Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse , Eesti Vabariigi töölepingu seaduse , avaliku teenistuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 9. detsembril 1998. a ,

( RT I 1998 , 111 , 1829 ) ,

jõustunud 1. jaanuaril 1999. a ,

muudetud järgmise seadusega :

16.12.98 jõust .01.01.99 RT I 1998 , 113/114 , 1876

§ 1.Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ( RT 1991 , 23 , 272 ; 1992 , 19 , 276 ; RT I 1994 , 23 , 387 ; 1997 , 28 , 425 ) tehakse järgmised muudatused :

( 1 ) Paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ ( 1 ) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatuks ( edaspidi kindlustatu ) loetakse kõik isikud , kelle eest sotsiaalmaksuseaduse ( RT I 1998 , 40 , 611 ; 61 , 982 ; 113/114 , 1875 ; 113/114 , 1876 ) §-des 4 ja 6 nimetatud sotsiaalmaksu maksja ( edaspidi sotsiaalmaksu maksja ) on maksnud või tal on kohustus maksta sotsiaalmaksu .

( 2 ) Kindlustatuga on võrdsustatud järgmised mittetöötavad isikud :

1 ) kindlustatu poolt ülalpeetav abikaasa ;

2 ) alla 18-aasta vanune laps ;

3 ) päevases õppevormis õppiv õpilane ja üliõpilane ;

4 ) alla 18-aasta vanust lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi hooldav üks vanem või eestkostja ;

5 ) I grupi invaliidi hooldaja ;

6 ) rase alates 12. rasedusnädalast ;

7 ) Eestis määratud riiklikku pensioni saav isik .

( 3 ) Käesoleva seaduse alusel kohustusliku ravikindlustusega hõlmamata välisriikide elanike ravikindlustust korraldatakse välislepingutega sätestatud korras .

( 4 ) Kinnipidamiskohtades karistuse kandjate ja vahi all viibivate isikute ravikindlustust korraldatakse vastavate ametkondade ja haigekassade vahel sõlmitud kokkulepete alusel . ”

( 2 ) Paragrahvid 6-10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ § 6.Kohustusliku ravikindlustuse hüvitis

( 1 ) Kohustusliku ravikindlustuse hüvitis ( edaspidi hüvitis ) on rahaline kompensatsioon , mida haigekassa maksab kindlustatule töövõimetuslehe alusel juhul , kui töövabastuse tõttu jääb saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu .

( 2 ) Ravikindlustuse hüvitise liigid on :

1 ) haigushüvitis , mida makstakse haiguslehe alusel ;

2 ) sünnitushüvitis , mida makstakse sünnituslehe alusel ;

3 ) hooldushüvitis , mida makstakse hoolduslehe alusel .

§ 7.Töövõimetusleht

( 1 ) Töövõimetusleht on kindlustatu ajutist töövõimetust ja töövabastust tõendav , hüvitise määramise ja maksmise aluseks väljaantav dokument .

( 2 ) Töövõimetuslehe liigid on :

1 ) haigusleht ;

2 ) hooldusleht ;

3 ) sünnitusleht .

( 3 ) Töövõimetuslehe väljaandmise korra ning töövõimetuslehe vormid ja täitmise juhendi kehtestab sotsiaalminister .

§ 8.Töövõimetuslehe alusel hüvitise maksmise juhud

( 1 ) Haiguslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel ajutise töövõimetuse juhtudel :

1 ) haiguse või vigastuse korral ;

2 ) taastusravi korral ;

3 ) haiglas proteesi paigaldamise korral ;

4 ) karantiini korral ;

5 ) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ( RT 1992 , 15/16 , 241 ; 1993 , 10 , 150 ; RT I 1993 , 26 , 441 ; 1995 , 14 , 170 ; 16 , 228 ; 1996 , 3 , 57 ; 40 , 773 ; 45 , 850 ; 49 , 953 ; 1997 , 5/6 , 32 ; 1998 , 111 , 1829 ) §-de 62 ja 63 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral ning avaliku teenistuse seaduse ( RT I 1995 , 16 , 228 ; 50 , 764 ; 97 , 1664 ; 1996 , 15 , 265 ; 45 , 850 ; 1997 , 1 , 4 ; 29 , 447 ; 1998 , 34 , 486 ; 38 , 563 ; 41/42 , 625 ; 50 , 753 ; 57 , 858 ; 110 , 1809 ; 111 , 1829 ) § 51 alusel teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral .

