%ISOLat1; %ISOLat2; %ISOnum; %ISOpub; %ISOtech; %ISOgrk1; %ISOgrk2; %ISOcyr1; %ISOcyr2; %WINlat1; ]> Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-5/1995(Consensus 1998 I köide ) Heiki-Jaan Kaalep kogus internetist, teisendas TEI-kujule, lausestas Heiki-Jaan Kaalep sõnu: 1467 TÜ arvutuslingvistika uurimisgrupp Tartu, Tiigi 78-202 veebruar 2003

vaba kasutamiseks mittekommertsiaalsetel eesmärkidel

Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-5/1995(Consensus 1998 I köide )

http://www.legaltext.ee/

eesti keele segakorpuse projekt, finatseeritud riiklikust sihtprogrammist 'Eesti keel ja rahvuskultuur'

ühes failis on üks seadus või otsus vms.

kõik šrifti muutused on kaotatud

üla- ja alaindeksid on hi rend="sup" ja "sub" vastavalt

unicode-i olemid kujul #number on teisendatud sgml-olemiteks; susisevate tähtedega, islandi ja paljude muude võõrtähtede teisendamisel on arvatavasti palju vigu

loendid (html listid) on teisendatud tavaliseks nummerdatud v nummerdamata tekstiks; punktloendite puhul on punkti asemel -

sõnu ei poolitata

olem quest tähistab märke, mille kujust ei ole informatsiooni

alustav jutumärk on “

lõpetav jutumärk on ”

Tekst on lausestatud

Muidu pole teksti struktuur märgendatud: ei pealkirjad, allkirjad, lisad, joonealused viited ega midagi

lõigud on nagu nad algses html-failis olid

Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-5/1995

Sotsiaalministri 28. detsembri 1995. a määrus nr 66

( RTL 1996 , 13 , 98 )

1.

Üldalused

1.1.Käesolev eeskiri määrab kindlaks tööruumide töökohtade mikrokliima näitajate optimaalsed ja lubatavad väärtused , arvestades tehtava töö raskust ja aastaaega , ning nende mõõtmise ja hindamise meetodi .

1.2.Eeskiri ei laiene allmaa- ja mäetöödele , liikuvate transpordivahendite , looma- ja linnukasvatusruumide , põllumajandussaaduste hoiuruumide , külmhoonete , ilma kütteta ehitatud ruumide ning mõnede eritootmisnõuetega tööruumidele .

1.3.Käesolevas eeskirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses :

tööruum - suletud ruum hoones ja muudes ehitistes , kus pidevalt või perioodiliselt toimub inimeste töine tegevus , mis on seotud erinevate tootmisliikide , tootmistegevuse , selle korraldamise , kontrolli ja juhtimisega ;

tööpiirkond - piirdekonstruktsioonidega ümbritsetud tööruumi ala , kõrgusega 2 m põrandast või platvormist , kus asuvad töökohad ;

töökoht - töötaja alalise või ajutise töötamise koht ;

alaline töökoht - koht , kus töötaja töötab suurema osa ( vähemalt 50% või vaheajata üle 2 tunni ) oma tööajast .Kui töö toimub tööpiirkonna mitmesugustes punktides , loetakse alaliseks töökohaks kogu tööpiirkonda ;

mittealaline töökoht - koht , kus töötaja töötab väiksema osa ( alla 50% või alla 2 tunni ) oma tööajast ;

tööruumi mikrokliima - tootmis- või muu töise tegevusega seotud ruumi õhu meteoroloogilised näitajad : õhu temperatuur , niiskus ja õhu liikumiskiirus , samuti piirdekontsruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete temperatuur ja soojuskiirgus ;

optimaalne mikrokliima - mikrokliima näitajate kombinatsioon , mis tagab inimorganismi oleku pingestamata soojusregulatsiooni , säilitades soojatunde ja luues eeldused kõrgeks töövõimeks ;

lubatav mikrokliima - mikrokliima näitajate kombinatsioon , mis pikaajalise või süstemaatilise toime korral inimesele võib esile kutsuda mööduvaid ja kiiresti normaliseeruvaid nihkeid tema organismi soojusregulatsioonis , mis ei välju kohanemisvõime piirest .Selle juures ei teki vigastusi ega muid tervisehäireid , kuid võib täheldada ebamugavustunnet ja enesetunde halvenemist ;

soe aastaaeg - aastaaeg , mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle +10 °C ;

