Mõõteseadus

Vastu võetud 28. septembri 1994. a.

( RT I 1994 , 71 , 1224 ; terviktekst RT I 2000 , 71 , 442 ) ,

jõustunud 1. jaanuaril 1995. a.

1. peatükk

Mõõtmine

§ 1.Seaduse reguleerimisala

( 1 ) Käesolevas seaduses sätestatakse füüsikaliste suuruste mõõtmise jälgitavuse tagamise alused .Mõõtmine käesoleva seaduse tähenduses on operatsioonide kogum füüsikalise suuruse väärtuse määramiseks spetsiaalsete tehniliste vahendite ( mõõtevahendite ) abil ning mõõtmise jälgitavus - mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus , mis võimaldab neid seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela kaudu , kusjuures ahela kõikidel lülidel on teada olev määramatus .

( 2 ) Mõõtmiste usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile ( SI ) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide kasutamise , mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu .Käesoleva seaduse tähenduses on akrediteerimine labori kompetentsuse ametlik tunnustamine kindlate mõõtmiste sooritamiseks .

§ 2.Mõõtühikud

Kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 2 1 .Mõõtevahendid

( 1 ) Mõõtevahendid on :

1 ) mõõdud , mõõteriistad , mõõtemuundurid , mõõtekompleksid ;

2 ) teised normeeritud metroloogiliste omadustega tehnilised vahendid , mida kasutatakse mõõtmiseks .

( 2 ) Täpsuse ja kasutusotstarbe järgi jagunevad mõõtevahendid etalonideks ja töömõõtevahenditeks .

§ 3.Etalonid

( 1 ) Etalon on mõõtevahend , mida kasutatakse mõõtühiku esitamiseks ja edastamiseks mõõteastendiku kaudu .

( 2 ) Riigietalon on etalon , mis on riikliku õigusaktiga tunnistatud selles riigis väärtuse omistamisel vaadeldava suuruse teiste etalonide aluseks .

( 3 ) Tugietalon on antud paikkonnas või organisatsioonis olemasolevatest parimate metroloogiliste omadustega etalon , millele tugineb mõõtmine selles paikkonnas või organisatsioonis .

( 4 ) Tööetalon on etalon , mida rutiinselt kasutatakse mõõtude , mõõteriistade või etalonainete kalibreerimiseks , taatlemiseks või kontrolliks .

( 5 ) Ülekandeetalon on etalon , mida kasutatakse vahelülina etalonide võrdlemisel .

( 6 ) Etalonaine on materjal või aine , mille omaduse üks või mitu väärtust on piisavalt homogeensed ja hästi määratud , kasutamaks seda mõõtevahendite kalibreerimisel , mõõtemeetodi hindamisel või materjali omadusele väärtuse omistamisel .

( 7 ) Sertifitseeritud etalonaine on aine , millel on kaasas sertifikaat , mis tõendab , et aine omaduse üks või mitu väärtust on sertifitseeritud protseduuriga , mis seostab selle vaadeldava omaduse väärtusi esitava ühikuga , kusjuures igal esitatud väärtusel on kindel määramatus .

( 8 ) Majandusminister kehtestab :

1 ) riigietalonide nimistu ;

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

2 ) etalonide valiku , kinnitamise , säilitamise ja kasutamise korra .

( 9 ) Kulutused riigietalonide soetamiseks , säilitamiseks , kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks kaetakse riigieelarvest .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 4.Mõõteastendik

( 1 ) Mõõtühiku edastamiseks rakendatakse mõõteastendikke , mille koosseisu kuuluvad :

1 ) riigietalonid , mida perioodiliselt kalibreeritakse ja võrreldakse rahvusvaheliste või teiste riikide etalonidega ;

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

2 ) tugietalonid , mida perioodiliselt kalibreeritakse riigietalonide abil ;

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

3 ) tööetalonid , mida perioodiliselt kalibreeritakse tugietalonide abil ;

4 ) sertifitseeritud etalonained ;

5 ) töömõõtevahendid , mille metroloogiline kontroll toimub tööetalonide või sertifitseeritud etalonainete abil .

