Toidukauba märgistamise korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. a määrus nr 108

Toiduseaduse ( RT I 1995 , 21 , 324 ; 1996 , 49 , 953 ) paragrahvi 9 lõike 1 alusel ja arvestades Euroopa Ühenduse direktiividega 79/112/EMÜ ( EÜT L 033 08.02.79 p 1 ) , 89/396/EMÜ ( EÜT L 186 30.06.89 p 21 ) , 90/496/EMÜ ( EÜT L 276 06.10.90 p 40 ) , 96/21/EÜ ( EÜT L 088 05.04.96 p 5 ) ja 94/54/EÜ ( EÜT L 300 23.11.94 p 14 ) Vabariigi Valitsus määrab :

1.Kinnitada “ Toidukauba märgistamise kord ” ( juurde lisatud ) .

2.Kehtestada , et :

1 ) Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määruse nr 344 “ Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine ” ( RT I 1995 , 85 , 1471 ) alusel võib pakendatud toidukauba märgistamist jätkata kuni 1. juunini 1999. a , välja arvatud peale käesoleva määruse jõustumist tootmisse juurutatava toidukauba puhul , mille märgistamine peab toimuma käesoleva määruse alusel ;

2 ) enne 1. juunit 1999. a Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määruse nr 344 “ Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine ” alusel märgistatud toidukaupa võib müüa kuni kauba lõppemiseni .

3.Tunnistada 1. juunist 1999. a kehtetuks Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määrus nr 344 “ Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine ” .

4.Käesolev määrus jõustub 1. augustil 1998. a.

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. a määrusega nr 108

Toidukauba märgistamise kord

I. TOIDUKAUBA MÄRGISTAMINE

1.Toidukauba müügipakendi märgistusel esitatakse ( välja arvatud käesolevas korras sätestatud erijuhud ) järgmine teave :

1 ) toidukauba nimetus ;

2 ) koostisosad ;

3 ) netokogus ;

4 ) minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg ;

5 ) säilitamistingimused kiirestiriknevate toidukaupade puhul , samuti teistel juhtudel , kui see on tingitud toidukauba iseloomust ;

6 ) tootja , töötleja või pakendaja nimi , aadress ja asukoht .Imporditud toidukauba puhul täiendavalt importija nimi , aadress ja asukoht ;

7 ) päritolumaa , kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada ;

8 ) tarvitamisjuhis , kui selle puudumisel ei ole tagatud toidukauba tarvitamine ettenähtud viisil ;

9 ) toidupartii tähistus ;

10 ) kvaliteediklass või sort , kui see on toidukaubale ette nähtud ;

11 ) töötlemine ioniseeriva kiirgusega või ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamine ;

12 ) toitumisalane teave , kui märgistusel esineb toitumisalane väide .

2.Kaupluses pakendatud toidukaup märgistatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1995. a määrusega nr 165 ( RT I 1995 , 41 , 597 ; 1996 , 2 , 30 ; 41 , 798 ) kinnitatud “ Kaupluse töö üldeeskirja ” punktile 22.

3.Imporditud , võõrkeelse märgistusega toidukaubale lisatakse originaaltekstist lähtuv , käesoleva korra nõuetele vastav eestikeelne märgistus .

4.Märgistus kantakse pakendile vastavalt pakendiseaduse ( RT I 1995 , 47 , 739 ; 1997 , 53 , 836 ) paragrahvi 10 lõigetele 2 , 3 , 4 ja 5.

5.Toidukauba nimetus , netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg või viide nimetatud tähtaegade asukohale müügipakendil esitatakse märgistusel samas vaateväljas .

6.Kui toidukauba müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm2 , tuleb sellele kanda toidukauba nimetus , netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg , kusjuures eelnimetatud teavet ei pea esitama ühes vaateväljas .

7.Ilupakendis toidukauba puhul esitatakse märgistusel nõutav teave müügikohal ja toidukaubaga kaasasolevatel dokumentidel .Müügipakendi märgistusel tuleb esitada toidukauba nimetus , netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg , kusjuures seda teavet ei pea esitama ühes vaateväljas .

8.Staatilisse toidukilesse pakendatud pagari- ja kondiitritoodete puhul võib märgistusel nõutav teave olla esitatud müügikohal .