( 2 ) Sünnituslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel juhtudel :

1 ) rasedus- ja sünnituspuhkuse korral ;

2 ) alla 1-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral .

( 3 ) Hoolduslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel juhtudel :

1 ) haige perekonnaliikme kodus põetamise korral ;

2 ) alla 14-aastase haige lapse põetamise korral ;

3 ) alla 3-aastase lapse ( alla 16-aastase lapsinvaliidi ) hooldamise korral , kui last hooldav isik on haige või viibib haiglas seoses sünnitusega .

§ 9.Hüvitise maksmise kestus

( 1 ) Kindlustatule makstakse hüvitist esmase haiguslehe vormistamise kalendripäevale järgnevast kalendripäevast :

1 ) haiguse , vigastuse , taastusravi ja haiglas proteesi paigaldamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani ( kaasa arvatud ) , kuid ühe haiguse korral mitte rohkem kui 182 kalendripäeva järjest ; tuberkuloosi haigestumise korral mitte rohkem kui 240 kalendripäeva järjest .Püsiva töövõimetuse alguse päevaks loetakse püsivalt töövõimetuks tunnistamise päev ;

2 ) karantiini korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni , kuid mitte rohkem kui seitsme kalendripäeva eest ;

3 ) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 62 alusel ajutiselt töölt vabastamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni , kuid mitte rohkem kui 60 kalendripäeva eest ;

4 ) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 62 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral makstakse hüvitist palgavahe ulatuses kuni ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni , kuid mitte rohkem kui 60 kalendripäeva eest ;

5 ) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 63 või avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt töölt vabastamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni ;

6 ) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 63 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral või avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt teenistustingimuste kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral makstakse hüvitist palgavahe ulatuses kuni ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtudel suunab raviarst kindlustatu hiljemalt 120. haiguspäevaks , tuberkuloosi haigestumise korral hiljemalt 178. haiguspäevaks arstliku ekspertiisi komisjoni ravi jätkamise otsuse saamiseks .Arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega on raviarstil õigus pikendada töövõimetuslehte kuni 62 kalendripäeva .

( 3 ) Kindlustatule makstakse hüvitist sünnituslehe vormistamise päevast ( kaasa arvatud ) :

1 ) rasedus- ja sünnituspuhkuse korral mitte rohkem kui 126 kalendripäeva eest .Mitmikute sünni või tüsistustega sünnituse korral mitte rohkem kui 140 kalendripäeva eest ;

2 ) alla 1-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral sünnituslehe alusel 70 kalendripäeva eest , arvates lapsendamise päevast .

( 4 ) Kindlustatule makstakse hüvitist hoolduslehe vormistamise päevast ( kaasa arvatud ) kuni hoolduslehel märgitud töövabastuse lõpuni :

1 ) haige perekonnaliikme ( välja arvatud alla 14-aastane laps ) kodus põetamise korral , kuid mitte rohkem kui seitsme kalendripäeva eest ;

2 ) alla 3-aastase lapse ( alla 16-aastase lapsinvaliidi ) hooldamise korral , kui last hooldav isik on haige või viibib haiglas seoses sünnitusega , kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäeva eest ;

3 ) alla 14-aastase haige lapse põetamise korral , kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäeva eest .

( 5 ) Kindlustatu haigestumise või vigastuse korral välisriigis määrab ja maksab haigekassa sotsiaalministri poolt kehtestatud juhtudel hüvitist välisriigis arsti poolt väljaantud haigestumist tõendava dokumendi alusel käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel ja korras .

