Kutseõppeasutuse seadus

Vastu võetud 17. juunil 1998. a ,

( RT I 1998 , 64/65 , 1007 ) ,

jõustunud 25. juulil 1998. a. ,

muudetud järgmiste seadustega :

18.05.99 jõust .20.06.99 - RT I 1999 , 51 , 550 ,

13.01.99 jõust .15.02.99 - RT I 1999 , 10 , 150.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne

Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne on sätestada kutseõppeasutuse ( edaspidi kool ) asutamise , ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused , õppekorralduse alused , kooli juhtimise põhimõtted , kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused , kooli liikmeskonna õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle .

§ 2.Kooli ülesanne ja liigid

( 1 ) Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste , oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks .Kutse- , eri- ja ametialase koolituse , samuti täiskasvanute tööalase koolituse korraldamisel arvestab kool ühiskonna ja tööturu vajadusi .

( 2 ) Koolid jagunevad , lähtudes õpingute alustamiseks nõutavast haridustasemest , põhihariduse baasil tegutsevateks koolideks ja keskhariduse baasil tegutsevateks koolideks .Käesoleva seaduse alusel tegutsevad ka koolid , kus on võimalik õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil .

( 3 ) Käesolev seadus reguleerib riigi- ja munitsipaalkoolide tegevust .Käesolevat seadust kohaldatakse erakoolidele niivõrd , kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti .

§ 3.Kooli nimi

Kooli nimi väljendab kooli asukohta ja koolitusala ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes , mida koolis on võimalik omandada .

§ 4.Kooli õiguslik seisund

( 1 ) Riigikool on Haridusministeeriumi hallatav riigiasutus .Riigi- või sisekaitseline riigikool on Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi hallatav riigiasutus .

( 2 ) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse asutus .

( 3 ) Kool tegutseb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ning oma põhimääruse alusel .

( 4 ) Riigi- või sisekaitselise riigikooli põhimääruses võib sätestada käesolevast seadusest erinevaid sätteid riigi- või sisekaitselisse riigikooli astumise üldtingimuste , õppevormide , kooli lõpetamise ning riigi- või sisekaitselise riigikooli struktuuri ja juhtimise osas .

2. peatükk

Kooli asutamine

§ 5.Asutamine

( 1 ) Riigikooli asutab asjaomase ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus .

( 2 ) Riigikooli asutamise ettepaneku teeb Haridusministeerium .Kui riigikooli asutamise ettepaneku teeb Siseministeerium või Kaitseministeerium , kooskõlastatakse ettepanek Haridusministeeriumiga .

( 3 ) Haridusministeerium nõustub riigikooli asutamise ettepanekuga , kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooli asutamise kohustuslikud tingimused .

( 4 ) Kooli asutamise kohustuslikud tingimused on järgmised :

1 ) kutse- , eri- ja ametiala vastava riikliku õppekava nõuetele vastava õppekava olemasolu ;

2 ) õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu ;

3 ) kooli tegevuseks vajalike õpperuumide ( hoonete ) ja sisustuse olemasolu , mis vastab põhikoolile ja gümnaasiumile kehtestatud tervisekaitse nõuetele , ja õppekavast tulenevalt õppepraktika ruumide olemasolu , mis vastab tööruumidele kehtestatud tervisekaitse normidele ;

4 ) kooli põhimääruse olemasolu .

( 5 ) Riigikool asutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

( 6 ) Munitsipaalkooli asutab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus Haridusministeeriumi väljaantud koolitusloa alusel .

§ 6.Kooli põhimäärus

( 1 ) Kooli põhimäärus peab sisaldama järgmisi andmeid :

1 ) kooli täielik nimi , liik ja asukoht ;

2 ) ministeeriumi nimi , kelle valitsemisalasse kool kuulub , või vastava valla- või linnavalitsuse nimi ;

3 ) kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded ;

4 ) kooli struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded ;

5 ) õppekeel ;

6 ) õppekorralduse alused ;

7 ) õpilaste , pedagoogide ja teiste töötajate õigused ning kohustused ;

8 ) finantseerimise , majandamise ja asjaajamise alused .

