Riikliku pensionikindlustuse seadus

( Kehtetu - 05.12.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001 , 100 , 648 )

Vastu võetud 26. juunil 1998. a ,

( RT I 1998 , 64/65 , 1009 ; terviktekst RT I 2001 , 9 , 42 ) ,

jõustunud 1. aprillil 2000.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Seaduse ülesanne

Käesolev seadus sätestab riikliku pensioni mõiste , liigid , riikliku pensionikindlustuse korralduse , riikliku pensionikindlustuse vahendite arvestamise alused , samuti riikliku pensionikindlustuse registri loomise ja pidamise alused ning riikliku pensioni määramise , arvutamise ja maksmise tingimused ning korra .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 2.Riikliku pensioni mõiste

Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse , töövõimetuse või toitja kaotuse korral , mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 3.Pensionikindlustatu

Pensionikindlustatu on isik :

1 ) kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ( RT I 1998 , 40 , 611 ; 61 , 982 ; 113/114 , 1876 ; 1999 , 29 , 379 ; 71 , 685 ; 82 , 749 ; 88 , 806 ; 97 , 857 ; 101 , 903 ) on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu ;

2 ) kellel vastavalt käesolevale seadusele tekib muudel alustel õigus riiklikule pensionile .

§ 4.Riikliku pensioni saamise õigus

( 1 ) Riiklik pension määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele pensioni saamise õiguse tekkimisel käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel .

( 2 ) Eestis viibival pagulasel on riikliku pensioni saamise õigus Eesti alalise elanikuga võrdsetel alustel .

( 3 ) Käesoleva seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul , kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel .

( 4 ) Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks ja maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus , siis kohaldatakse välislepingut .

§ 5.Riikliku pensioni liigid

( 1 ) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid :

1 ) vanaduspension ;

2 ) töövõimetuspension ;

3 ) toitjakaotuspension ;

4 ) rahvapension .

( 2 ) Isikule , kellel on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud riikliku pensioni liigile , määratakse üks liik tema valikul , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikule .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 3 ) Alla 18-aastasel või alla 24-aastasel orvul , kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis , või sellest east vanemal orvul , kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks ( päevases või statsionaarses õppevormis õppija enne 24-aastaseks ) saamist , on õigus saada , arvestades käesoleva seaduse § 14 lõike 2 ja § 16 lõike 2 punkti 3 sätteid , samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või nii toitjakaotuspensioni kui rahvapensioni sõltuvalt tema vanemate pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 ; 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 6.Riikliku pensionikindlustuse korraldamine

Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet elukohajärgsete pensioniametite kaudu .

2. peatükk

Vanaduspension

§ 7.Õigus vanaduspensionile

( 1 ) Õigus vanaduspensionile on 63-aastaseks saanud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud vanuses oleval isikul , kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži või pensionikindlustusstaaži .

Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ea saabumist tekib meestel ja naistel õigus vanaduspensionile alljärgnevalt sätestatud vanuses :

Naised Mehed sünniaasta vanus sünniaasta vanus 1942 57 a 6 kuud 1937 62 a 6 kuud 1943 58 a 1938 63 a 1944 58 a 6 kuud 1945 59 a 1946 59 a 6 kuud 1947 60 a 1948 60 a 6 kuud 1949 61 a 1950 61 a 6 kuud 1951 62 a 1952 62 a 6 kuud 1953 63 a

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 3 ) Vanaduspension määratakse eluajaks .Vanaduspensioni määramist võib taotleda mis tahes ajal pärast pensioni saamise õiguse tekkimist .

§ 8.Ennetähtaegne vanaduspension

( 1 ) Ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigus tekib mitte varem kui kolm aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud vanusesse jõudmist isikul , kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav § 7 lõikes 1 sätestatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž .

( 2 ) Isikul , kellel tema sünniaasta kohaselt tekib õigus vanaduspensionile vastavalt käesoleva seaduse § 7 lõikele 2 , on ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigus mitte varem kui kolm aastat enne § 7 lõikes 2 sätestatud vanadusse jõudmist , kui tal on vanaduspensioni määramiseks nõutav § 7 lõikes 1 sätestatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 3 ) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse käesolevas seaduses vanaduspensioni arvutamiseks ja ümberarvutamiseks kehtestatud korras , vähendades pensioni iga käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud pensionieast varem pensionile jäämise kuu eest 0,4 protsendi võrra .

( 4 ) Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata ümber soodustingimustel vanaduspensioniks või vanaduspensioniks .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

§ 9.Õigus soodustingimustel vanaduspensionile

( 1 ) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile tekib :

1 ) emal , isal , võõrasvanemal , eestkostjal või hooldajal - viis aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist , kui tal on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži ja kui ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat lapsinvaliidi , alla 18-aastast keskmise , raske või sügava puudega last , alla 18-aastast invaliidi lapseeast või viit või enamat last ;

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 ; 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

2 ) emal või isal või võõrasvanemal või eestkostjal või hooldajal , kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last , - kolm aastat või kolme last - üks aasta enne käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud vanusesse jõudmist , kui tal on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži ;

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

3 ) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul - 45-aastaseks saanud naisel või mehel , kellel on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensioni-kindlustusstaaži ;

4 ) isikul , kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest , viis aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 ettenähtud vanusesse jõudmist , kui tal on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži ;

5 ) rehabiliteeritud isikul , kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel .Temal vähendatakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 või 2 ettenähtud pensionile õigust andvat vanust ühe aasta võrra iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta eest , ent kokku mitte rohkem kui viie aasta võrra , kui tal on vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži .

04.04.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 33 , 194

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud vähemalt 15-aastane pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž peab olema omandatud Eestis .