§ 10.Hüvitise määramine ja maksmine

( 1 ) Käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud hüvitise määrab ja maksab kindlustatule haigekassa , kus ta on kindlustatud .

( 2 ) Hüvitis määratakse ja makstakse , kui sotsiaalmaksumaksja on esitanud haigekassale kindlustatu töövõimetuslehe koos hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike tõenditega hiljemalt 180. kalendripäeval , arvates töövõimetuslehel märgitud tööleasumise päevast .Kokkuleppel tööandjaga võib töövõimetuslehe ja vajalikud tõendid haigekassale esitada ka kindlustatu .

( 3 ) Hüvitis makstakse välja vastavalt hüvitise saaja soovile tema pangaarvele või posti teel hüvitise maksja kulul 30 kalendripäeva jooksul , arvates töövõimetuslehe ja nõuetekohaselt vormistatud tõendite haigekassale esitamise päevast .

( 4 ) Hüvitise maksmisega viivitamisel üle käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaja maksab haigekassa kindlustatule iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast .

( 5 ) Hüvitise maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle ühe kroonini , summat alla 50 sendi ei arvestata .

( 6 ) Hüvitise määramise ja maksmise korra ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike tõendite vormid , samuti hüvitise arvutamise juhendi kehtestab sotsiaalminister . ”

( 3 ) Seadust täiendatakse §-dega 10 1 -10 5 järgmises sõnastuses :

“ § 10 1. Kindlustatu töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal tööle lubamise keeld

Tööandjal on keelatud lubada kindlustatut tööle töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal.

§ 10 2. Hüvitise arvutamise alus

Hüvitise arvutamise aluseks on kindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu .

§ 10 3. Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamise alused

( 1 ) Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul , kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja , arvutatakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu liitmisel ning saadud summa jagamisel selle perioodi ( kuue kuu ) kalendripäevade arvuga .

( 2 ) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu on väiksem summast , mis saadakse töövabastuse alguspäeval kehtiva Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ( edaspidi kuupalga alammäär ) jagamisel 30-ga , arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära jagamisel 30-ga .

( 3 ) Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul , kes tegeleb füüsilisest isikust ettevõtjana , arvutatakse perioodil 1. juuli kuni järgmise kalendriaasta 30. juuni alanud töövabastuse korral nimetatud perioodile eelnenud kalendriaastal ( 1. jaanuar kuni 31. detsember ) füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel 365 kalendripäevaga .

( 4 ) Kui kindlustatule ei arvestatud või ta ei saanud käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes nimetatud perioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu , arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu töövabastuse alguspäeval kehtiva kuupalga alammäära jagamisel 30-ga , välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud juhtudel .

( 5 ) Kui kindlustatu füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuseaduse § 10 3. lõike alusel sotsiaalmaksuga maksustatud tulu töövabastuse alguspäeval on väiksem kuupalga alammäärast , arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatu füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu jagamisel 30-ga .

( 6 ) Kui kindlustatu põhipalk kuus on väiksem kuupalga alammäärast , arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu põhipalga jagamisel 30-ga .

( 7 ) Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse kalendripäevi , mil kindlustatu oli töölt vabastatud töövõimetuslehe alusel , samuti käesoleva seaduse § 10 5 4. lõikes nimetatud töölt puudutud päevi ning Eesti Vabariigi puhkuseseaduse ( RT 1992 , 37 , 481 ; 1993 , 10 , 150 ; RT I , 1994 , 84 , 1474 ; 1995 , 16 , 228 ; 1997 , 74 , 1229 ; 93 , 1560 ) § 9 2. lõike punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva antud puhkuse ja § 31 alusel antud täiendava lapsepuhkuse päevi .