( 2 ) Riigikooli põhimääruse kinnitab minister , kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub .

( 3 ) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu .

§ 7.Koolitusluba

( 1 ) Koolitusluba on riiklik dokument , mis annab munitsipaalkoolile õiguse viia läbi õpet koolitusloal märgitud vastava kutse- , eri- ja ametiala õppekava alusel .Koolituslubade väljaandmise ja tühistamise korra ning koolitusloa vormi kehtestab haridusminister määrusega .

( 2 ) Koolitusluba on tähtajaline .Koolitusluba antakse õppekavaga määratud nominaalse õppeaja kestuse ajaks .

( 3 ) Koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus taotluse Haridusministeeriumile hiljemalt neli kuud enne õppeaasta algust .Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta ja maavanema ning omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta .

( 4 ) Haridusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi ühe kuu jooksul .

( 5 ) Haridusministeerium teavitab koolitusloa taotlejat koolitusloa väljaandmisest kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist .

( 6 ) Koolitusloa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu .

( 7 ) Haridusministeerium ei anna koolitusluba , kui :

1 ) käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ;

2 ) puuduvad maavanema ja omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta ;

3 ) riigilõiv on tasumata ;

4 ) õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed .

( 8 ) Haridusministeerium teatab keeldumise põhjustest koolitusloa taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist .

§ 8.Õppekava ekspertiis

( 1 ) Haridusminister võib anda käskkirja õppekavale ekspertiisi tegemiseks , moodustades selleks ajutise komisjoni õigusaktides sätestatud korras .

( 2 ) Õppekavale tehtavast ekspertiisist teatatakse koolitusloa taotlejale viie tööpäeva jooksul pärast vastava käskkirja andmist .

( 3 ) Ekspertiisikulude kandmise otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjon .

( 4 ) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale ekspertiisi tegemise aja võrra , kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra .

§ 9.Koolitusloa tühistamine

( 1 ) Haridusministeeriumil on õigus tühistada koolitusluba , kui :

1 ) riikliku järelevalve käigus ilmneb , et kooli tegevus on vastuolus seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega ;

2 ) kool ei ole ettenähtud tähtajaks täitnud kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi poolt temale tehtud ettekirjutust ;

3 ) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust või on õppetegevuse peatanud või lõpetanud .

( 2 ) Haridusministeerium teatab valla- või linnavalitsusele munitsipaalkoolile väljaantud koolitusloa tühistamisest kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist .

3. peatükk

Õppekorraldus

§ 10.Õppekavad

( 1 ) Õpe koolis toimub kutse- , eri- ja ametiala riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi .Keskhariduse baasil tegutsevates koolides võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava kutsekõrghariduse õppekava järgi .

( 2 ) Kutsekõrghariduse õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduses kehtestatud nõuded .

§ 11.Kutse- , eri- ja ametialade riiklikud õppekavad

( 1 ) Kutse- , eri- ja ametialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse- , eri- ja ametialase koolituse ülesanded , üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks ning kooli lõpetamiseks , kohustuslike õppeainete loetelu ja õpingute kogumahu .

( 2 ) Kutse- , eri- ja ametialade riiklike õppekavade koostamisel lähtutakse kutse- , eri- ja ametialadele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest ning kutse- , eri- ja ametialade riiklikele õppekavadele kehtestatud üldnõuetest .

( 3 ) Kutse- , eri- ja ametialade riiklike õppekavade üldnõuded kinnitab Vabariigi Valitsus .Kutse- , eri- ja ametialade riiklikud õppekavad koostab Haridusministeerium koostöös kutsenõukogudega .Riiklikud õppekavad valdkonniti kinnitab haridusminister määrusega .