( 3 ) Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

3. peatükk

Töövõimetuspension

§ 10.Õigus töövõimetuspensionile

( 1 ) Õigus töövõimetuspensionile on vähemalt 16-aastasel isikul kuni käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni , juhul kui ta on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40-100 protsenti .

Püsiva töövõimetuse korral , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4 1 sätestatud juhtudel , on õigus töövõimetuspensionile isikul , kellel pensioni määramise algtähtajaks on Eestis omandatud järgmine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž :

Vanus Nõutav pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž 16-20 aastat 21-23 aastat 24-26 aastat 27-29 aastat 30-32 aastat 33-35 aastat 36-38 aastat 39-41 aastat 42-44 aastat 45-47 aastat 48-50 aastat 51-53 aastat 54-56 aastat 57-59 aastat 60-62 aastat staažinõuet ei ole 1 aasta 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 7 aastat 8 aastat 9 aastat 10 aastat 11 aastat 12 aastat 13 aastat 14 aastat

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 ; 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 3 ) Kui isik , kellele on määratud ja makstud töövõimetuspensioni ning kelle õigus pensionile lõppes püsiva töövõimetuse aja lõppemise tõttu , tunnistatakse korduvalt töövõimetuks , suurendatakse töövõimetuspensionile õiguse kindlakstegemisel töövõimetuspensioni eelmisel määramisel kohaldatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta , mis on möödunud eelmise püsiva töövõimetuse lõppemise ajast , kuid mitte enam kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõudeni .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 ) Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul on õigus saada töövõimetuspensioni pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist olenemata .

( 4 1 ) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega tekkinud püsiva töövõimetuse puhul on õigus saada töövõimetuspensioni pensioniõiguslikust või pensionikindlustusstaažist olenemata .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 5 ) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks , kuid mitte kauemaks kui käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni .

( 6 ) Tähtajalise elamisloaga Eestis elaval välismaalasel on Eestis töövõimetuks tunnistamise korral õigus töövõimetuspensionile tähtajalise elamisloa kehtivuse perioodil , kui ta vastab selle pensioni saamiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele .

§ 11.Püsiv töövõimetus

( 1 ) ( Kehtetu - 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 ) Püsival töövõimetusel on kaks astet - täielik töövõimetus ja osaline töövõimetus .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 3 ) Täielikult töövõimetu on isik , kellel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire , mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 ) Osaliselt töövõimetu on isik , kes on võimeline tööga elatist teenima , kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 1 ) Püsiva töövõimetuse ulatust väljendatakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 2 ) Täielikule töövõimetusele vastab töövõime kaotus 100 protsenti .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 3 ) Osalisele töövõimetusele vastab töövõime kaotus 10-90 protsenti .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 4 ) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega kuus kuud , üks aasta , kaks aastat , viis aastat või kuni käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 5 ) Isiku püsiva töövõimetuse tekkimise aja võib tuvastada tagasiulatuvalt , ent mitte enam kui kolm aastat arstliku töövõimetuse ekspertiisi taotlemise kuupäevast .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 5 ) Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg , püsiva töövõimetuse põhjus ja püsiva töövõimetuse kestus tuvastatakse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 6 ) Töövõime kaotuse protsendi määramise juhendi kinnitab ning arstlikku töövõimetuse ekspertiisi suunamiseks vajalikud dokumendid kehtestab sotsiaalminister .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 ; 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 7 ) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsuse vormi kinnitab sotsiaalminister .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 12.Töövõimetuspensioni arvutamise ja maksmise erisused

( 1 ) Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgnevatest :

1 ) püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži alusel käesoleva seaduse §-de 21 ja 22 sätete kohaselt arvutatud pension ;

2 ) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral .

( 2 ) Töövõimetuspension moodustab töövõime kaotusele vastava protsendi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud suurusest .

( 3 ) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud pension osutub väiksemaks rahvapensioni määrast , makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

4. peatükk

Toitjakaotuspension

§ 13.Õigus toitjakaotuspensionile

( 1 ) Toitjakaotuspension määratakse toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmele .Lapsele , vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest , kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte .

( 2 ) Eestis tähtajalise elamisloaga elavale välismaalasele määratakse toitjakaotuspension tähtajalise elamisloa kehtivuse perioodil , kui õigus sellele pensionile tekkis Eestis .

( 3 ) Toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on :

1 ) laps , vend , õde või lapselaps , kes on alla 18-aastane ( alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane ) või sellest east vanem , kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks ( päevases või statsionaarses õppevormis õppija enne 24-aastaseks ) saamist .Vennal , õel või lapselapsel on õigus pensionile siis , kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid ;

( 13.01.99 jõust .23.01.99 - RT I 1999 , 10 , 150 ; 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 ; 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

2 ) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk , kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat ;

3 ) lahutatud abikaasa , kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest , kui abielu oli kestnud vähemalt 25 aastat ;

4 ) üks vanematest , lesk või eestkostja , kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 14-aastast last , venda , õde või lapselast oma perekonnas .

( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud isikutele määratakse toitjakaotuspension , kui toitjal oli surma päevaks pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž , mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni määramiseks .

( 5 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel on õigus toitjakaotuspensionile samuti :

1 ) võõraslapsel või kasulapsel , kelle võõrasvanem või kasuvanem on surnud ja kes ei saa elatist oma vanemalt ;

2 ) võõrasvanemal või kasuvanemal , kes on võõraslast või kasulast kasvatanud ja ülal pidanud vähemalt kaheksa aastat .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 6 ) Käesolevat seadust kohaldatakse toitjakaotuspensioni määramiseks ka siis , kui toitja on kehtestatud korras tunnistatud teadmata kadunuks .

( 7 ) Toitjakaotuspension määratakse ajaks , mil isik vastab selle pensioni saamiseks käesolevas paragrahvis ettenähtud tingimustele .