§ 10 4. Hüvitise määr

( 1 ) Haigekassa maksab kindlustatule hüvitist ühe kalendripäeva kohta ühe kalendripäeva keskmisest tulust järgmiselt :

1 ) haiglaravi ja statsionaarse taastusravi , alla 14-aastase haige lapse haiglas või statsionaarses taastusraviasutuses põetamise korral - 60% ;

2 ) ambulatoorse ravi , ambulatoorse taastusravi , päevase statsionaarse ravi , üle 14-aastase haige perekonnaliikme kodus põetamise ja alla 3-aastase lapse ( alla 16-aastase lapsinvaliidi ) hooldamise korral , kui last hooldav isik on haige või haiglas seoses sünnitusega - 80% ;

3 ) tööõnnetuse , riigi või ühiskonna huvide kaitsel ja kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse , kutsehaiguse ning alla 14-aastase haige lapse kodus põetamise korral , samuti rasedus- ja sünnituspuhkuse või alla 1-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral - 100% .

( 2 ) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-de 62 ja 63 ning avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt tööst või ametiülesannete täitmisest vabastamise korral makstakse kindlustatule hüvitist ühe kalendripäeva kohta 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust .

( 3 ) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-de 62 ja 63 alusel töötingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral ning avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral makstakse kindlustatule palgavahet niisuguses summas , et palgavahe koos selle aja eest saadava palgaga ei ületaks kindlustatu keskmist palka .

( 4 ) Tööandja on kohustatud väljastama kindlustatule ja haigekassale hüvitise ning palgavahe määramiseks ja maksmiseks vajalikud tõendid , mille vormid kehtestatakse käesoleva seaduse § 10 6. lõikes sätestatud korras .Füüsilisest isikust ettevõtjale väljastab tõendi maksuamet .

§ 10 5. Hüvitise maksmise piirangud

( 1 ) Kindlustatule ei maksta hüvitist , kui :

1 ) haiguse või vigastuse on põhjustanud arsti poolt tuvastatud alkoholi- , narkootikumi- või toksiline joove ;

2 ) kindlustatu eirab arsti ettekirjutusi , mille tõttu paranemine on takistatud ;

3 ) kindlustatu ei ilmu töövõimetuse ajal arsti poolt määratud vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta , mille kohta arst teeb töövõimetuslehele sellekohase märkuse .Nimetatud päevale järgnevate päevade eest hüvitist ei maksta ;

4 ) kindlustatu puudub töölt käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel .

( 2 ) Kindlustatule ei maksta hüvitist , kui ajutine töövõimetus algab :

1 ) palgata puhkuse ajal ;

2 ) osaliselt tasustatava puhkuse ajal ;

3 ) lapsehoolduspuhkuse ajal ;

4 ) kaitseväes õppekogunemise ajal ;

5 ) õppepuhkuse ajal ;

6 ) hoolduslehe alusel põhi- ja lisapuhkuse ajal ;

7 ) haigus- ja hoolduslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ;

8 ) hoolduslehe alusel kindlustatu ajutise töövõimetuse ajal.

( 3 ) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel makstakse hüvitist päevast , mil kindlustatu pidi tööle asuma .

( 4 ) Tööandja kehtestatud korras tööandjat informeerides on kindlustatul õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas , mille eest hüvitist ei maksta .

( 5 ) Haigekassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või nõuda enammakstud või ebaõigesti makstud hüvitise või palgavahe summad sisse kindlustatult , kui :

1 ) enammaksmine toimus arvutusvea tõttu ;

2 ) kindlustatu võltsis töövõimetuslehte ;

3 ) haigekassa tuvastab kindlustatu töötamise töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal ;

4 ) haigekassa tuvastab kindlustatu poolt arsti ettekirjutuste eiramise , mille tõttu paranemine on takistatud ;

5 ) kohus tuvastab , et haiguse või vigastuse põhjustas kindlustatu enda süüline käitumine .