§ 12.Kutsenõukogu

( 1 ) Ühiskonna ja tööturu vajaduste kooskõlastamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse , tööandjate ja töötajate ühingute esindajatest kutsenõukogud .

( 2 ) Vabariigi Valitsus määrab kutsenõukogude arvu ja volituste kestuse .

( 3 ) Vabariigi Valitsus nimetab kutsenõukogu liikmed ja kinnitab töökorra .Tööandjate ja töötajate ühingute esindajad nimetatakse kutsenõukogu liikmeks vastavate ühingute ettepanekute alusel .

§ 13.Kooli õppekava

( 1 ) Kooli õppekava on vastava kutse- , eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokument , mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega , õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks , sealhulgas lõputöö tegemiseks .

( 2 ) Kool koostab õppekava iga kutse- , eri- ja ametiala jaoks , mida koolis on võimalik omandada .

( 3 ) Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused kinnitab kooli direktor .

( 4 ) Kooli õppekava ja selles tehtavad muudatused ning täiendused registreeritakse Haridusministeeriumis vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale .

§ 14.Kooli astumise tingimused ja kord

( 1 ) Kooli võivad õppima asuda isikud , kellel on põhi- või keskharidus .Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridusminister määrusega .

( 2 ) Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata vabade kohtade olemasolul teises koolis samal kutse- , eri- ja ametialal .Üleminekul teisele kutse- , eri- ja ametialale peab õpilane sooritama kõik selles õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused , mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud .

( 3 ) Põhihariduse baasil tegutseva kooli pooleli jätnud õpilasel on keskhariduse omandamiseks õigus jätkata õpinguid gümnaasiumis haridusministri määrusega kehtestatud tingimusel .

( 4 ) Puudega inimestele tagatakse koolis õppimise võimalused Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras .

( 5 ) Õpilaste vastuvõtu arvud riigikoolis õpetatavatele kutse- , eri- ja ametialadele õppevormiti kinnitab minister , kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub , käskkirjaga pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakuulamist .Õpilaste vastuvõtu arvud munitsipaalkooli kinnitab vastav valla- või linnavalitsus kooskõlastatult Haridusministeeriumiga pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakuulamist .

§ 15.Kutsekeskharidus

( 1 ) Koolis omandatakse kutsekeskharidus kutse- , eri- ja ametiala riiklikule õppekavale vastava kutsekeskhariduse õppekava alusel , kusjuures õppekava nominaalkestus põhihariduse baasil õppivatele õpilastele on vähemalt kolm aastat ja keskhariduse baasil vähemalt üks aasta .

( 2 ) Põhihariduse baasil õppivad õpilased omandavad üldhariduslikke õppeaineid vähemalt 50 õppenädala ulatuses .

§ 16.Kutsekõrgharidus

Koolis omandatakse kõrgharidus kutsekõrghariduse õppekava alusel , mille õppekavaga määratud õppeaja nominaalkestus on kolm kuni neli aastat .

( 13.01.99 jõust .15.02.99 - RT I 1999 , 10 , 150 )

§ 17.Õppepraktika

( 1 ) Kooli ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse , avalik- või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja vahelised suhted õpilaste õppepraktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel sõlmitava lepinguga .

( 2 ) Õppepraktika läbiviimiseks loodud ametikohad , sealhulgas kooli õppetöökojas ja õppemajandis , peavad vastama tingimustele , mis võimaldavad õppekavaga kehtestatud nõuete täitmise .

( 3 ) Õppepraktikal viibimise ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid .

§ 18.Õppekeel

Õppekeel on koolis eesti keel .Õppekeelena teiste keelte kasutamise otsustab haridusminister .

§ 19.Õppevormid

Õpe toimub päeva- , õhtu- ja kaugõppe vormis .

§ 20.Õppeaasta

( 1 ) Õppeaasta koosneb õppeajast , praktikaajast , eksamiperioodist ja õppevaheajast .

( 2 ) Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat .Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas .

§ 21.Hindamine

Õpilaste teadmisi , oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ( RT I 1993 , 63 , 892 ; 1999 , 42 , 497 ) sätestatud skaala alusel .

§ 22.Kooli lõpetamine

( 1 ) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist , sealhulgas kutsehariduslike riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamist haridusministri määrusega kehtestatud korras .

( 2 ) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus , kutsekõrghariduse õppekava läbimisel diplom , mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

( 13.01.99 jõust .15.02.99 - RT I 1999 , 10 , 150 )

( 3 ) Kooli väljaantud lõputunnistused kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse haridusministri määrusega kehtestatud korras .

§ 23.Täiskasvanute tööalane koolitus

( 1 ) Koolis korraldatava täiskasvanute koolituse valdkonnad , vormid ja korra kinnitab haridusminister määrusega , arvestades kooli nõukogu ja vastava ala kutsenõukogu ettepanekuid .

( 2 ) Täiskasvanute koolitus on tasuline .

4. peatükk

Kooli juhtimine ja struktuur

§ 24.Direktor

( 1 ) Kooli juhib direktor , kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö .

( 2 ) Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimääruselise tegevuse , üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest .

( 3 ) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja teda ametisse kinnitanule .

( 4 ) Direktor :

1 ) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel , teostab tehinguid , mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele ;

2 ) juhatab kooli õppenõukogu ;

3 ) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise ;

4 ) määrab kindlaks direktori asendamise korra ;

5 ) on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid ;

6 ) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad ;

7 ) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ning eelarve täitmise ;

8 ) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise ;

9 ) lahendab teisi talle antud küsimusi .

( 5 ) Direktor annab käskkirju .

§ 25.Direktori ametisse kinnitamine

( 1 ) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss .

( 2 ) Konkursi viib läbi kooli nõukogu haridusministri määrusega kehtestatud korras .

( 3 ) Direktor kinnitatakse konkursitulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud tähtajaks , kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks .Riigikooli direktoriga sõlmib , muudab ning lõpetab töölepingu minister , kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub , munitsipaalkooli direktoriga sõlmib , muudab ning lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea valla- või linnavalitsuse ettepanekul .

§ 26.Õppenõukogu

( 1 ) Koolil on õppenõukogu , kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine .

( 2 ) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid .

( 3 ) Õppenõukogu töökord sätestatakse kooli põhimääruses .

§ 27.Kooli nõukogu

( 1 ) Kooli nõukogu on kooli tegevust suunav , kooli arengu , vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks kooli kõrgemalseisva asutuse juhi moodustatud viie- kuni üheksaliikmeline kogu .

( 2 ) Riigikooli nõukogu moodustatakse ministeeriumi , kelle valitsemisalasse kool kuulub , munitsipaalkooli nõukogu vastava valla- või linnavalitsuse , koolis õpetatavate kutse- , eri- ja ametialade asjatundjate , vastava koolitusalaga seotud tööandjate ja töötajate ( teenistujate ) registreeritud ühingute ja kutseühingute ning õpilasesinduse esindajatest kolmeks aastaks .

( 3 ) Kooli nõukogu :

1 ) kinnitab kooli arengukava ;

2 ) esitab kooli kõrgemalseisvale asutusele taotluse kooli eelarveliseks finantseerimiseks ;

3 ) kinnitab otsusega kooli eelarve täitmise aruande ;

4 ) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid ;

5 ) kinnitab otsusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused , avalik- ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilistest isikutest ettevõtjad , kus toimub õppepraktika .

( 4 ) Kooli nõukogu teeb üksikküsimustes otsuseid .

( 5 ) Kooli nõukogu tegutseb haridusministri määrusega kehtestatud korras .

5. peatükk

Kooli liikmeskond

§ 28.Liikmeskond

Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad ( edaspidi personal ) ning õpilased .

§ 29.Personal

( 1 ) Personali tööülesanded ja -kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel .

( 2 ) Personaliga sõlmib , muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor .

§ 30.Pedagoogid

( 1 ) Käesolevas seaduses käsitletakse pedagoogidena õppealal töötavaid isikuid ning direktorit .

( 2 ) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras .

( 3 ) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridusminister määrusega .

( 4 ) Kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra kinnitab haridusminister määrusega .

( 5 ) Pedagoogi vastavus ametikohale määratakse atesteerimisega .Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega .

( 6 ) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht .

§ 31.Õpilase õigused ja kohustused

( 1 ) Õpilasel on õigus :

1 ) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool ;

2 ) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava , põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega ;

3 ) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires ;

4 ) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses ;

5 ) osaleda kooli nõukogusse valitud õpilasesinduse esindajate kaudu kooli nõukogu tegevuses ;

6 ) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume , raamatukogu , õppe- , spordi- , tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras ;

7 ) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi ;

8 ) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ;

9 ) kasutada muid seaduse ja kooli põhimäärusega kehtestatud õigusi .

( 2 ) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse .Kooli asukohajärgne valla- või linnavalitsus määrab õpilaste meditsiinilise teenindamise korra .

( 3 ) Õpilane peab järgima seaduse , kooli põhimääruse , sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral .

§ 32.Õpilaskond ja õpilasesindus

( 1 ) Kooli õpilased moodustavad ühe õpilaskonna .

( 2 ) Täiskasvanute täiendõppe kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu .Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus ( RT I 1993 , 74 , 1054 ; 1998 , 71 , 2100 ) .

( 3 ) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt , kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega , õpilaselu küsimusi , lähtudes õpilaste huvidest , vajadustest , õigustest ja kohustustest .

( 4 ) Õpilaskonnal on õigus :

1 ) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras ;

2 ) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd ;

3 ) valida oma esindajaid kooli nõukogusse ;

4 ) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi , mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada .

( 5 ) Õpilaskonnal on põhikiri , milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord , nende õigused , kohustused ja vastutus ning töökord .

( 6 ) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras .Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks .Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja , kui see vastab seadusele , seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele .

( 7 ) Õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud õpilasesindus , kes esindab õpilaskonda suhetes kooliga , Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide , asutuste ja isikutega .

( 8 ) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel .Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras , lähtudes demokraatlikest printsiipidest .

6. peatükk

Kooli finantseerimine ja eelarve

§ 33.Kooli finantseerimine ja eelarve

( 1 ) Kooli finantseeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest , laekumistest sihtasutustelt , kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest .

( 2 ) Kooli pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud katab Haridusministeerium või ministeerium , kelle valitsemisalasse kool kuulub , lähtudes eriala õpetamise maksumusest ja õpilaste arvust koolis .Eelarve koostamiseks kehtestab haridusminister määrusega arvestusliku kulu ühe õpilase kohta ning koefitsiendid , mis tulenevad õpetatavate erialade õpetuse erinevast maksumusest ja õppevormist .Kõik muud kulud katab kooli omanik .

( 3 ) Välisriikidest õppima asuvad isikud katavad oma õppekulud ise või tehakse seda riikidevahelise kokkuleppe alusel .Õppekulud võrduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud haridusministri määrusega kehtestatud arvestusliku kuluga ühe õpilase kohta .

( 4 ) Kooli pedagoogide palgad määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras .

( 5 ) Koolil on oma eelarve .

7. peatükk

Riiklik järelevalve

§ 34.Riiklik järelevalve

( 1 ) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeerium ja maavanem .

( 2 ) Kui kooli õppe- ja kasvatustegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele , on Haridusministeeriumil ja maavanemal õigus teha kooli direktorile ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks .

( 3 ) Kooli direktor on kohustatud Haridusministeeriumi ja maavanema tehtud ettekirjutuse täitma ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavaks tegemist .

( 4 ) Kui kooli direktor ei nõustu Haridusministeeriumi ja maavanema poolt tehtud ettekirjutusega , on direktoril õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis ühe kuu jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavaks tegemist .