( 2 ) Etalone kasutatakse teiste etalonide ja töömõõtevahendite kontrolliks .

( 3 ) Töömõõtevahendeid kasutatakse ainult tavalisteks mõõtmisteks .

2. peatükk

Metroloogiline kontroll

§ 5. ( Kehtetu - 16.12.1998 jõust .23.01.1999 - RT I 1999 , 4 , 50 )

§ 6.Kontrolli liigid

( 1 ) Mõõtetulemuste jälgitavuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks kontrollitakse mõõtevahendeid tüübikinnituse , taatlemise ja kalibreerimise teel .Tüübikinnitus ja taatlemine on mõõtevahendi kohustusliku metroloogilise kontrolli liigid , millele allutatakse käesoleva seaduse § 10 alusel taatlusele kuuluvad mõõtevahendid .Kalibreerimine on metroloogilise kontrolli liik , millele allutatakse etalonid .Töömõõtevahendite kalibreerimine ei ole kohustuslik .

( 2 ) ( Kehtetu - 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

( 3 ) Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite tüübikinnituse ja taatlemise eest võetava tasu piirmäärad kehtestab majandusminister .

§ 7.Tüübikinnitus

( 1 ) Tüübikinnitus on protseduur , mille käigus tehakse kohustuslikes mõõtühikutes gradueeritud mõõtevahendi dokumentatsiooni ja tüübikatsetustulemuste alusel kindlaks , kas antud tüüpi mõõtevahendiga mõõtmisel võib eeldada vajaliku täpsuse säilimist kindlaksmääratud ajavahemiku ( taatluskehtivusaeg ) jooksul ja väljastatakse tüübikinnitustunnistus .

( 2 ) Taotluse tüübikinnituse saamiseks esitab mõõtevahendi valmistaja , importija või nende esindaja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile , kus taotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava mõõtevahendi tüübi jaoks väljastatakse kehtestatud korras tüübikinnitustunnistus ja antakse õigus kanda seda tüüpi mõõtevahendile tüübikinnitusmärk .Tüübikinnitustunnistus sisaldab mõõtevahendi tüübi garanteeritud metroloogilisi omadusi ja vajaduse korral lisatingimusi , piiranguid ning tähtaegu .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

( 3 ) Tüübikinnitus on kohustuslik mõõtevahendite korral , mida kasutatakse mõõtmiseks valdkondades , kus kehtib käesoleva seaduse § 10 alusel taatluskohustus .

( 4 ) Tüübikinnituse korra kehtestab majandusminister .

( 5 ) ( Kehtetu - 16.12.1998 jõust .23.01.1999 - RT I 1999 , 4 , 50 )

§ 8.Taatlemine

( 1 ) Mõõtevahend on taatluskõlblik , kui selle tüübile on Eestis omistatud tüübikinnitus ja ta vastab kehtivate õigusaktide nõuetele .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

( 2 ) Taatlemine on protseduur mõõtevahendi kasutamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks , mille käigus :

1 ) kontrollitakse mõõtevahendi metroloogilisi omadusi taatluseks riiklikku tegevusluba omavas taatluslaboris ;

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

2 ) taatlemisel esitatavatele nõuetele vastav mõõtevahend varustatakse taatlusmärgisega , milleks on taatluse läbimist tõendav kleebis , taatlusplomm või taatlustempli jäljend .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

( 3 ) Taadeldud mõõtevahendiga saadud mõõtetulemused loetakse õigeks , kui selle kasutamisel on täidetud käesoleva seaduse § 13 1 1. lõikes sätestatud nõuded .

( 3 1 ) Käesoleva seaduse alusel järelevalveks volitatud ametiisikul on õigus korraldada taatluskehtivusaja jooksul mõõtevahendi erakorralist taatlust .