( 8 ) Püsivalt töövõimetu isik loetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks juhul , kui tal on õigus töövõimetuspensionile või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensionile .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

§ 14.Toitjakaotuspensioni arvutamise erisused

( 1 ) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgnevatest :

1 ) toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži alusel käesoleva seaduse §-de 21 ja 22 sätete kohaselt arvutatud pension ;

2 ) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral .

( 2 ) Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud pensionist järgmistes määrades :

1 ) ühele perekonnaliikmele 40 protsenti ;

2 ) kahele perekonnaliikmele 70 protsenti ;

3 ) kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

5. peatükk

Rahvapension

§ 15.Õigus rahvapensionile

( 1 ) Rahvapension määratakse isikule , kellel ei ole õigust vanadus- , töövõimetus- või toitjakaotuspensionile nõutava pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži puudumise tõttu .

( 2 ) Õigus rahvapensionile on :

1 ) ( Kehtetu - 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

2 ) 63-aastaseks saanud isikul , kellel ei ole õigust teist liiki pensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat enne pensioni taotlemist , kui ta ei saa mõne teise riigi pensioni ;

3 ) püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul , kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40 ja kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž , kui ta ei saa mõne teise riigi pensioni ;

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

4 ) käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud isikul , kellel seoses toitjal nõutava pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile , kui ta ei saa mõne teise riigi pensioni ;

5 ) käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikul , kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani või käesoleva seaduse § 50 lõike 2 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratakse rahvapension järgmiseks tähtajaks :

1 ) punktides 2 ja 5 nimetatud isikutele eluajaks ;

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 ; 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

2 ) punktis 3 nimetatud isikule püsiva töövõimetuse ajaks , kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani ;

3 ) punktis 4 nimetatud isikule ajaks , mil ta vastab käesoleva seaduse §-s 13 ettenähtud tingimustele .

§ 16.Rahvapensioni suurus

( 1 ) Rahvapensioni määra kehtestab Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 ) Rahvapension määratakse järgmistes suurustes :

1 ) käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktides 2 ja 5 nimetatud isikule 100 protsenti rahvapensioni määrast ;

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 ; 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

2 ) käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 3 nimetatud isikule töövõime kaotusele vastav protsent rahvapensioni määrast ;

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

3 ) käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 4 nimetatud isikule kolme või enama perekonnaliikme korral 100 protsenti , kahe perekonnaliikme korral 70 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 40 protsenti rahvapensioni määrast .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

6. peatükk

Pensionilisad

§ 17.Õigus pensionilisale

( 1 ) Vanadus- ja töövõimetuspensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad :

1 ) Vabadussõjast osavõtnule 100 protsenti rahvapensioni määrast ;

2 ) kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastuse või sellega seotud haiguse tõttu töövõime kaotuse protsendiga vähemalt 40 protsenti püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 25 protsenti rahvapensioni määrast ;

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

3 ) tuumakatastroofi , tuumakatsetuse , samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel töövõime kaotuse protsendiga vähemalt 40 protsenti püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10 protsenti rahvapensioni määrast ;

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

4 ) II maailmasõjast osavõtnule või Omakaitse liikmele 10 protsenti rahvapensioni määrast ;

5 ) Vabadussõjast osavõtnu lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 ettenähtud pensionilisa arvutatakse juurde ka nimetatud punktides loetletud isikute perekonnale määratud toitjakaotuspensionile .

( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ettenähtud pensionilisa arvutatakse juurde ka toitjakaotuspensioni saajale , kes vastab nimetatud lisa saamise tingimustele .

( 4 ) Rehabiliteeritud isiku või sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris , getos , samuti aastatel 1941-1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibinud isiku töövõimetuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast .

( 5 ) Isikule , kellel on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud pensionilisale , makstakse üks pensionilisa tema valikul .

( 6 ) ( Kehtetu - 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

7. peatükk

Pensioniõiguslik staaž

§ 18.Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg

( 1 ) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg , kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu .

( 2 ) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti :

1 ) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest .1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staaži hulka juhul , kui maksti sotsiaalmaksu ;

2 ) teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega ( RT I 1994 , 23 , 384 ; 1995 , 18 , 240 ; 62 , 1056 ; 1996 , 25 , 519 ; 49 , 953 ; 1997 , 95/96 , 1575 ) nimetatud teenistusega võrdsustatud teenistusaeg , samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis ;

3 ) kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg ;

4 ) õpiaeg kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides ;

( 13.01.99 jõust .23.01.99 - RT I 1999 , 10 , 150 )

5 ) diplomaadi abikaasa välisesinduses oleku aeg ;

6 ) I grupi invaliidi , lapsinvaliidi , alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aeg ning emale , isale , võõrasvanemale , eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ;

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

7 ) riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg ;

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

8 ) töötamise aeg kirikus ( koguduses ) või muus registreeritud usuorganisatsioonis .1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staaži hulka juhul , kui maksti sotsiaalmaksu ;

9 ) töötamise aeg talus enne talu likvideerimist , kolhoosi , sovhoosi või mujale tööle asumist , kui isik oli vähemalt 14 aastat vana ;

10 ) töötamise aeg talus , kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega ( ENSV Teataja 1989 , 39 , 611 ; RT I 1993 , 72/73 , 1021 ; 1994 , 30 , 465 ; 66 , 1159 ) oli talu maksude maksmisest vabastatud ;

11 ) ühele vanematest või võõrasvanemale või eestkostjale või peres hooldajale kaks aastat iga lapse kohta , keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat ;

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

12 ) Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg ;

13 ) töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana , kui maksti sotsiaalmaksu ;

14 ) aeg , mil töötaja või käesoleva lõike punktis 13 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu .

( 3 ) Sooduskorras arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka :

1 ) rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all , kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg kolmekordselt ;

2 ) sõjavangis , II maailmasõja ajal koonduslaagris , getos , samuti aastatel 1941-1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt ;

3 ) rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt , kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni , kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse , pooleteisekordselt ;

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

4 ) pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt ;

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

5 ) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni , kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini , kolmekordselt .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 4 ) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevus endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul , kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži .

( 5 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini .

§ 19.Pensioniõigusliku staaži arvutamine

( 1 ) Pensioniõiguslik staaž arvutatakse täisaastates .Täisaastani ümardatakse staaž , mille pikkus on vähemalt kuus kuud , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhul .

( 2 ) Vanadus- , töövõimetus- või toitjakaotuspensionile õigust andva staaži kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist .

( 3 ) Pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendi kinnitab Vabariigi Valitsus .

8. peatükk

Pensionikindlustusstaaži arvestamine

§ 20.Pensionikindlustusstaaži arvestamine

( 1 ) Pensionikindlustusstaaži arvestamise aluseks on andmed pensionikindlustatu poolt või tema eest makstud või arvestatud sotsiaalmaksu ( edaspidi isikustatud sotsiaalmaks ) kohta .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 ) Õigus pensionikindlustusstaaži ühele aastale on pensionikindlustatul , kes ise on maksnud või kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele arvestatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt .Isiku puhul , kelle eest sotsiaalmaksu maksab riik vastavalt sotsiaalmaksu seaduse §-le 6 , arvestatakse pensionikindlustusstaaži samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 1 ) Pensionikindlustusstaaži arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 3 ) Pensionikindlustusstaaži arvestamise juhendi kinnitab Vabariigi Valitsus .

( 4 ) Ühe kalendriaasta kohta arvestatakse kuni üks aasta pensionikindlustusstaaži .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

9. peatükk

Riikliku pensioni arvutamine

§ 21.Pensioni koostisosad ja pensioni arvutamine

( 1 ) Riiklik pension , välja arvatud rahvapension , koosneb kolmest osast :

1 ) baasosast , mille suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel ;

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

2 ) staažiosakust , mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja staažiaasta hinde korrutisega .Staažiaasta hinde kinnitab Vabariigi Valitsus lähtuvalt riigieelarvega määratud riikliku pensionikindlustuse kuludest ja käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kulude jaotuse arvestusest ;

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

3 ) kindlustusosakust , mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastakoefitsiendi hinde korrutisega .

( 2 ) Kui pensioni taotlejal ei ole pensionikindlustusstaaži , määratakse riiklik pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud osade alusel .

( 3 ) Rahvapension arvutatakse protsentides rahvapensioni määrast .

( 4 ) Isikule , kellele vähemalt 15-aastase pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži korral arvutatud vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1 sätestatud rahvapensioni suurusest , makstakse vanaduspensioni suuruses 100 protsenti rahvapensioni määrast .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 5 ) Isikule , kellel puudub pensioni määramiseks nõutav käesolevas seaduses sätestatud pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž , kuid kellel tekib õigus pensionile vastavalt välislepingule , arvutatakse pension Eestis omandatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži alusel .Sellise isiku pensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži aastate arvuga ning jagatakse viieteistkümnega .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 22.Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku arvutamine

( 1 ) Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse registris arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu summad ning jagatakse riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suurusega antud kalendriaastal .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 ) Pensionikindlustuse aastakoefitsiendi hinde kinnitamisel lähtub Vabariigi Valitsus alljärgnevast :

1 ) Sotsiaalkindlustusameti koostatud prognoos pensionikindlustuse aastakoefitsientide kogusumma kohta ;

2 ) riigieelarvega määratud riikliku pensionikindlustuse kuludest ja käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kulude jaotuse arvestusest ettenähtud kulud kindlustusosakute maksmiseks .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 3 ) Juhendi kindlustusosaku suuruse arvutamiseks kinnitab sotsiaalminister .

( 4 ) Vabariigi Valitsus kinnitab järgmise aasta riikliku pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt 10 kalendripäeva enne kalendriaasta algust .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 5 ) Eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus mitte hiljem kui jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 6 ) Kui pension määratakse tagasiulatuvalt algtähtajaga enne 1. aprilli , võetakse pensioni arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud riikliku pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu arvestuslik keskmine suurus .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

10. peatükk

Riikliku pensionikindlustuse vahendid

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 23.Riikliku pensionikindlustuse vahendid

Vahendid riikliku pensionikindlustuse finantseerimiseks nähakse ette igaaastases riigieelarves .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 24.Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad

( 1 ) Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikateks riigieelarves on :

1 ) sotsiaalmaks vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ;

2 ) distsiplinaartrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele ( RT I 1993 , 26 , 441 ; 1995 , 16 , 228 ; 1998 , 64/65 , 1009 ; 2000 , 102 , 674 ) ;

3 ) sihtotstarbelised omatulud ( intressid , dividendid , regresshagidena tagastatavad summad jm ) ;

4 ) eraldised eelmiste aastate vabadest vahenditest ;

5 ) riigieelarves ettenähtud muud vahendid .