9.Kui tootja või töötleja poolt müügipakendisse pakendamata toidukaup on läinud pakendaja valdusesse , tuleb pakendile märkida pakendaja nimi , aadress ja asukoht koos sõnaga “ pakendaja ” .

10.Müügipakendisse pakendamata toidukauba puhul esitatakse nõutav teave toidukaubaga kaasasolevatel dokumentidel või veopakendil .

11.Partii tähistus kantakse müügipakendisse pakendamata toidukauba puhul veopakendile , aga kui see ei ole võimalik , siis toidukaubaga kaasasolevatele dokumentidele .

12.Toidukaubad , mis ei ole mõeldud otse tarbijale , on müügipakendisse pakendatud toidukaubad , mida :

1 ) turustatakse tarbijale müümisele eelnevas käitlemise etapis ;

2 ) antakse üle toitlustusettevõtetele ettevalmistamiseks , töötlemiseks , jaotamiseks või jaemüügiks .

13.Käesoleva korra punktis 12 nimetatud toidukauba veopakendile märgitakse toidukauba nimetus , minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg ning tootja , töötleja või pakendaja nimi , aadress ja asukoht .

14.Käesoleva korra punktis 12 nimetatud toidukauba puhul esitatakse kogu müügipakendil nõutav teave toidukaubaga kaasasolevatel dokumentidel .

II .TOIDUKAUBA NIMETUS MÜÜGIPAKENDIL

15.Märgistusel tuuakse esile toidukauba nimetus , mis viitab selle toidukauba tegelikule olemusele eristamaks maksimaalselt seda teistest sarnastest toidukaupadest .Lubatud on nimetust laiendada täpsustavate sõnadega .Nimetust ei asendata kauba- või teenindusmärgiga .

16.Toidukauba nimetusega antakse teavet toidukauba valmistamisel kasutatud töötlemisviisi ( kuivatamine , kontsentreerimine , taastamine , suitsutamine , külmutamine või muu ) kohta juhul , kui sellise teabe puudumine võib tarbijat eksitada .

17.Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidukaubal lisatakse nimetusele märge : “ töödeldud ioniseeriva kiirgusega ” .

III .TOIDUKAUBA KOOSTISOSAD MÜÜGIPAKENDIL

18.Toidukauba koostisosade ehk komponentide ( sealhulgas lisaained ) , mida kasutati tootmisel või töötlemisel ja mis sisalduvad toidukaubas samal või muutunud kujul , loetelu märgitakse pakendile pealdisega “ Koostisosad ” või “ Koostis ” või kasutades pealdises sõnu “ koostisosad ” või “ koostis ” .Koostisosa võib esitada liitkoostisosana või käesoleva korra lisas toodud üldnimetusega .

19.Koostisosade esitamist märgistusel ei nõuta :

1 ) ühekomponendilisel toidukaubal , kus kauba nimetus on sama mis koostisosal või selle toidukauba nimetus võimaldab koostisosa olemust selgelt kindlaks määrata ;

2 ) värskel ning töötlemata puu- ja köögiviljal , mis ei ole kooritud , lõigatud või muul viisil töödeldud ;

3 ) karboniseeritud veel , kui nimetus ütleb , et see on karboniseeritud ;

4 ) võil , juustul , kohupiimal , kohupiimapastal , kodujuustul ja hapupiimatoodetel eeldusel , et on kasutatud vaid piimatooteid , tootmiseks vajalikke ensüüme või mikroorganismide kultuure ;

5 ) ühest toorainest saadud fermenteeritud äädikal , millele ei ole lisatud teisi koostisosi .

20.Koostisosana ei pea esitama :

1 ) lisaainet , mis sisaldub toidukauba ühes või mitmes koostisosas , kui sellel ei ole antud toidukaubas lisaainele omast tehnoloogilist funktsiooni ;

2 ) lisaainet , mida kasutatakse kui tehnoloogilist ainet teatud tehnoloogilistel eesmärkidel töötlemise ajal ja mille jäägid või mille derivaatide jäägid võivad mittekavatsuslikult , kuid vältimatult sisalduda lõpptootes tingimusel , et need jäägid ei põhjusta ohtu tervisele ega mõjuta valmistoodet ;

3 ) ainet , mida kasutatakse kindlates kogustes lahustina või keskkonnana tehislikule lõhna- ja maitseainele ning lisaainele .