( 4 ) Majandusminister kehtestab korra :

1 ) taatlemiseks ja mõõtevahendite taatluskehtivusaegade määramiseks ;

2 ) taatlustemplite valmistamiseks , kasutamiseks ja hoidmiseks ;

3 ) erakorraliseks taatluseks ja selle eest tasumiseks .

§ 8 1 .Taatluslabor

( 1 ) Taatluslabor on taatlemist teostav juriidiline isik , kes omab selleks majandusministri väljaantud tegevusluba .

( 2 ) Majandusminister annab juriidilisele isikule tegevusloa vastava taotluse alusel juhul , kui :

1 ) isiku tegevusalade hulka kuulub mõõtevahendite taatlemine ;

2 ) isik omab akrediteeringut taatlemise teostamiseks vajalikus mõõtevaldkonnas .

( 3 ) Kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele , annab majandusminister välja tegevusloa ühe kuu jooksul , arvates taotluse saabumise kuupäevast .

( 4 ) Majandusminister võib tegevusloa kehtetuks tunnistada , kui isik ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele või kui ta on oma taatlustegevuses korduvalt või oluliselt neid nõudeid rikkunud .

( 5 ) Tegevusluba omav isik on kohustatud majandusministrit kohe informeerima asjaoludest , mis seavad kahtluse alla tema nõuetele vastavuse taatluslaborina tegutsemiseks .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 9.Kalibreerimine

( 1 ) Kalibreerimine on mõõtevahendi metroloogiliste omaduste kindlaksmääramine kalibreerimislaboris mõõtevahendi valdajaga kooskõlastatud tingimustel , ulatuses ja meetodil , kusjuures tüübikinnitus pole nõutav .Kalibreerimine võimaldab saavutada mõõtetulemuste jälgitavust .

( 2 ) Kalibreerimislabor väljastab mõõtevahendi valdajale kalibreerimistunnistuse , milles on toodud mõõtevahendi kalibreerimise tulemused koos nende hinnatud mõõtemääramatusega ning viitega mõõtmiste jälgitavusele .

( 3 ) Kalibreerimine ei anna õigust mõõtevahendi kasutamiseks valdkondades , kus kehtib käesoleva seaduse § 10 alusel taatluskohustus .

§ 10.Taatluskohustus

( 1 ) Kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid , mida kasutatakse tehingutes :

1 ) pikkuse , pindala , ruumala , massi , aja , temperatuuri , rõhu , soojus- ja elektrienergia , soojusliku ja elektrilise võimsuse , vedelike ja gaaside koguse ning tiheduse ja ainetesisalduse mõõtmiseks ;

2 ) ( Kehtetu - 16.12.1998 jõust .23.01.1999 - RT I 1999 , 4 , 50 )

3 ) transpordi- , side- ja postiteenuse osutamisel .

( 2 ) Kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid , kui neid rakendatakse :

1 ) tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest ;

2 ) riikliku järelevalve ja kontrolli teostamisel ;

3 ) ekspertiisi teostamisel kohtu- või vahekohtumenetluses ;

4 ) ravimite valmistamisel ja kontrollimisel ;

5 ) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel ;

6 ) ohtlike mõjurite mõõtmisel keskkonna- ja tervisekaitses ;

7 ) töökeskkonna füüsikaliste , keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite mõõtmiseks ja seadmete ohutu käitamise tagamiseks ;

8 ) kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel .

§ 11.Taatlusteenuse tagamine

( 1 ) Vabariigi Valitsusel on õigus erandjuhtudel vabastada taatluskohustusest mõõtevahendid , kui kulutused nende taatlemiseks on liialt suured ega vasta mõõtevahendi tähtsusele oma kasutusalal .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi 1. lõike rakendamise korral on kohustuslik tüübikinnitus või muude meetmete rakendamine , mis tagaks mõõtetulemuste piisava usaldusväärsuse .

( 3 ) Taatlusteenuse kättesaadavuse tagab riik .

( 4 ) Kohustuslikke norme kehtestav ministeerium tagab võimalused normidele vastavuse kontrolliks kasutatavate mõõtevahendite taatlemiseks .

