 2001 , 21 , 113 ; 34 , 186 ; 53 , 313 ; 93 , 565 ) sätestatud korras .

( 3 ) Enne tsiviilkohtumenetluse algatamist tähtajaks maksmata saastetasu sissenõudmiseks on volitatud riigiasutus kohustatud esitama saastetasu kohtueelseks sissenõudmiseks saastajale meeldetuletuse maksta saastetasu kümne päeva jooksul .

( 4 ) Saastetasu tsiviilkohtumenetluse korras sissenõudmisel esindab riiki vastava keskkonnateenistuse juhataja või tema volitatud isik .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 95 , 843 )

( 5 ) Hagiavaldused saastetasu sissenõudmiseks on riigilõivuvabad .

§ 23.Saastetasu saasteainete või jäätmete keskkonda loata viimisel

( 1 ) Saasteainete või jäätmete lubatust suuremas koguses või loata keskkonda viimisel arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi , kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda :

1 ) paiksest saasteallikast ;

2 ) kemikaalide või jäätmete transportimise käigus ;

3 ) ujuvvahendilt .

( 2 ) Paikse saasteallika , transpordivahendi või ujuvvahendi omanik või valdaja on võrdsustatud saastajaga , kui ta viib keskkonda saasteaineid või jäätmeid lubatust suuremas koguses või loata .

§ 24.Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel paiksest saasteallikast

( 1 ) Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete välisõhku viimisel on :

1 ) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul viiekordne ;

2 ) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1 , 4 , 5 ja 6 nimetatud saasteainete puhul 10-kordne ;

3 ) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul 100-kordne .

( 2 ) Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete viimisel veekogudesse , põhjavette või pinnasesse on :

1 ) lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteaine koguse puhul vastava saasteaine saastetasu 10-kordne määr ;

2 ) üldlämmastikuks ümberarvutatud ülenormatiivse väetisekoguse eest ning veeseaduse alusel kehtestatud mineraalväetiste , sõnniku ja silomahla kasutamise nõudeid eirates kasutatud kogu väetisekoguse eest käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 kehtestatud 10-kordne määr .( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

3 ) saasteaine viimisel veekogudesse , põhjavette või pinnasesse loa omamise nõuet eirates või kohas , mille kohta puudub luba , 15-kordne kogu saasteaine koguse kohta ;

4 ) kemikaaliseaduse ( RT I 1998 , 47 , 697 ; 1999 , 45 , 512 ) alusel määratud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud muude ohtlike ainete viimisel veekogudesse , põhjavette või pinnasesse ilma loata või üle loas lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu - ühealuselistele fenoolidele kehtestatud saastetasu 1000-kordne määr .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei rakendata nafta , naftasaaduste , mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktide merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist .

( 4 ) Saastetasu kõrgendatud määr jäätmete keskkonda viimisel on :

1 ) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1-4 ning 8 ja 10 nimetatud jäätmete puhul viiekordne ;

2 ) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 5 ja 9 nimetatud jäätmete puhul 50-kordne ;

3 ) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul 100-kordne ;

4 ) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud jäätmete puhul 500-kordne .

( 13.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001 , 102 , 667 )

§ 25.Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus

( 1 ) Saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel kemikaalide või jäätmete transportimise käigus maksab saastetasu transporditavate kemikaalide või jäätmete keskkonda sattumise põhjustanud transpordivahendi valdaja .

( 2 ) Saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel kemikaalide või jäätmete transportimise käigus rakendatakse käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud saastetasu määrasid .

§ 26.Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist

( 1 ) Saasteainete või jäätmete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist maksab saastetasu ujuvvahendi või naftaterminali valdaja .

( 2 ) Nafta , naftasaaduste , mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktide merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist rakendatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50-kordset määra .

( 3 ) Jäätmete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist rakendatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud saastetasu määrasid .

( 4 ) Käesolevas seaduses on naftat , naftasaadusi , mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega .

§ 27.Saastetasu arvutamine kõrgendatud määra järgi

( 1 ) Saastetasu selle kõrgendatud määra järgi arvutatakse saasteainete või jäätmete tegelikult mõõdetud või dokumentaalselt tõendatud koguste kohta .

( 2 ) Kui keskkonda viidud saasteaineid või jäätmeid ei ole võimalik mõõta ega nende kogust dokumentaalselt tõendada , arvutatakse kogused keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel .

( 3 ) Saastetasu selle kõrgendatud määra järgi arvutab keskkonnateenistus või tema nõusolekul saastaja .

( 4 ) Kõrgendatud määra järgi arvutatud saastetasu nõutakse sisse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras , kui saastaja ja keskkonnateenistus ei ole kirjalikult kokku leppinud maksmise teistsugustes tähtaegades ja viisis .

7. peatükk

Lõppsätted

§ 28.Seaduse rakendamine

( 1 ) Käesoleva seaduse alusel arvutatakse saastetasu 1999. aasta I kvartalis saastekahju hüvitise määrade järgi .

( 2 ) Saastekahju hüvitise seadus ( RT I 1994 , 1 , 2 ; 1996 , 49 , 953 ) tunnistatakse kehtetuks .

( 3 ) Eesti Keskkonnafondi seaduse ( RT I 1999 , 10 , 152 ; 24 , 361 ; 48 , 541 ) § 3 lõike 2 punktides 1 , 4 ja 5 asendatakse sõnad “ saastekahju hüvitis ” sõnaga “ saastetasu ” .