21.Koostisosade loetelus märgitakse kõik toidukauba koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses .

22.Keedusoola ( naatriumkloriidi ) järel märgitakse selle maksimaalne massiprotsent järgmistes toidukaupades :

1 ) või , margariin ja teised rasvaemulsioonid ;

2 ) juust ja juustutooted , kodujuust ;

3 ) vorstid ja muud lihatooted ;

4 ) kalatooted ;

5 ) lihtpagaritooted ;

6 ) röstimata või röstitud teraviljahelbed või paisterad lisanditega või ilma ;

7 ) salatid ;

8 ) puljongid , supid , kastmed , ka pulbri või kontsentraadina ;

9 ) vormiroad , hakkliha- , maksa- ja kalaroad ;

10 ) soola sisaldavad maitseainesegud .

23 Alkoholisisaldus märgitakse , kui see on toidukaubas üle 1,7 massiprotsendi .

24.Lisatud vesi ja lenduvad ühendid esitatakse koostisosade hulgas nende sisalduse järgi valmistootes .Vee koguse arvutamiseks lahutatakse valmistoote massist teiste selle valmistamiseks kasutatud koostisosade masside summa .

25.Vett ei märgita koostisosade hulgas , kui :

1 ) toidukauba valmistamise käigus on vett lisatud vaid kontsentreeritud või kuivatatud koostisosade taastamiseks ;

2 ) seda kasutatakse keskkonnana või osana keskkonnast , mida tavaliselt ei tarvitata ;

3 ) vee kogus ei ületa 5 protsenti valmistoote massist .

26.Kontsentreeritud või kuivatatud koostisosade kasutamisel taastatuna on lubatud arvestada nende sisaldust veetustamiseelse kaalu järgi .

27.Kontsentreeritud või kuivatatud taastatavate toidukaupade koostisosade puhul võib esitada koostisosad taastatud toidukauba järgi tingimusel , et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad “ Koostisosad valmistootes ” või “ Koostisosad taastatud tootes ” .

28.Puu- või köögiviljasegude puhul ning looduslike maitseainete segude puhul , kus ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri , võib neid koostisosi loetleda vabas järjestuses tingimusel , et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad “ muutuvas suhtes ” .

29.Lisaained ( välja arvatud pakendusgaasid ) tähistatakse rühma nimetusega , millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusele nr 193 “ Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine ” ( RT I 1997 , 89-92 , 1551 ) .Kui lisaaine kuulub rohkem kui ühte rühma , märgitakse see rühm , mis omab põhilist tehnoloogilist funktsiooni selle toidukauba puhul .

30.Tehisliku lõhna- ja maitseaine puhul esitatakse märge “ lõhna- ja maitseaine ” või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus .

31.Sõnu “ loodusliku päritoluga ” või teisi samatähenduslikke sõnu võib tehislike lõhna- ja maitseainete puhul kasutada , kui :

1 ) lõhna- ja maitseomadustega keemilised ühendid on saadud vastavate füüsikaliste ( sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine ) , ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega taimsest või loomsest materjalist , mis võib olla kas töötlemata või töödeldud traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega ( sealhulgas kuivatamine , röstimine , fermentatsioon ) ;

2 ) lõhna- ja maitseomadustega lõhna- ja maitsepreparaadid on kontsentreerimata või kontsentreeritud tooted , mis on saadud vastavate füüsikaliste ( sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine ) , ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega taimse või loomse päritoluga materjalist , mis võib olla kas töötlemata või töödeldud traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega ( sealhulgas kuivatamine , röstimine , fermentatsioon ) .

32.Sõnu “ loodusliku päritoluga ” või teisi samatähenduslikke sõnu ei kasutata , kui tehisliku lõhna- ja maitseaine nimetus viitab loomsele või taimsele olemusele või päritolule , kuid tehisliku lõhna- ja maitseaine koostisosa pole saadud vastavate füüsikaliste , ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega või traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega ainult või peaaegu ainult vastavast toiduainest või tehisliku lõhna- ja maitseaine lähteainest .