( 5 ) Kui võimaluste loomine konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks on ebaotstarbekas , võib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon märgistada kõnesoleva mõõtevahendi taatlusmärgisega akrediteeritud kalibreerimislabori väljastatud kalibreerimistunnistuse alusel .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 12.Kinnispakk ja mõõtemahutina kasutatav pakend

( 1 ) Kinnispakk käesoleva seaduse tähenduses on pakendis toode , mille pakend on pakendaja poolt märgistatud eelmääratletud nimikogusega ja mis on suletud pakendaja poolt ilma ostja juuresolekuta viisil , mis ei võimalda pakendi täitekogust muuta pakendit rikkumata .

( 2 ) Mõõtemahutina kasutatav pakend ( edaspidi mõõtemahuti ) käesoleva seaduse tähenduses on suletav anum nimimahuga 0,05 liitrit kuni 5 liitrit ( kaasa arvatud ) , mis vastab järgmistele tunnustele :

1 ) anum on valmistatud klaasist või muust materjalist , mille omadused tagavad klaasiga vähemalt samaväärsed metroloogilised karakteristikud ;

2 ) anuma metroloogilised karakteristikud võimaldavad selle kasutamist mõõtevahendina ;

3 ) anuma valmistamisprotsessis on tagatud anuma kuju ja mõõtmete metroloogiliste karakteristikute nõutav stabiilsus ;

4 ) anuma kuju ja mõõtmete metroloogilised karakteristikud võimaldavad pakendada vedelikke nõutava täpsusega ilma vedeliku kogust vahetult mõõtmata .

( 3 ) Toodete kinnispakkide lubatud eelmääratletud nimikogused , kinnispakkide markeeringunõuded ja täitekoguse lubatavad hälbed nimikogusest kehtestab majandusminister .

( 4 ) Mõõtemahutite nimimahud ja nende lubatud hälbed ning mõõtemahutite märgistamise ja kontrolli korra kehtestab majandusminister .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 13.Mõõteteenistus

( 1 ) Mõõteteenistus hõlmab riiklikke ja eraõiguslikke institutsioone , mis tegelevad mõõtmiste usaldatavuse ja jälgitavuse tagamise , mõõtevahendite metroloogilise kontrolli teostamise ja metroloogilise infrastruktuuri edendamisega .

( 2 ) Mõõteteenistuse koosseisu kuuluvad :

1 ) metroloogia keskasutus ;

2 ) riigietaloni laborid ;

3 ) metroloogiaalase järelevalve asutus ;

4 ) Eesti akrediteerimisasutus ;

5 ) akrediteeritud kalibreerimislaborid ;

6 ) tegevusloaga taatluslaborid .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 13 1 .( Kehtetu - 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 13 2 .Metroloogia keskasutus

( 1 ) Metroloogia keskasutus on majandusministri poolt Majandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud hallatav riigiasutus , mis täidab vastavalt oma põhimäärusele käesolevas paragrahvis nimetatud ülesandeid , või juriidiline isik , kellega majandusminister on sõlminud halduslepingu nimetatud ülesannete täitmiseks .

( 2 ) Metroloogia keskasutus täidab järgmisi ülesandeid :

1 ) korraldab riigietalonide perioodilist kalibreerimist ja võrdlusmõõtmisi rahvusvaheliste või teiste riikide riigietalonidega majandusministri kehtestatud korras ;

2 ) osaleb majandusministri korraldusel või loal rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides ;

3 ) korraldab ja koordineerib riigietalonide laborite arendus- ja teadustegevust ;

4 ) koostab ja esitab majandusministrile tema kehtestatud korra järgi riigietalonide arendusplaane ja aruandeid .

