Jalatsite märgistamise eeskirja kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. a määrus nr 21

( RT I 1999 , 8 , 122 ) ,

jõustunud 1. jaanuaril 2000. a.

Tarbijakaitseseaduse ( RT I 1994 , 2 , 13 ; 1995 , 20 , 297 ; 1996 , 49 , 953 ; 1997 , 93 , 1561 ) paragrahvi 11 lõike 3 alusel ja arvestades Euroopa Parlamendi ning Nõukogu 23. märtsi 1994. a direktiivi 94/11/EÜ ( EÜT L 100 , 19.04.1994 ) nõudeid , Vabariigi Valitsus määrab :

1.Kinnitada “ Jalatsite märgistamise eeskiri ” ( juurde lisatud ) .

2.Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a.

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. a määrusega nr 21

Jalatsite märgistamise eeskiri

I. Üldsätted

1.Käesoleva “ Jalatsite märgistamise eeskirjaga ” ( edaspidi eeskiri ) kehtestatakse tarbijale pakutavate või müüdavate jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamise nõuded .

2.Eeskirjas käsitatakse jalatsina kõiki tallaga tooteid ( kaasa arvatud eeskirja lisas 1 loetletud eraldi märgistatavad osad ) , mis on mõeldud jala katmiseks või kaitsmiseks .

3.Eeskirja nõuded laienevad kõigile jalatsitele , alates reguleeritavatest nööridest või paeltest koosneva pealsega sandaalidest kuni jala säärt ja reit katva pealsega reissaabasteni .Jalatsiteks loetakse :

1 ) madalaid või kõrgekontsalisi kingi tavapäraseks sees- või väljaskandmiseks ;

2 ) pahkluusaapaid , poolsaapaid , põlvsaapaid ja reissaapaid ;

3 ) eri tüüpi sandaale , “ espadrille ” ( kingad , mille pealne on purjeriidest ja tald põimitud taimsest materjalist ) , tenniskingi , jooksu- ja teisi spordijalatseid , supluskingi ja teisi vabaajajalatseid ;

4 ) spetsiaalseid spordijalatseid ( korvpalli- , aeroobika- , matka- , tõste- , üldtreeningu- , sisemängujalatseid jne ) , mis on kavandatud sportimiseks ja mille külge on kinnitatud või on võimalik kinnitada naelu , nuppe , nagasid , klambreid , tõkkeid , takisteid , riive , jääuiske , rulluiske või muud taolist , samuti uisu- , suusa- , maadlus- , poksi- , lumelaua- , jalgpalli- ja pesapallisaapaid , jalgrattasõidukingi jmt ;

5 ) tantsukingi ;

6 ) ühes tükis vormitud , peamiselt kummist või plastikust valmistatud jalatseid , välja arvatud ühekordselt kasutatavad ilma külgepandud tallata õhukesest materjalist ( paberist , plastikkilest jmt ) valmistatud tooted ;

7 ) pealiskingi , mida kantakse teiste jalatsite peal ja mis võivad olla ilma kontsata ;

8 ) ühekordselt kasutatavaid tallaga jalatseid ;

9 ) ortopeedilisi jalatseid ;

10 ) teisi jalatseid , mida ei ole nimetatud käesoleva eeskirja punktis 4.

4.Eeskirja ei kohaldata :

1 ) kantud jalatsitele ;

2 ) spetsiaalsetele kaitsejalatsitele ;

3 ) mänguasjajalatsitele .

II .Jalatsite märgistamise nõuded

5.Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi kolme peamise osise kohta , mis on :

1 ) pealne ;

2 ) vooder ja sisetald ;

3 ) välistald .

Jalatsi peamiste osiste määratlused ja nende märgistamiseks kasutatavad piktogrammid ning kirjalikud märked on ette nähtud käesoleva eeskirja lisas 1.

6.Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalid peavad olema märgistatud vastavalt käesoleva eeskirja punktile 9 eri materjalide piktogrammidena või kirjalike märgetena .Jalatsites kasutatavate materjalide määratlused , vastavad piktogrammid ja kirjalikud märked on ette nähtud käesoleva eeskirja lisas 2.