33.Toidukauba puhul , mille säilimisaja pikendamiseks on pakendamisel kasutatud pakendusgaase vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusele nr 193 “ Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine ” , märgitakse pakendile “ pakendatud gaasikeskkonda ” .

34.Kui toidukaup sisaldab :

1 ) magusainet , lisatakse nimetusele sõna “ magusainega ” ;

2 ) suhkrut ( suhkruid ) ja magusainet ( magusaineid ) üheaegselt , lisatakse nimetusele sõnad “ suhkru(te ) ja magusaine(te ) ga ” ;

3 ) aspartaami , esitatakse toidukaubal märge “ sisaldab fenüülalaniini ” ;

4 ) rohkem kui 10 protsenti polüoole , esitatakse toidukaubal märge “ üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust ” .

35.Toidukauba liitkoostisosa komponendid märgitakse selle järel sulgudes nende sisalduse alanevas järjestuses .

36.Kui toidukauba mõni koostisosa või liitkoostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega , siis märgitakse koostisosade loetelus , et see koostisosa või liitkoostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega .

37.Liitkoostisosa komponentide loetelu ei märgita , kui :

1 ) liitkoostisosa moodustab vähem kui 25 protsenti valmistootest , välja arvatud selles toidukaubas vastavale lisaainele iseloomulikku tehnoloogilist funktsiooni täitev lisaaine ;

2 ) liitkoostisosa on toidukaup , mille puhul koostisosade loetelu esitamine ei ole kohustuslik .

38.Toidukauba koostisosade loetelus või toidukauba nimetuses või kohe pärast nimetust märgitakse vastava koostisosa või üldnimetuse alla kuuluva koostisosa kogus protsentides , kui koostisosa või koostisosade üldnimetus on :

1 ) sama mis toidukaubal või seostatav toidukauba nimetusega ;

2 ) rõhutatud märgistusel sõnas , pildis või graafiliselt ;

3 ) põhiline toidukauba iseloomustamiseks ja eristab seda teistest nimetuse või välimuse tõttu sarnastest toidukaupadest .

39.Koostisosa kogust või üldnimetuse alla kuuluvate koostisosade kogust ei väljendata protsentides , kui :

1 ) vedelikuga koos väljastatavate toidukaupade märgistusel on näidatud põhikomponendi nimetus ja netokogus sõnadega “ vähemalt ... g ” ;

2 ) koostisosa kasutatakse väikeses koguses eesmärgiga toidukaupa maitsestada ;

3 ) toidukauba nimetuses esinev koostisosa ei mõjuta tarbija valikut , sest ei ole selle toidukauba iseloomustamiseks põhiline ega erista seda sarnastest toidukaupadest ;

4 ) puu- või köögiviljasegudel ning looduslike maitseainete segudel ükski koostisosa ei domineeri massivahekorras oluliselt ja koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad “ muutuvas suhtes ” .

IV .TOIDUKAUBA NETOKOGUS MÜÜGIPAKENDIL

40.Netokogus märgitakse vedelatel toidukaupadel mahu järgi liitrites ( l ) , sentiliitrites ( cl ) või milliliitrites ( ml ) ja teistel toidukaupadel massi järgi kilogrammides ( kg ) või grammides ( g ) .

41.Rühmapakendile märgitakse selles sisalduva üksiku pakendi netokogus ja pakendite üldarv juhul , kui üksikpakendid sisaldavad sama koguse sama toidukaupa .Kui üksikute pakendite arv ja vähemalt ühe üksiku pakendi netokogus on selgelt loetav läbi rühmapakendi , ei ole selline märgistus kohustuslik .

42.Tervikuna müüdavale rühmapakendile märgitakse üldine netokogus ja üksikpakendite arv .

43.Koos vedeliku või kastmega väljastatava toidukauba puhul , kus vedelik või kaste kuulub lisana põhikomponendi juurde , tuleb märgistusel täiendavalt näidata põhikomponendi nimetus ja netokogus koos sõnadega “ vähemalt ... g ” .

44.Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik toidukaubal , mille netokogus on alla 5 grammi või 5 milliliitri , välja arvatud looduslikud maitseained .