( 3 ) Hallatavale riigiasutusele metroloogia keskasutuse ülesannete panemise või isikuga nende ülesannete täitmiseks halduslepingu sõlmimise järel avaldab majandusminister ühe kuu jooksul vastavasisulise teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 13 3 .Riigietaloni labor

( 1 ) Riigietaloni labor on juriidiline isik , kellega majandusminister on sõlminud halduslepingu riigietaloni laborina tegutsemiseks , või majandusministri poolt Majandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud hallatav riigiasutus , mis vastavalt oma põhimäärusele täidab riigietaloni labori ülesandeid .

( 2 ) Riigietaloni labori ülesanneteks on riigietaloni soetamine , säilitamine ja kasutamine ning põhikirjast või põhimäärusest tulenevad ülesanded .

( 3 ) Riigietaloni soetamiseks , säilitamiseks ning kasutamiseks sõlmib majandusminister eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu või asutab Majandusministeeriumi valitsemisalas hallatava riigiasutuse .Majandusministri kinnitatud hallatava riigiasutuse põhimääruses sätestatakse , millises valdkonnas hallatav riigiasutus soetab , säilitab ja võimaldab kasutada riigietalone .

( 4 ) Eraõiguslik juriidiline isik , kellega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping sõlmitakse , peab :

1 ) täitma oma ülesandeid erapooletult ning võimaldama kõigile soovijatele kalibreerimisteenuseid tema valduses oleva riigietaloni alusel ;

2 ) omama piisavalt tehnilist varustust ning vajaliku ettevalmistusega personali talle pandud ülesannete täitmiseks .

( 5 ) Halduslepingus määratakse kindlaks :

1 ) riigietalonid , mida isik on kohustatud soetama , säilitama ja mille kasutamist võimaldama ;

2 ) isikule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise eest makstava tasu määrad .

( 6 ) Halduslepingu sõlmimisega võtab eraõiguslik juriidiline isik endale kohustuse soetada ja säilitada riigietalone ning võimaldada nende kasutamist .

( 7 ) Riigietaloni labor on kohustatud majandusministri kehtestatud korras osalema metroloogia keskasutuse poolt korraldatavates võrdlusmõõtmistes .

( 8 ) Majandusminister avaldab hiljemalt iga aasta 1. veebruariks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kõigi riigietalonide laborite nimekirja koos neile pandud ülesannete loeteluga .Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimist või ülesannete panemist hallatavale riigiasutusele avaldab majandusminister ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded sellekohase teate koos isikule või asutusele pandud ülesannete loeteluga .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 13 4 .Mõõtmise usaldatavus

( 1 ) Mõõtevahendeid peab üles seadma , ühendama , käsitsema , hooldama ja hoidma nii , et oleks tagatud mõõtmiste õigsus ja usaldusväärsus .Ostu-müügitehingutes kasutatavate mõõtevahendite näit peab olema ostjale ja müüjale pingutuseta nähtav .

( 2 ) Mõõtmiste usaldatavuse kindlustamiseks kasutatakse mõõtmisi ja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli teostavate laborite kompetentsuse hindamist ja akrediteerimist majandusministri kehtestatud korra kohaselt .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 14.Järelevalve

( 1 ) Seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostab järelevalvet , teeb ettekirjutusi ja otsuseid Tehnilise Järelevalve Inspektsioon .

( 2 ) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveks volitatud ametnikel on seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise järelevalve teostamisel õigus :

1 ) siseneda taatluslaborite ruumidesse , tutvuda taatlemises kasutatavate seadmete ja dokumentatsiooniga ning saada taatlemistegevusega seotud informatsiooni ;

2 ) siseneda ruumidesse , kus valmistatakse või hoitakse kinnispakke või pakendatakse tooteid kinnispakkidesse ; tutvuda kinnispakkide tootmist või toodete pakendamist kinnispakkidesse puudutava dokumentatsiooniga ning saada informatsiooni kinnispakkide valmistamise , kasutamise ja hoidmise kohta ;

3 ) siseneda ruumidesse , kus valmistatakse või hoitakse mõõtemahuteid või pakendatakse tooteid mõõtemahutitesse ; tutvuda mõõtemahutite tootmist või pakendina kasutamist puudutava dokumentatsiooniga ning saada informatsiooni mõõtemahutite valmistamise , kasutamise ja hoidmise kohta ;

4 ) siseneda ruumidesse , kus kasutatakse taatluskohustuslikke mõõtevahendeid , kontrollida nimetatud mõõtevahendite vastavust kehtestatud nõuetele , tutvuda nimetatud mõõtevahendite kasutamist puudutava dokumentatsiooniga ning saada informatsiooni mõõtevahendite kasutamise ja hoidmise kohta .