7.Jalatsi pealses kasutatud materjali märgistamisel lähtutakse käesoleva eeskirja punktis 9 ja lisas 2 nimetatust , kusjuures arvesse ei võeta aksessuaare ja tugevdusi ( pahkluu toestused , randid , ornamendid , pandlad , ehispaelad , paelaaugu toestused ja muud samalaadsed lisandid ) .

8.Jalatsi välistallas kasutatud materjalide märgistamisel lähtutakse välistallas sisalduvate materjalide mahust , mis on ette nähtud käesoleva eeskirja punktis 9.

9.Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta ( vastavalt lisadele 1 ja 2 ) , kui need materjalid moodustavad :

1 ) vähemalt 80% jalatsi pealse ja voodri ning sisetalla välispinnast ;

2 ) vähemalt 80% välistalla mahust .

Kui jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide puhul on nende osatähtsus alla 80 protsendi , peab märgistus sisaldama teavet jalatsi valmistamisel kasutatud kahe põhilise materjali kohta .

10.Teave jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide kohta peab olema esitatud iga jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil või ühe jalatsi juures kas piktogrammidena või eestikeelsete kirjalike märgetena .Nimetatud teave võib olla trükitud , kleebitud või pressitud jalatsile või esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil , kusjuures lisa 2 kohased piktogrammid või kirjalikud märked kasutatud materjalide kohta peavad asetsema kõrvuti lisa 1 kohaste jalatsi vastavaid osiseid kujutavate piktogrammide või kirjalike märgetega .

11.Jalatsite märgistus peab olema nähtav ja loetav , asetsedes jalatsil või jalatsi külge kinnitatud etiketil .Piktogrammide mõõtmed peavad olema piisavalt suured , et neis sisalduv teave oleks kergesti mõistetav .Märgistus ei tohi olla tarbijat eksitav .Lisaks käesolevas eeskirjas nõutud teabele võib jalatsite märgistus vajaduse korral sisaldada täiendavat tekstilist teavet .Imporditud , võõrkeelse märgistusega jalatsid tuleb varustada ka eestikeelse teabega ulatuses , mis võimaldab tarbijal kasutada kaupa sihipäraselt ning ohutult .

12.Jalatsite märgistamise kohustus , samuti vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud esindajal .Importija ja hulgimüüja peavad tagama , et nende poolt realiseeritavad jalatsid oleksid märgistatud käesoleva eeskirja nõuete kohaselt .Käesoleva eeskirja nõuete täitmise eest vastutab tarbija ees jaemüüja .

13.Jaemüüja on kohustatud andma tarbijale täiendavat teavet pakutavate või müüdavate jalatsite omaduste , nende hoolduse , märgistuses kasutatavate piktogrammide tähenduse , suurustähistuse jms kohta .

III .Järelevalve ja vastutus eeskirja rikkumise eest

14.Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad seadusega sätestatud korras riigiasutuste ning valla- ja linnavalitsuste volitatud ametiisikud .

15.Käesoleva eeskirja rikkumise korral kohaldatakse vastutust vastavalt seadusele .

Lisa 1 “ Jalatsite märgistamise eeskirja ” juurde

Jalatsite peamiste osiste määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta

1.Pealne - välistalla külge kinnitatud strukturaalelemendi välimine osa .

F ( Prantsusmaa ) - Tige ; D ( Saksamaa ) - Obermaterial ; IT ( Itaalia ) - Tomaia ; NL ( Holland ) - Bovendeel ; EN ( Ingland ) - Upper ; DK ( Taani ) - Overdel ; GR ( Kreeka ) - EAN MEPO ; ES ( Hispaania ) - Empeine ; P ( Portugal ) - Parte Superior ; FI ( Soome ) - Päällinen ; IS ( Island ) - Efri hluti ; N ( Norra ) - Overdel ; S ( Rootsi ) - Ovandel ; EST ( Eesti ) - Pealne .

2.Vooder ja sisetald - pealse ja sisetalla vooderdus , mis moodustab jalatsi sisepoole .