V. TÄHTAJAD MÜÜGIPAKENDIL

45.Minimaalse säilimisaja , mille jooksul selle määranud tootja , töötleja või pakendaja tagab toidukauba vastavuse kehtestatud nõuetele , esitamisel märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt :

1 ) kuupäev ja kuu , kui toidukauba minimaalne säilimisaeg on alla 3 kuu ;

2 ) kuu ja aasta , kui toidukauba minimaalne säilimisaeg on 3 kuni 18 kuud ;

3 ) aasta , kui toidukauba minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu .

46.Koos minimaalse säilimisajaga märgitakse vastavalt :

1 ) “ parim enne ...“ , kui tähtajas on näidatud kuupäev ;

2 ) “ parim enne ... lõppu ” muudel juhtudel .

Minimaalse säilimisaja tähtaeg arvestatakse minimaalse säilimisaja sisse .

47.Minimaalset säilimisaega ei pea märkima :

1 ) värsketel töötlemata puu- ja köögiviljadel ;

2 ) kondiitritoodetel , mis koosnevad ainult maitsestatud ja/või värvitud suhkrust ;

3 ) äädikal ;

4 ) soolal ;

5 ) suhkrul ;

6 ) jäätise üksikportsjonil ;

7 ) närimiskummil .

48.Kiirestirikneva toidukauba , mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks , muutudes seetõttu ohtlikuks inimese tervisele , realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaja , milleni selle määranud tootja , töötleja või pakendaja tagab toidukauba vastavuse kehtestatud nõuetele , esitamisel märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt kuupäev ja kuu .Kui säilimisaeg on kuni üks ööpäev , märgitakse ka kellaaeg .

49.Müügipakendil märgitakse kiirestirikneva toidukauba realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtajaga koos sõnad “ kõlblik kuni ” , kusjuures märgitud tähtaeg arvestatakse lõpptähtaja sisse .

VI .TOIDUPARTII TÄHISTUS MÜÜGIPAKENDIL

50.Toidupartii tähistus peab andma võimaluse määrata , millisest partiist toidukaup pärineb .

51.Toidupartii määrab ja tähistab pakendil tootja , töötleja või pakendaja .

52.Toidupartii tähistusele eelneb täht “ L ” , välja arvatud ülejäänud teabest selgelt eristatava toidupartii tähistuse korral .

53.Toidupartii tähistamist ei nõuta :

1 ) kui toidukauba minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg sisaldab kodeerimata märgistuses vähemalt kuupäeva ja kuud ;

2 ) üksikportsjonitena oleval jäätisel , mille tähistus kantakse rühmapakendile .

54.Lisaks käesoleva korra punktile 53 ei nõuta toidupartii tähistamist , kui tegemist on põllumajandustoodetega , mis :

- müüakse või antakse lühiajaliselt ettevõttele , kes selle ladustab , töötleb või pakendab ;

- transporditakse edasi töötlejale ;

- kogutakse koheseks terviku moodustamiseks ettevõttesse , kes seda töötleb .

VII .TOITUMISALANE VÄIDE JA TEAVE MÜÜGIPAKENDIL

55.Toitumisalase väite ehk mis tahes teabe kinnitamaks toidukauba toiduenergiaga või toitainete sisaldusega seotud omadusi võib esitada energiasisalduse , valkude , süsivesikute , rasvade , kiudainete , naatriumi ning käesoleva korra punktis 65 toodud vitamiinide ja mineraalainete kohta .

56.Toitumisalane väide esitatakse märgistusel järgmiselt :

1 ) toidukaup sisaldab ( mahl C-vitamiiniga ) või

2 ) toidukaup sisaldab vähendatud määral ( lahja , alandatud energiasisaldusega ) või

3 ) toidukaup ei sisalda ( kolesteroolivaba ) .

57.Toitumisalane teave peab sisaldama 1. rühma või 2. rühma näitajaid esitatud järjestuses :

1 ) 1. rühm :

energiasisaldus ;

valkude ( valgu hulk arvutatakse : valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25 ) , süsivesikute ( kõik inimorganismi poolt omastatavad süsivesikud , kaasa arvatud polüoolid ) ja rasvade ( kõik lipiidid , kaasa arvatud fosfolipiidid ) hulk ;

2 ) 2. rühm :

energiasisaldus ;

valkude , süsivesikute , suhkrute ( kõik mono- ja disahhariidid , välja arvatud polüoolid ) , rasvade , küllastunud rasvhapete ( kaksiksidemeta rasvhapped ) , kiudainete ( taimse päritoluga süsivesikud , mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima ) ja naatriumi hulk .