( 2 ) Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikatena laekuvad tulud on selle eelarveaasta tulud , millal nad eelarvesse laekuvad , olenemata sellest , millise aasta eest nad on arvestatud või millal nad oleksid pidanud laekuma .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 25.Riikliku pensionikindlustuse kulud

( 1 ) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse üksnes järgmised kulud :

1 ) käesoleva seadusega sätestatud vanaduspensionid , töövõimetuspensionid , toitjakaotuspensionid , rahvapensionid ja endises suuruses säilitatud pensionid ;

2 ) väljateenitud aastate pensionide seaduses ( RT 1992 , 21 , 294 ; RT I 1993 , 40 , 596 ; 1994 , 24 , 398 ; 51 , 856 ; 83 , 1450 ; 1995 , 61 , 1027 ; 95 , 1631 ; 1996 , 22 , 437 ; 86 , 1539 ; 1997 , 81 , 1366 ; 1998 , 17 , 266 ; 107 , 1767 ; 2000 , 25 , 147 ; 28 , 167 ; 58 , 376 ) ja soodustingimustel vanaduspensionide seaduses ( RT 1992 , 21 , 292 ; RT I 1993 , 40 , 596 ; 1994 , 24 , 398 ; 51 , 856 ; 83 , 1450 ; 1995 , 61 , 1027 ; 95 , 1631 ; 1996 , 22 , 437 ; 86 , 1539 ; 1997 , 81 , 1366 ; 1998 , 17 , 266 ; 107 , 1767 ; 2000 , 25 , 147 ; 28 , 167 ; 58 , 376 ) sätestatud pensionid ;

3 ) pensionide väljamaksmise panga- ja postikulud .

( 2 ) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktis 5 nimetatud vahendite arvel finantseeritakse järgmised käesolevast seadusest tulenevad kulud :

1 ) paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionid kuni isiku § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni ;

2 ) paragrahvi 10 lõigetes 4 ja 4 1 sätestatud töövõimetuspensionid ;

3 ) paragrahvis 17 sätestatud pensionilisad ;

4 ) pensionid ja pensionilisad § 18 lõike 2 punktis 12 ning lõikes 3 nimetatud pensioniõigusliku staaži aastate eest ;

5 ) pensionikindlustatute informeerimine § 35 alusel .

( 3 ) Eesti riigi poolt mõne muu seaduse alusel makstavaid pensione ja pensionilisasid finantseeritakse vastavates seadustes ettenähtud vahenditest .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 26.Riikliku pensionikindlustuse kulude jaotuse arvestus

( 1 ) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud riikliku pensionikindlustuse kulude üldmahust lahutatakse kulud :

1 ) pensionilisade maksmiseks ;

2 ) rahvapensionide maksmiseks ;

3 ) endises suuruses säilitatud pensionide maksmiseks ;

4 ) pensionide väljamaksmise posti- ja pangakuludeks ;

5 ) pensionikindlustatute informeerimiseks .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel saadud summa võetakse aluseks riiklike pensionide baasosa , staažiosaku ja kindlustusosaku maksmiseks vajalike kulude arvestamisel , lähtudes järgmistest piirmääradest :

1 ) kuni 30 protsenti nimetatud summast eraldatakse riiklike pensionide baasosa maksmiseks ;

2 ) vähemalt 70 protsenti nimetatud summast jagatakse proportsionaalselt vastavalt pensioniõigusliku staaži aastate ja pensionikindlustuse aastakoefitsientide osakaalule nende üldarvus .

( 3 ) Kui pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestatud seaduste alusel riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad vähenevad või kulud suurenevad , sätestatakse käesolevas seaduses kulude täiendavad katteallikad .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 27. ( Kehtetu - 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

11. peatükk

Riiklik pensionikindlustuse register

§ 28.Registri staatus

Riiklik pensionikindlustuse register ( edaspidi register ) on riiklik register andmekogude seaduse ( RT I 1997 , 28 , 423 ; 1998 , 36/37 , 552 ; 1999 , 10 , 155 ; 2000 , 50 , 317 ; 57 , 373 ; 92 , 597 ) § 31 tähenduses , mis sisaldab andmeid pensionikindlustatute kohta .

§ 29.Registri eesmärk

Registri eesmärk on andmete tagamine Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse ja teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks .

§ 30.Registri asutamine

Registri asutab Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul andmekogude seadusega kehtestatud korras .

§ 31.Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist

Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele , isikuandmete kaitse seadusele ( RT I 1996 , 48 , 944 ; 1998 , 59 , 941 ; 111 , 1833 ; 2000 , 50 , 317 ; 92 , 597 ; 104 , 685 ) , sotsiaalmaksuseadusele , käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele , mille kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 32.Registri vastutav töötleja

Registri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet .

§ 33.Andmete koosseis ja allikad

Register sisaldab :

1 ) isikut identifitseerivaid andmeid , mille allikregistriks on rahvastiku arvestuse andmebaas .Isik loetakse registrisse kantuks , kui teda identifitseerivad andmed on registrisse kantud kas rahvastiku arvestuse andmebaasi , passi või sünnitunnistuse alusel ;

2 ) isiku üldandmeid , mille allikregistriks on rahvastiku arvestuse andmebaas ;

3 ) isiku sotsiaalmaksualaseid andmeid , mille allikregistriks on maksumaksjate ja maksu kinnipidajate register või tööandja tõend arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta ;

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

4 ) andmeid pensioni määramise ja maksmise kohta .

§ 34.Sotsiaalmaksu , pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži arvestus

( 1 ) Registris peetakse arvestust isiku kohta tema poolt või tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu ning pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži kohta .

( 2 ) Registri andmete alusel arvutatakse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras igale pensionikindlustatule kord aastas tema aastakoefitsient .

( 3 ) Registri andmete alusel arvutatakse igale pensionikindlustatule tema pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa .

§ 35.Pensionikindlustatu informeerimine

Kord aastas teatab register igale pensionikindlustatule tema poolt või tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu summa , pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja pensionikindlustusstaaži .

12. peatükk

Riikliku pensioni taotlemine ja määramine

§ 36.Riikliku pensioni taotlemine

( 1 ) Riiklikule pensionile õigust omav isik esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile .

( 2 ) Riikliku pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide vormid kehtestab sotsiaalminister .

( 3 ) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev , millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu avalduse koos kõigi vajalike dokumentidega .Dokumentide vastuvõtmise kohta antakse pensionitaotlejale õiend .