F - Doublure et semelle de propreté ; D - Futter und Decksohle ; IT - Fodera e Sottopiede ; NL - Voering en inlegzool ; EN - Lining and sock ; DK - Foring og bindsål ; GR - OPE ; ES - Forro y plantilla ; P - Forro e Palmilha ; FI - Vuori ja sisäpohja ; IS - Fóður og bindsóli ; N - Fór og bindsåle ; S - Foder och bindsula ; EST - Vooder ja sisetald .

3.Välistald - jalatsi alumine osa , mis on kinnitatud pealse külge ja peab taluma tugevat kulumist .

F - Semelle extérieure ; D - Laufsohle ; IT - Suola esterna ; NL - Buitenzool ; EN - Outer sole ; DK - Ydersål ; GR - OA ; ES - Suela ; P - Sola ; FI - Ulkopohja ; IS - Slitsóli ; N - Yttersåle ; S - Slitsula ; EST - Välistald .

Lisa 2 “ Jalatsite märgistamise eeskirja ” juurde

Jalatsite peamiste osistes kasutatud materjalide määratlused ja piktogrammid ning kirjalikud märked nende kohta

1.Nahk ( pargitud nahk ) - üldine termin naha kohta , mille algupärane kiudjas struktuur on peaaegu rikkumata ja mis on parkimisega muudetud kõdunemiskindlaks .Karv või vill võib olla eemaldatud või mitte .Pargitud nahk võib olla valmistatud ka sellisest nahast , mis on enne või pärast parkimist lõhestatud kihtideks .Pargitud nahaks ei loeta sellist materjali , mille puhul nahk on kas mehaaniliselt või keemiliselt või üheaegselt mõlemal viisil lahutatud kiulisteks osakesteks , väikesteks tükkideks või pulbriks ja seejärel koos siduva ainega või ilma selleta pressitud lehtedeks või antud talle muu vorm. Kui nahale on ükskõik millisel kujul kantud pinnakate või viimistlus , ei tohi selline pealispinna kiht olla paksem kui 0,15 mm .

Täiendavas tekstilises informatsioonis võib kasutada väljendit “ täistoimnahk ” naha kohta , millel on marrasnaha eemaldamisel saadud algupärane toimne pind ja mida ei ole täiendavalt lihvitud , poleeritud või muul viisil töödeldud .

F - Cuir ; D - Leder ; IT - Cuoio ; NL - Leder ; EN - Leather ; DK - Læder ; GR - EPMA ; ES - Cuero ; P - Couros e peles curtidas ; FI - Nahka ; IS - Leður ; N - Lær ; S - Läder ; EST - Nahk .

2.Kaetud nahk - nahk , mille pealispinnale kantud kate ei ületa üht kolmandikku selle kogupaksusest , kuid mille pealispinna kiht on paksem kui 0,15 mm .

F - Cuir enduit ; D - Beschichtetes Leder ; IT - Cuio rivestito ; NL - Gecoat leder ; EN - Coated leather ; DK - Overtrukket læder ; GR - EENEMENO EPMA ; ES - Cuero untado ; P - Couro revestido ; FI - Pinnoitettu nahka ; IS - Húðað leður ; N - Belagt lær ; S - Överdraget läder ; EST - Kaetud nahk .

3.Naturaalsed tekstiilmaterjalid ja sünteetilised või mittekootud tekstiilmaterjalid Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1995. a määrusega nr 269 kinnitatud “ Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskirja ” lisa 4 kohased tekstiilmaterjalid .

F - Textile ; D - Textil ; IT - Tessili ; NL - Textiel ; EN - Textile ; DK - Tekstilmaterialer ; GR - YAMA ; ES - Textil ; P - Txteis ; FI - Tekstiilit ; IS - Textilefni ; N - Tekstilmaterialer ; S - Textilmaterial ; EST - Tekstiil .

4.Kõik teised materjalid - jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalid , mis ei ole loetletud käesoleva lisa punktides 1-3.

F - Autres matériaux ; D - Sonstiges Material ; IT - Altre materie ; NL - Overige materialen ; EN - Other materials ; DK - Andre materialer ; GR - AA IA ; ES - Otros materiales ; P - Outros materiais ; FI - Muut materiaalit ; IS - Öll önnur efni ; N - Andre materialer ; S - Övriga material ; EST - Teised materjalid .