58.Kui toitumisalane väide on esitatud suhkrute , küllastunud rasvhapete , kiudainete või naatriumi kohta , siis peab toitumisalane teave sisaldama 2. rühma näitajaid .

59.Lisaks käesoleva korra punktis 57 sätestatule võib toitumisalane teave märgistusel sisaldada ka ühe või mitme alljärgneva toitaine koguseid :

1 ) tärklis ;

2 ) polüoolid ;

3 ) monoküllastumata rasvhapped ( ühe kaksiksidemega rasvhapped ) ;

4 ) polüküllastumata rasvhapped ( kahe ja enama kaksiksidemega rasvhapete cis-isomeerid ) ;

5 ) kolesterool ;

6 ) vitamiinid ja mineraalained .

60.Kui märgistusel on toodud polüküllastumata või monoküllastumata rasvhapete või kolesterooli kogused , peab olema näidatud ka küllastunud rasvhapete kogus .

61.Energiasisaldus arvutatakse , kasutades järgmisi koefitsiente :

1 ) süsivesikud , välja arvatud polüoolid-4 kcal/g või 17 kJ/g ,

2 ) polüoolid-2 , 4 kcal/g või 10 kJ/g ,

3 ) valgud-4 kcal/g või 17 kJ/g ,

4 ) rasvad-9 kcal/g või 37 kJ/g ,

5 ) alkohol/etanool-7 kcal/g või 29 kJ/g ,

6 ) orgaanilised happed-3 kcal/g või 13 kJ/g .

62.Energiasisalduse ja toitainete sisalduse arvväärtus kirjutatakse numbritega , kasutades järgmisi ühikuid :

1 ) energiasisaldus-kilodžaulides ja kilokalorites , kJ ja kcal

2 ) valgud-grammides , g

3 ) süsivesikud-grammides , g

4 ) rasvad-grammides , g

5 ) kiudained-grammides , g

6 ) naatrium-grammides , g

7 ) kolesterool-milligrammides , mg

8 ) vitamiinid ja mineraalained käesoleva korra punktis 65 nimetatud ühikutes .

63.Eelnev teave peab olema esitatud kas 100 g või 100 ml kohta , lähtuvalt sellest , millistes ühikutes on märgistusel näidatud toidukauba netokogus .Lisaks võib olla teave väljendatud toidukauba netokoguse või portsjoni kohta , kui märgistusel on näidatud , mitu portsjonit pakend sisaldab .

64.Juhul kui märgistusel on antud toidu valmistamise piisavalt detailne juhis , võib teave olla esitatud valmistoidu kohta eeldusel , et märgistusel on viide toitainetesisalduse ja energiasisalduse seose kohta valmistoiduga .

65.Teave vitamiinide ja mineraalainete sisalduse kohta väljendatakse protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest .

Märgistusel esitatavad vitamiinid ja mineraalained ning nende päevased soovitatavad kogused täiskasvanud inimesele on järgmised :

1 ) retinool , vitamiin A , &mgr;g-ekv-800

2 ) kaltsiferool , vitamiin D , &mgr;g-5

3 ) tokoferool , vitamiin E , mg-10

4 ) askorbiinhape , vitamiin C , mg-60

5 ) tiamiin , vitamiin B1 , mg-1 , 4

6 ) riboflaviin , vitamiin B2 , mg-1 , 6

7 ) niatsiin , vitamiin B3 , mg-18

8 ) püridoksiin , vitamiin B6 , mg-2

9 ) folatsiin , &mgr;g-200

10 ) tsüankobalamiin , vitamiin B12 , &mgr;g-1

11 ) biotiin , vitamiin H , mg-0 , 15

12 ) pantoteenhape , mg-6

13 ) kaltsium , mg-800

14 ) fosfor , mg-800

15 ) magneesium , mg-300

16 ) raud , mg-14

17 ) tsink , mg-15

18 ) jood , &mgr;g-150 .