( 4 ) Kui pensionitaotlus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid , loetakse pensioni taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev .

( 5 ) Kui pensionitaotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente , teatatakse pensioni taotlejale , arvates avalduse saabumisest kümne tööpäeva jooksul , missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt .Kui need esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul , arvates täiendavate dokumentide esitamise vajaduse kohta teatise saamise päevast , loetakse pensioni taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev .

§ 37.Riikliku pensioni määramine

( 1 ) Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori poolt volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht .Pensionitaotleja nõudmisel , samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab pensioni määramise pensionikomisjon , mille moodustamise ja töökorra määrab sotsiaalminister .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 2 ) Pensionikomisjoni pädevusse kuulub :

1 ) kõikide käesoleva seaduse alusel tekkinud pensioni taotlemise , määramise , ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise , pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise vaidluste lahendamine ;

2 ) pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine ;

3 ) seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamine ; samuti pensioni maksmise peatamine ning liigselt makstud pensionisummade pensionist kinnipidamise otsustamine .

( 3 ) Elukohajärgne pensioniamet osutab pensionitaotlejale vajadusel kaasabi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel .

( 4 ) Riiklik pension määratakse alates pensioni taotlemise päevast .Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel :

1 ) vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast ( § 7 lõiked 1 või 2 või § 9 lõige 1 ) , töövõimetuspension ning rahvapension püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast , kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul , arvates pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast ;

2 ) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma või teadmata kadunuks tunnistamise päevast , kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist .

( 5 ) Perekonnaliikmetele ja nendega võrdsustatud isikutele , kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral , määratakse ühine pension .Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse toitjakaotuspensionist tema osa ja makstakse see talle eraldi välja .

( 6 ) Pensionärile antakse pensionitunnistus , mille vormi määrab sotsiaalminister .

§ 38.Pensioni ümberarvutamise tähtajad

( 1 ) Riikliku pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber .

( 2 ) Pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast .

( 3 ) Pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel , välja arvatud käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 toodud juhul , arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päevast , kui avaldus ja vajalikud dokumendid on esitatud ühe kuu jooksul , arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest .Hilisemal avalduse ja vajalike dokumentide esitamisel arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 4 ) Pensionär on kohustatud kümne päeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest , mis toovad kaasa riikliku pensioni ümberarvutamise .

§ 39.Riikliku pensioni ümberarvutamine

( 1 ) Määratud riiklik pension arvutatakse registrisse kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel ümber kord aastas alates 1. aprillist .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 ) Rahvapensioni määra , pensioni baasosa suuruse , staažiaasta hinde ning aastakoefitsiendi hinde muutmisel arvutatakse kõik pensionid ümber kord aastas alates 1. aprillist .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 3 ) ( Kehtetu - 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

13. peatükk

Riikliku pensioni maksmine

§ 40.Riikliku pensioni maksmine

( 1 ) Riiklikku pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile panka pensionäri arvele või posti teel .

( 2 ) Riikliku pensioni kättetoimetamine ja saatmine Eestis toimub maksja arvel .

( 3 ) Riikliku pensioni kandmine välisriigis asuvasse panka pensionäri arvele toimub saaja arvel .

( 4 ) Rahvapensioni ( välja arvatud püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule ning alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases või statsionaarses õppevormis õppijale ) ja toitjakaotuspensioni ( välja arvatud 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases või statsionaarses õppevormis õppijale ) töötamise korral ei maksta .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 5 ) Ennetähtaegset vanaduspensioni töötamise korral ei maksta .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

§ 41.Riikliku pensioni maksmine volikirja alusel

( 1 ) Volikirja alusel makstakse riiklikku pensioni mitte rohkem kui kolm aastat järjest .

( 2 ) Kui volikirjas kehtivuse aega pole märgitud , kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates .Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse juhi poolt , kus pensionär on ravil .

( 14.12.2000 jõust.29.12.2000 - RT I 2000 , 102 , 673 )

( 3 ) Kui volikirja tõestab statsionaarse raviasutuse juht , kehtib see saamata jäänud pensioni väljamaksmiseks .

( 14.12.2000 jõust.29.12.2000 - RT I 2000 , 102 , 673 )

§ 42.Saamata jäänud pension

Kui posti kaudu makstav pension on välja võtmata vähemalt kuus kuud , peatatakse pensioni maksmine .Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse ( RT I 1999 , 25 , 365 ; 2000 , 25 , 148 ; 26 , 150 ; 40 , 254 ; 86 , 550 ) § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension tagantjärele välja .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 43.Riikliku pensioni saamise erijuhud

( 1 ) Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega , peatatakse riikliku pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise ajaks .

( 2 ) Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist , peatatakse vahi all oleku ajaks riikliku pensioni maksmine .Pension makstakse pärast isiku õigeks mõistmist või kohtuotsuse jõustumist tagantjärele juhul , kui kohus ei karista süüdiolevat isikut vabadusekaotusega .

( 3 ) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise , makstakse nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras .

( 4 ) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid , makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses :

1 ) ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist ;

2 ) kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist ;

3 ) kolme ja enama ülalpeetava puhul 75 protsenti pensionist .

( 5 ) Riigieelarvest finantseeritavas hoolekandeasutuses viibivale alaealisele määratud riiklik pension kantakse panka lapse isiklikule arvele .

( 6 ) Riikliku pensioni maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini , summat alla 50 sendi aga ei arvestata .

§ 44.Riikliku pensioni määramise ja maksmise erijuhud

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 1 ) Liiklusõnnetuse tõttu isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamise või toitja kaotuse korral nõutakse väljamakstud töövõimetus- , toitjakaotus- või rahvapension sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt , kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu .

( 2 ) Kui isik ei taotlenud määratud tähtajal püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi mõjuvatel põhjustel ning isik tunnistatakse korduvekspertiisis tagasiulatuvalt püsivalt töövõimetuks , määratakse ja makstakse töövõimetuspensioni või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni püsiva töövõimetuse tekkimise ajast , kuid tagasiulatuvalt mitte üle ühe aasta .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 3 ) ( Kehtetu - 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 ) Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata äraolijaks tunnistamise puhul määratud toitjakaotuspension või rahvapension 12 kuuks .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 5 ) Saamata jäänud riiklik pension makstakse pensionäri surma korral isikule , kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni .Vanemal , abikaasal ja teistel perekonnaliikmetel on õigus saada saamata jäänud riiklikku pensioni ka siis , kui nad ei kuulu toitjakaotuspensioniga kindlustatavate isikute hulka .

( 5 1 ) Käesoleva paragrahvi mõistes teisteks perekonnaliikmeteks on :

1 ) laps , lapselaps , võõraslaps ;

2 ) eestkostja , eestkostetav ;

3 ) vend , õde ;

4 ) vanavanem , võõrasvanem .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 6 ) Mitme perekonnaliikme samaaegsel pöördumisel elukohajärgse pensioniameti poole pensionäri surma tõttu saamata jäänud riikliku pensioni nõudega jagatakse saada olev pension nende vahel võrdselt .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 7 ) Riiklik pension makstakse pöördujale välja , kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul pensionäri surma päevast arvates .

( 8 ) Pärast pensionäri surma alusetult panka tema arvele kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud riikliku pensioni summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt elukohajärgse pensioniameti vastava nõude saamisel .

§ 45.Riiklikust pensionist kinnipidamine

( 1 ) Riiklikust pensionist võib kinni pidada :

1 ) täitemenetluse seadustiku ( RT I 1993 , 49 , 693 ; 1997 , 43/44 , 723 ; 1998 , 41/42 , 625 ; 51 , 756 ; 61 , 981 ; 103 , 1695 ; 1999 , 18 , 302 ; 27 , 380 ; 95 , 845 ; 2000 , 28 , 167 ; 35 , 222 ; 58 , 376 ) alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel ;

2 ) elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel selle pensioni sissenõudmiseks , mis on pensionärile tema kuritarvituse tõttu enam makstud .

( 2 ) Muid kinnipidamisi riiklikust pensionist pole lubatud teha .

( 3 ) Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist .

( 4 ) Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võidakse kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist .Pensionärile säilitatakse vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 5 ) Pensionikomisjoni otsuse alusel peetakse riiklikust pensionist kinni kuni 20 protsenti lisaks kinnipidamisele käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel .Pensionäri kirjalikul nõusolekul võib elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel kinni pidada üle 20 protsendi pensionist .

( 6 ) ( Kehtetu - 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 7 ) Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne , kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav rohkem makstud summa on täielikult kustutatud , nõutakse maksmata osa sisse kohtu korras .

( 8 ) Riiklikust pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini , summat alla 50 sendi ei arvestata .

§ 46.Vaidluste läbivaatamine

( 1 ) Elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib pensionitaotleja ( pensionär ) pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul , arvates päevast , millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 2 ) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumisel võib isik pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse , kes korraldab täiendava ekspertiisi .Täiendava ekspertiisi otsusega mittenõustumisel võib isik pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul otsusest teada saamise päevast .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

14. peatükk

Seaduse rakendamine

§ 47.Pensionikindlustusstaaži arvestamine

Pensionikindlustusstaaži arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist .

§ 48.Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 1 ) Isikule , kellele makstakse kuni vanaduspensionieani töövõimetuspensioni , määratakse vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension ilma pensionitaotlust nõudmata .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul arvutatakse vanaduspension , lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensioniõiguslikust ja pensionikindlustusstaažist , vastavalt käesoleva seaduse §-de 21 ja 22 sätetele .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 3 ) Kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist , jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

§ 49.Üleminek invaliidsusgruppide alusel määratud riiklikelt pensionidelt töövõimetuse alusel määratavatele riiklikele pensionidele

( 1 ) Riiklike elatusrahade seaduse §-s 9 sätestatud korras määratud invaliidsusgrupid vaadatakse ümber 3-aastase üleminekuperioodi jooksul , arvates käesoleva seaduse jõustumisest .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 2 ) Isiku suhtes , kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajaliselt ja kes selleks tähtajaks ei ole jõudnud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioni ikka , viiakse arstliku töövõimetuse ekspertiis läbi määratud tähtajal ja tema invaliidsusgrupp kehtib selle tähtajani .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 3 ) Isiku suhtes , kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult ja kes käesoleva seaduse jõustumisel ei ole vanaduspensionieas või kes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi jooksul ei jõua käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka , viiakse arstliku töövõimetuse ekspertiis läbi ajavahemikul 2001. aasta 1. jaanuarist kuni 2003. aasta 31. märtsini Pensioniameti poolt teatatud kuupäeval ja tema invaliidsusgrupp kehtib kuni arstliku töövõimetuse ekspertiisi läbiviimiseni .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 4 ) Isikul , kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult ja kes käesoleva seaduse jõustumisel on vanaduspensionieas või kes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi jooksul jõuab käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka , invaliidsusgruppi ümber ei vaadata ning see kehtib 2003. aasta 31. märtsini .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 5 ) Isikul , kes ei ole jõudnud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka , arvutatakse riiklike elatusrahade seaduse § 10 kohaselt arvutatud invaliidsuspension ümber töövõimetuspensioniks või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioniks , arvestades käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži nõuet ning kohaldades järgmisi sätteid :

1 ) I invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 100 protsenti ;

2 ) II invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 80 protsenti ;