( 6 ) Haigekassal on õigus nõuda sisse :

1 ) tööandjalt enammakstud või ebaõigesti makstud hüvitise või palgavahe summad , kui enammaksmine või ebaõigesti maksmine toimus tööandja poolt esitatud ebaõigete andmete alusel või tööandja rikub käesoleva seaduse §-s 10 1 sätestatut ;

2 ) hüvitisena makstud ja raviteenuste eest tasutud summad vigastuse tekkimises süüdiolevalt isikult ;

3 ) liiklusõnnetuse tõttu kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikule ravikindlustuse eelarve vahenditest makstud hüvitised ja osutatud raviteenuste maksumuse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt , kui kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu ;

4 ) tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 10 4 1. lõike punkti 3 alusel 100% ulatuses makstud hüvitise ja , sõltuvalt ravirežiimist käesoleva seaduse § 10 4 1. lõike punkti 1 või 2 alusel vastavalt 60% või 80% ulatuses arvutatud hüvitise vahe . ”

( 4 ) Paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 4-7 järgmises sõnastuses :

“ ( 4 ) Haigekassa hüvitab apteekidele soodustingimustel väljastatavate ravimite soodustuse määra sotsiaalministri poolt kehtestatud ulatuses ja korras .

( 5 ) Kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetelu , selle koostamise ja korrigeerimise korra kehtestab sotsiaalminister .

( 6 ) Ravimi kandmisel kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetellu lähtutakse ravimi tõestatud meditsiinilisest efektiivsusest ja ravimi kasutamise majanduslikust põhjendatusest .

( 7 ) Ravimi kandmise aluseks kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetellu on ravimitootja taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga , mille esitamise korra kehtestab sotsiaalminister . ”

( 5 ) Paragrahvi 13 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt :

“ ( 4 ) Käesoleva seaduse § 2 1. ja 2. lõikes loetletud isikute kohustuslik ravikindlustus algab isiku haigekassas arvelevõtmise päevast .Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud esitama isiku arvelevõtmiseks ettenähtud dokumendid kümne kalendripäeva jooksul , arvates isiku tööle asumise päevast .

( 5 ) Käesoleva seaduse § 2 1. lõikes loetletud isikute kohustuslik ravikindlustus kehtib kaks kuud pärast sotsiaalmaksu maksja poolt kindlustatu eest sotsiaalmaksu tasumist .Kindlustatuga võrdsustatud isikute kohustuslik ravikindlustus kehtib käesoleva seaduse § 2 2. lõikes sätestatud õiguslike aluste lõppemise päevani ( kaasa arvatud ) , välja arvatud käesoleva seaduse § 2 2. lõike punktis 3 sätestatud isikud , kelle kohustuslik ravikindlustus kehtib kaks kuud pärast õppeasutuse lõpetamist . ”

( 6 ) Tunnistatakse kehtetuks § 13 lõiked 6 , 7 ja 13.

( 7 ) Paragrahvi 13 lõikes 10 asendatakse sõnad “ maakonna- , linna- ja vallaarstid ” sõnaga “ maakonnaarst ” .

( 8 ) Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses :

“ ( 15 ) Kui isik on kohustusliku ravikindlustusega hõlmamata , kuna sotsiaalmaksu maksja pole sotsiaalmaksu tasunud , tasub tema tervise säilitamise , terviseuuringute ja raviteenuste kulud ning maksab talle hüvitise haigekassa , nõudes need kulud sisse sotsiaalmaksu maksjalt . ”

( 9 ) Paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ ( 1 ) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda kohtusse kolme aasta jooksul , arvates päevast , mis järgnes päevale , mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest . ”

§ 2.Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ( RT 1992 , 15/16 , 241 ; 1993 , 10 , 150 ; RT I 1993 , 26 , 441 ; 1995 , 14 , 170 ; 16 , 228 ; 1996 , 3 , 57 ; 40 , 773 ; 45 , 850 ; 49 , 953 ; 1997 , 5/6 , 32 ) §-d 62 ja 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ § 62.Töötaja nõudmisel tema töötingimuste ajutine kergendamine või ajutine üleviimine teisele tööle

( 1 ) Töötajal on arsti vormistatud haiguslehe alusel õigus tööandjalt nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist terviseseisundile vastavale tööle .

( 2 ) Töötingimuste ajutise kergendamise või terviseseisundile vastavale tööle üleviimise tagajärjel tekkinud palgavahe hüvitatakse töötajale Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ( RT 1991 , 23 , 272 ; 1992 , 19 , 276 ; RT I 1994 , 23 , 387 ; 1997 , 28 , 425 ; 1998 , 111 , 1829 ) sätestatud korras , välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud juhtudel .