66.Toitumisalases märgistuses esitatakse vitamiinide ja mineraalainete kogused , mille sisaldus 100 g-s , 100 ml-s või ühes portsjonis ( kui pakendis on ainult üks portsjon ) on vähemalt 15 protsenti päevasest toitumissoovitusest .

67.Kui märgistusel on toodud suhkrute või polüoolide või tärklise kogused , peavad need olema esitatud vahetult süsivesikute järel :

süsivesikud , g , millest :

suhkrud , g

polüoolid , g

tärklis , g .

68.Kui märgistusel on toodud rasvhapete või kolesterooli kogus või rasvhapete tüüp , peavad need olema esitatud vahetult rasvade järel :

rasv , g , millest :

küllastunud rasvhapped , g

monoküllastumata rasvhapped , g

polüküllastumata rasvhapped , g

kolesterool , mg .

69.Esitatud väärtused peavad olema keskmised väärtused , mis väljendavad kõige paremini toidukaubas sisalduva toitaine hulka ning võtavad arvesse kõikumisi , olenevalt aastaajast või muudest teguritest .Keskmised väärtused saadakse toidukaupade keemilisel analüüsil tootja poolt või toidu koostisosade toiduenergia ja keemilise koostise järgi arvutades .

70.Käesolevas osas käsitletud toitumisalane teave peab olema märgistusel ühes kohas tabelina , numbrid üksteise all .Kui tabeliks ei ole ruumi , siis võib toitainete sisaldused esitada koos järgneva arvväärtusega üksteise järel .

71.Toitumisalase teabe esitamise nõuded ei laiene toiduks ettenähtud veele ja toidulisandile .

Lisa

“ Toidukauba märgistamise korra ” juurde

Üldnimetusega nimetatavad toidukauba koostisosad

Toidukauba koostisosad

Üldnimetus

1.Rafineeritud õli , v.a oliiviõli- " Õli ” koos sõnaga “ taimne ” või “ loomne ” või koos sõnaga , mis tähistab täpsemalt tema taimset või loomset päritolu .Hüdrogeenitud õli ( taimse või loomse ) puhul tuleb kasutada ka sõna “ hüdrogeenitud ”

2.Rafineeritud rasvad- " Rasv ” koos sõnaga “ taimne ” või “ loomne ” või koos sõnaga , mis tähistab täpsemalt tema taimset või loomset päritolu

3.Jahusegud erinevatest teraviljadest- " Jahu ” , millele järgneb selle valmistamiseks kasutatud teraviljade loetelu osamasside alanevas järjestuses

4.Tärklised ning füüsikaliste ja ensümaatiliste vahenditega modifitseeritud tärklised- " Tärklis ”

5.Kõik kalaliigid , kui kala moodustab toidukauba koostisosa , tingimusel , et sellise toidukauba nimetus või tutvustus ei viita kala nimetusele- " Kala ”

6.Kõik linnuliha liigid , kui linnuliha moodustab toidukauba koostisosa , tingimusel , et sellise toidukauba nimetus või tutvustus ei viita linnuliha nimetusele- " Linnuliha ”

7.Kõik juustuliigid , kui juust või juustusegu moodustab toidukauba koostisosa , tingimusel , et sellise toidukauba nimetus või tutvustus ei viita juustu nimetusele- " Juust ”

8.Kõik looduslikud maitseained ja nende segud , mille kogus ei ole üle 2% toidukauba massist- " Maitseained ” või “ Maitseainete segud ”

9.Igat liiki kummivaigu-preparaadid , mida kasutatakse närimiskummi alusmaterjalina- " Närimiskummialus ”

10.Igat liiki pagaritoodete puru- " Kuivikupuru ”

11.Igat liiki sahharoosid- " Suhkur ”

12.Veevabad glükoosid ja glükoosmonohüdraadid- " Glükoos ”

13.Igat liiki kaseinaadid- " Kaseinaadid ”

14.Pressitud või rafineeritud kakaovõi- " Kakaovõi ”

15.Igat liiki suhkrustatud puuviljad , mille kogus ei ole üle 10% toidukauba massist- " Suhkrustatud puuvili ”