3 ) III invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 60 protsenti .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 6 ) Välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel ja käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikute suhtes , loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi jooksul invaliidsusgrupid vastavaks püsiva töövõimetuse astmetele järgmiselt :

1 ) I invaliidsusgrupile vastab täielik töövõimetus töövõime kaotusega 100 protsenti ;

2 ) II invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 80 või 90 protsenti ;

3 ) III invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40-70 protsenti .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

§ 49 1 .Töövõimetuspensioni ja püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmise erijuhud

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

( 1 ) ( Kehtetu - 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 2 ) ( Kehtetu - 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 3 ) ( Kehtetu - 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 4 ) Juhul kui isiku , kelle invaliidsusgruppi ei ole ümber vaadatud või kellele määratud töövõime kaotuse protsent on suurem endisest protsendist või võrdne endise protsendiga , töövõimetuspension või rahvapension osutub väiksemaks varem makstud pensioni suurusest , jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani , kuid mitte kauem kui käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionieani .

( 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

( 5 ) ( Kehtetu - 13.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 102 , 674 )

§ 50.Varemmääratud pensionide ümberarvutamine

( 1 ) Pensionärile , kellele oli määratud riiklik pension enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel tekib õigus saada pensioni käesoleva seaduse alusel , arvutatakse pension ümber ning kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist , jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 ) Pensionärile , kellel ei teki õigust saada pensioni käesoleva seaduse alusel , makstakse pensioni endises suuruses kuni määratud tähtajani , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 3 ) Vanaduspensionärile , kellele oli määratud riiklik pension enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel ei teki õigust saada vanaduspensioni käesoleva seaduse alusel , säilitatakse vanaduspensioni liik ning pension arvutatakse ümber käesoleva seadusega sätestatud pensionide arvutamise korra kohaselt .Kui ümberarvutatud pension osutub väiksemaks varemmakstud pensionist , jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses kuni määratud tähtajani .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 4 ) Pensionärile , kellele makstakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel abikaasa surma või teadmata äraolijaks tunnistamise korral toitjakaotuspensioni endises suuruses , säilitatakse tema uuesti abiellumise korral pensioni maksmine 12 kuuks .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

§ 50 1 .Riikliku pensioni maksmise erijuhud 2000. aastal

( 1 ) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud isikutel tekib õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile 2000. aasta 31. detsembrini mitte varem kui kaks aastat enne käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud vanusesse jõudmist .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 ) Riigieelarvest finantseeritavas hoolekandeasutuses viibivale alaealisele makstakse 2000. aasta 31. detsembrini 50 protsenti temale määratud pensionist .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 3 ) Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud pensionilisad arvutatakse 2000. aastal 410 kroonist .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 4 ) Kindlustusosaku arvutamiseks kinnitab Vabariigi Valitsus pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt 2000. aasta 20. märtsiks .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 5 ) Staažiaasta hinne ja aastakoefitsiendi hinne on 2000. aastal 26 krooni 24 senti .

( 15.03.2000 jõust.01.04.2000 - RT I 2000 , 25 , 146 )

§ 51.Riikliku pensioni üldsumma

Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel ja riiklikust pensionist kinnipidamisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast , mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga .

§ 52.Vaidlused riiklike elatusrahade seaduse alusel

Pärast käesoleva seaduse jõustumist tekkivad vaidlused pensionitaotleja või pensionäri ja piirkondliku pensioniameti vahel , mis tulenevad riiklike elatusrahade seaduse rakendamisest , vaadatakse läbi käesoleva seadusega sätestatud korras .

§ 53.Riikliku pensioni määramise , ümberarvutamise ja maksmise kord

Riikliku pensioni määramise , ümberarvutamise ja maksmise korra juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus .

15. peatükk

Lõppsätted

§ 54.Riiklike elatusrahade seaduse muutmine

Riiklike elatusrahade seaduses ( RT 1993 , 15 , 256 ; RT I 1993 , 35 , 542 ; 74 , 1055 ; 1994 , 23 , 384 ; 24 , 397 ; 51 , 855 ; 72 , 1261 ; 1995 , 14 , 168 ; 61 , 1027 ; 68 , 1139 ; 95 , 1631 ; 1996 , 22 , 437 ; 45 , 849 ; 86 , 1539 ; 1997 , 77 , 1309 ; 81 , 1366 ; 1998 , 17 , 266 ) tehakse järgmised muudatused :

1 ) paragrahvides 5 , 5 1 , 6 , 7 ja 41 asendatakse sõnad “ pensioniõiguslik staaž ” sõnadega “ pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž ” vastavas käändes ;

2 ) seadust täiendatakse §-ga 76 2 järgmises sõnastuses :

“ § 76 2 .Pensionikindlustusstaaži arvestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-des 20 ja 47 sätestatud korras . ”

§ 55.Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine

Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse ( RT I 1993 , 26 , 441 ; 1995 , 16 , 228 ; 1998 , 64/65 , 1009 ; 2000 , 102 , 674 ) § 17 lõike 2 kogu tekstis asendatakse sõna “ sotsiaalfondi ” sõnadega “ riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ” .

§ 56.Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse :

1 ) Eesti Vabariigi pensioniseadus ( RT 1991 , 12 , 169 ; 1993 , 15 , 256 ) ;

2 ) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 15. aprilli otsus “ Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta ” ( RT 1991 , 12 , 170 ; 40 , 491 ; 1992 , 33 , 422 ; 1993 , 15 , 256 ) ;

3 ) riiklike elatusrahade seadus .

§ 57.Seaduse jõustumine

( 1 ) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. aprillil .

( 08.12.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 97 , 857 )

( 2 ) Käesoleva seaduse §-d 20 , 28-34 ja 47 ning 54 jõustuvad 1999. aasta 1. jaanuaril .