( 3 ) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveks volitatud ametnikud võivad oma otsusega keelata mõõtevahendi kasutamise , kui esineb kahtlus , et mõõtevahend ei vasta kehtestatud nõuetele , algatades ühtlasi mõõtevahendi erakorralise taatluse .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

§ 15.Juriidilise isiku vastutus

( 1 ) Juriidilise isiku poolt :

1 ) kehtiva taatlusmärgiseta või kehtiva taatlustunnistuseta taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamise eest - määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni ;

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

2 ) taatluskohustuslike mõõtevahendite ülesseadmise , hoidmise või kasutamise eest viisil , mis ei taga mõõtmiste õigsust - määratakse rahatrahv kuni 15 000 krooni ;

3 ) mitteseaduslike mõõtühikute või nende mitteseaduslike nimetuste või tähiste kasutamise eest - määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni ;

4 ) käesoleva seaduse muude nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni .

( 2 ) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

( 3 ) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus ( RT 1992 , 29 , 396 ; RT I 1997 , 66/68 , 1109 ; 73 , 1201 ; 81 , 1361 ja 1362 ; 86 , 1459 ja 1461 ; 87 , 1466 ja 1467 ; 93 , 1561 , 1563 , 1564 ja 1565 ; 1998 , 2 , 42 ; 17 , 265 ; 23 , 321 ; 30 , 410 ; 34 , 484 ; 36/37 , 552 ja 553 ; 38 , 562 ; 51 , 756 ja 759 ; 52/53 , 771 ; 60 , 951 ja 952 ; 64/65 , 1004 ; 86/87 , 1409 ; 98/99 , 1574 ; 103 , 1695 ; 108/109 , 1783 ; 1999 , 4 , 53 ) sätestatud menetluskorda järgides .

§ 16.Füüsilise isiku vastutus

Käesolevas seaduses sätestatud rikkumise eest kannab füüsiline isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel .

§ 17.Protokolli koostamine

( 1 ) Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab haldusõiguserikkumise protokolli Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveks volitatud ametnik .

( 2 ) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse järgmised andmed :

1 ) koostamise aeg ja koht ;

2 ) selle ametiasutuse nimetus ja aadress , kelle poolt protokoll koostatakse ;

3 ) protokolli koostanud isiku ametinimetus , ees- ja perekonnanimi ;

4 ) haldusõiguserikkuja nimetus või ärinimi , registrikood ja asukoht ;

5 ) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht ;

6 ) haldusõiguserikkumise koht , aeg ja kirjeldus ;

7 ) viide käesoleva seaduse sätetele , mille alusel haldusvastutust kohaldatakse ;

8 ) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta .

( 3 ) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja .Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast , tehakse sellesse vastav kanne .Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli , samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )

4. peatükk

Lõppsäte

§ 18.Seaduse rakendamine

( 1 ) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril .

( 2 ) Eesti territooriumil kuni 1992. aasta 1. jaanuarini käibele lubatud mõõtevahendid ning Riigi Standardiametilt käesoleva seaduse jõustumiseni tüübikinnituse saanud mõõtevahendid omavad tüübikinnitust selle kehtivusaja lõpuni .

( 3 ) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud riiklikud tegevuslitsentsid mõõtevahendite taatlemiseks kehtivad neil märgitud kuupäevani , kuid mitte kauem kui 2001. aasta 31. detsembrini .

( 14.06.2000 jõust .21.07.2000 - RT I 2000 , 55 , 358 )