külm aastaaeg - aastaaeg , mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 °C ja alla selle ;

välisõhu keskmine temperatuur ööpäevas - ööpäeva kindlatel kellaaegadel võrdsete ajavahemike järel mõõdetud välisõhu temperatuuri keskmine väärtus , ( tavaliselt kasutatakse meteoroloogiateenistuse andmeid ) ;

töö kategooria - töö piiritlemine füüsilise koormuse järgi inimorganismi üldise energiakulu alusel ;

kerge füüsiline töö hõlmab tegevusliike , mille puhul energiakulu moodustab kuni 500 kJ/h ( kategooria Ia ) ning 500 kuni 630 kJ/h ( kategooria Ib ) ;

kategooriasse Ia kuuluvad tööd , mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust ;

kategooriasse Ib kuuluvad tööd , mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus ;

keskmise raskusega füüsiline töö hõlmab tegevusliike , mille puhul energiakulu moodustab 630 kuni 840 kJ/h ( kategooria IIa ) ja 840 kuni 1050 kJ/h ( kategooria IIb ) ;

kategooriasse IIa kuuluvad tööd , mis on seotud käimisega , väiksemate ( kuni 1 kg ) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust ;

kategooriasse IIb kuuluvad tööd , mida tehakse seistes , mis on seotud käimisega , väiksemate ( kuni 10 kg ) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus ;

raske füüsiline töö hõlmab tegevusliike , mille puhul energiakulu ületab 1050 kJ/h ( kategooria III ) ;

kategooriasse III kuuluvad tööd , mis on seotud pideva liikumisega , suuremate ( üle 10 kg ) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suuri füüsilisi pingutusi .

2.

Optimaalne ja lubatud mikrokliima

2.1.Kinnise tööruumi mikrokliima näitajad on :

- õhutemperatuur ;

- suhteline õhuniiskus ;

- õhu liikumiskiirus ;

- soojuskiirguse intensiivsus .

Mikrokliima näitajate optimaalsed ja lubatavad väärtused on toodud tabelis 1.

2.2.Mikrokliima näitajate optimaalsed väärtused kehtivad kogu tööruumis , olenemata sellest , kas töötaja töötab seal alaliselt või mittealaliselt .Lubatavaid väärtusi võib rakendada nii alalistel kui mittealalistel töökohtadel .

Optimaalsete väärtuste asemel võib rakendada lubatavaid mikrokliima näitajate väärtusi neil juhtudel , kui tootmise tehnoloogiliste nõuete tõttu või tehnilistel põhjustel ei ole võimalik tagada optimaalsete normide järgimist .

Õhu temperatuuri , suhtelise niiskuse ja liikumiskiiruse optimaalsed ja lubatavad väärtused tööruumi töökohtadel peavad vastama tabelis 1 näidatud väärtustele .

2.3.Tehnoloogiliste protsesside juhtimiskabiinides , -pultides ja -postides , arvutisaalides , samuti teistes ruumides vaimse- ja närvipingega seotud operaatoritüüpi tööde tegemisel tuleb järgida õhu temperatuuri ( 22-24 °C ) , suhtelise niiskuse ( 60-40% ) ja liikumiskiiruse ( mitte üle 0,1 m/s ) optimaalseid väärtusi .

2.4.Mikrokliima optimaalsete väärtuste tagamisel ei tohi ruumi sisepindade ( seinad , põrand , lagi , aknad ) , töökohtade piirdekontsruktsioonide või seadeldiste ( ekraanid jm. ) , samuti tehnoloogiliste seadmete või nende piirdeseadiste mistahes välispinna keskmine temperatuur väljuda rohkem kui 6 °C võrra õhutemperatuuri optimaalsete väärtuste piirest ( kerged tööd ) ja rohkem kui 8 °C võrra optimaalsest õhutemperatuurist ( keskmise raskusega ja rasked tööd ) .

Külmal aastaajal peab rakendama abinõusid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirguva külma eest , soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest .

2.5.Õhu temperatuuri kõikumised töökohtadel kõrguse järgi on kõigi tööde kategooriate puhul lubatud kuni 3 °C .

Õhu temperatuuri muutused töökohtadel horisontaaltasapinnas , samuti vahetuse kestel on lubatud kuni 4 °C kergetel töödel , kuni 5 °C keskmise raskusega ja kuni 6 °C - rasketel töödel .Seejuures õhu temperatuuri tegelikud väärtused , mis on saadud mõõtmistel vahetuse jooksul erinevatel kõrgustel ja ruumide erinevates osades , ei tohi väljuda tabelis 1 näidatud lubatavate väärtuste piirest .