8. peatükk

Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

§ 35.Kooli ümberkorraldamine

( 1 ) Riigikooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul , kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub .

( 2 ) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul valla- või linnavolikogu .

( 3 ) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel :

1 ) koolitusnõudluse suurenemise või vähenemise tõttu antud piirkonnas ;

2 ) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu ;

3 ) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis ;

4 ) muudel seadusest tulenevatel juhtudel .

( 4 ) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu .

( 5 ) Riigikooli ümberkorraldamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

( 6 ) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile , välja arvatud juhul , kui kool kuulub Haridusministeeriumi valitsemisalasse , ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust .

§ 36.Kooli tegevuse lõpetamine

( 1 ) Riigikooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul , kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub .

( 2 ) Munitsipaalkooli tegevuse lõpetamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul linna- või vallavolikogu .

( 3 ) Kooli tegevus lõpetatakse , kui :

1 ) kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi hinnangul ei vasta kooli õppetase kutse- , eri- ja ametiala riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele ;

2 ) kooli ei ole võimalik finantseerida ;

3 ) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud .

( 4 ) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu .

( 5 ) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab kooli kõrgemalseisev asutus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis samal või lähedasel kutse- , eri- ja ametialal .

( 6 ) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

( 7 ) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile , välja arvatud juhul , kui kool kuulub Haridusministeeriumi valitsemisalasse , ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust .

9. peatükk

Rakendussätted

§ 37.Üleminek

( 1 ) Koolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates .

2.Vabariigi Valitsusel korraldada Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi kutseõppeasutuste üleviimine Haridusministeeriumi valitsemisalasse 2000. aasta 1. septembriks .

( 3 ) Õpilastele , kes asusid õppima kutseõppeasutuses keskerihariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud , antakse keskerihariduse omandamist tõendav lõputunnistus .

( 18.05.99 jõust .20.06.99 - RT I 1999 , 51 , 550 )

( 4 ) Õpilastele , kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsehariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud , antakse põhihariduse baasil kutsehariduse omandamist tõendav lõputunnistus .

( 18.05.99 jõust .20.06.99 - RT I 1999 , 51 , 550 )

( 5 ) Õpilastele , kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud , antakse põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse omandamist tõendav lõputunnistus .

( 18.05.99 jõust .20.06.99 - RT I 1999 , 51 , 550 )

§ 38.Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine ja täiendamine

Eesti Vabariigi haridusseaduses ( RT 1992 , 12 , 192 ; RT I 1993 , 35 , 547 ; 40 , 593 ; 63 , 892 ; 1994 , 12 , 200 ; 1995 , 12 , 119 ; 16 , 228 ; 23 , 333 ; 58 , 1003 ; 1996 , 49 , 953 ; 51 , 965 ; 1997 , 42 , 678 ; 81 , 1365 ; 1998 , 57 , 859 ; 61 , 980 ; 64/64 , 1007 ; 1999 , 10 , 150 ; 24 , 358 ; 51 , 550 ) tehakse järgmised muudatused ja täiendused :

1 ) paragrahvi 4 lõikes 8 lisatakse pärast sõna “ põhikiri ” sõnad “ või põhimäärus ” ;

2 ) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ ( 1 ) Õppeasutus on haridusasutus , kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale .“ ;

3 ) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse sõna “ põhikirjad ” sõnaga “ põhimäärused ” ;

4 ) paragrahvi 29 lõikes 1 lisatakse pärast sõna “ põhikiri ” sõnad “ või põhimäärus ” ;

5 ) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ ( 2 ) Haridusasutuste pedagoogide töösuhteid reguleerib tööseadusandlus , arvestades teistest õigusaktidest tulenevaid erisusi . ”

§ 39.Seaduse kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks kutseõppeasutuse seadus ( RT I 1995 , 58 , 1003 ; 1996 , 49 , 953 ) .