( 3 ) Töötaja vabastatakse haiguslehel ettenähtud ajaks tööst , kui tööandja asukoha ( elukoha ) järgne tööinspektor on tuvastanud , et tööandjal ei ole võimalik töötingimusi ajutiselt kergendada või töötajat terviseseisundile vastavale tööle ajutiselt üle viia .Tööst vabastamise aja eest makstakse töötajale kohustusliku ravikindlustuse hüvitist Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud korras .

§ 63.Raseda töötingimuste ajutine kergendamine või ajutine üleviimine teisele tööle

( 1 ) Rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle .Töötajale hüvitatakse palgavahe Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud korras .

( 2 ) Kui tööandja asukoha ( elukoha ) järgne tööinspektor on tuvastanud , et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia , vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud korras . ”

§ 3.Avaliku teenistuse seaduse ( RT I 1995 , 16 , 228 ; 50 , 764 ; 97 , 1664 ; 1996 , 15 , 265 ; 45 , 850 ; 1997 , 1 , 4 ; 29 , 447 ; 1998 , 34 , 486 ; 38 , 563 ; 41/42 , 625 ; 50 , 753 ; 57 , 858 ; 110 , 1809 ) § 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ § 51.Ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine ja ametniku ajutine üleviimine raseduse ajaks

( 1 ) Ametnikul on tema raseduse ajaks arsti vormistatud haiguslehe alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele või ajutisele üleviimisele teisele ametikohale , välja arvatud konkursi korras täidetavale ametikohale .Palgavahe hüvitatakse Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ( RT 1991 , 23 , 272 ; 1999 , 7 , 113 ) sätestatud korras .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud teenistustingimuste kergendamise või üleviimise võimatuse korral vabastatakse ametnik haiguslehel näidatud ajaks ametiülesannete täitmisest ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ettenähtud korras . ”

§ 4.Riigilõivuseaduse ( RT I 1997 , 80 , 1344 ; 86 , 1461 ; 87 , 1466 ja 1467 ; 93 , 1563 ; 1998 , 2 , 47 ; 4 , 63 ; 23 , 321 ; 36/37 , 552 ja 553 ; 52/53 , 771 ; 57 , 859 ; 59 , 941 ; 60 , 951 ; 61 , 979 ja 985 ; 64/65 , 1004 , 1005 ja 1008 ; 86/87 , 1408 ; 97 , 1519 ; 103 , 1701 ; 108/109 , 1783 ) § 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses :

“ 15 ) haigekassad raviteenuste ja kohustusliku ravikindlustuse hüvitiste summade sissenõude asjades . ”

§ 5.Rakendussätted

( 1 ) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. jaanuaril .

( 1 1 ) Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse § 2 lõikes 2 loetletud isikutega võrdsustatakse 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 1. aprillini ka järgmised isikud :

1 ) kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olev isik või mittetöötav , kuni 3-aastast last kasvatav üks vanem ;

2 ) välisesinduses töötava diplomaadi mittetöötav abikaasa ;

3 ) kaitsejõududes ajateenistuses olev ajateenija ;

4 ) invaliidide ühingu tootmisettevõttes ( tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 3 mõistes ) töötav invaliid ;

5 ) töötuna arvel olev isik .

( 16.12.98 jõust .01.01.99 - RT I 1998 , 113/114 , 1876 )

( 2 ) Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse § 10 lõiget 1 rakendatakse nende töövõimetuslehtede osas , mis esitatakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks pärast 1999. aasta 1. jaanuari .

( 3 ) Kuni 2000. aasta 1. juulini võib haigekassa korraldada hüvitise ja palgavahe määramist ja maksmist tööandjate kaudu .

( 4 ) Vabariigi Valitsus tagab käesoleva seaduse jõustumisest ühe kuu jooksul Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas koos kõigi tehtud muudatuste ja täiendustega .