Punktide 2.4 ja 2.5 nõuded piirdekonstruktsioonide ja -seadeldiste sisepindade temperatuuri suhtes ei laiene ruumide ja töökohtade üldistele ja lokaalsetele kütte- ja jahutussüsteemidele .

2.6.Tehnoloogilistelt seadmetelt , valgustusarmatuuri kuumenenud pindadelt või päikesekiirgusest lähtuva soojuskiirguse intensiivsus ei tohi ületada alalistel ja mittealalistel töökohtadel 35 W/m2 , kui kiiritatakse 50 ja enam protsenti töötaja kehapinnast , 70 W/m2 kui kiiritatakse 25 kuni 50% kehapinnast ja 100 W/m2 kui kiiritatakse mitte üle 25% kehapinnast .

Lahtistelt allikatelt ( kuum metall , klaas , lahtine leek jm. ) lähtuva soojuskiirguse intensiivsus ei tohi ületada 140 W/m2 , kusjuures kiiritatav kehapind ei tohi moodustada üle 25% töötaja kehapinnast .Sellistes tingimustes peab töötaja kasutama isikukaitsevahendeid , sealhulgas näo ja silmade kaitseks .Oluliste soojuskiirgusallikate olemasolul ei tohi alalistel töökohtadel õhutemperatuur ületada tabelis 1 näidatud optimaalväärtuste ülempiire , mittealalistel töökohtadel aga alaliste töökohtade jaoks lubatud väärtuste ülempiire sooja aastaaja jaoks .

2.7.Tööruumides , kus mikrokliima lubatavaid väärtusi ei ole võimalik kehtestada tootmisprotsessile esitatavate tehnoloogiliste nõuete , nende tagamise tehnilise saavutamatuse või majanduslikult põhjendatud ebaotstarbekuse tõttu , tuleb ette näha abinõud töötajate kaitseks võimaliku ülekuumenemise või jahtumise eest : kliimaseade , õhudušid , puhke- ja soojendusruumid , eririietus kaitseks kõrge või madala temperatuuri eest ja muud isikukaitsevahendid , töö- ja puhkerežiimi määramine jms.Põletuse ärahoidmiseks ei tohi töökoha piirdeseadeldiste temperatuur ületada 45 °C .

3.

Üldnõuded mõõtmisele

3.1.Mikrokliima näitajate mõõtmisi tuleb teostada külmal ja soojal aastaajal ühe päeva kestel töövahetuse alguses , keskel ja lõpus .Mikrokliima tingimuste kõikumise korral , mis on seotud tehnoloogiliste ja muude põhjustega , tuleb teostada mõõtmisi ka töötajate suurimate ja väiksemate termiliste koormuste puhul , mis esinevad töövahetuse kestel .

Mikrokliima näitajate mõõdetud väärtused peavad vastama tabeli 1 ja punktide 2.4 , 2.5 , 2.6 , 2.7 nõuetele .

3.2.Õhu temperatuuri , suhtelist niiskust ja liikumiskiirust mõõdetakse 1,0 m kõrgusel põrandast või tööplatvormist , kui tööd tehakse istudes , ning 1,5 meetri kõrgusel , kui töötatakse püsti seistes .Mõõdetakse ühel korral nii alalistel kui mittealalistel töökohtadel nende minimaalse ja maksimaalse vahemaa juures lokaalsetest sooja- , jahutus- ja niiskusallikatest ( kuumenenud agregaadid , akna ja ukseavad , väravad , lahtised vannid jne. ) .

3.3.Ruumis , kus töökohad paiknevad tihedalt ja kus puuduvad lokaalsed sooja- , jahutus- või niiskusallikad , peavad õhu temperatuuri , suhtelise niiskuse ja liikumiskiiruse mõõtmise kohad jaotuma ühtlaselt kogu ruumi peale vastavalt tabelile 2.

3.4.Õhu temperatuuri ja liikumiskiiruse vahe kindlaksmääramiseks töökohtadel vertikaaltasapinnal tuleb teha valikmõõtmisi 0,1 ; 1,0 ja 1,7 meetri kõrgusel põrandast või tööplatvormist vastavalt uurimise ülesannetele .

Neil tasemeil mõõdetud iga väärtus peab vastama tabeli 1 ja punktide 2.4 , 2.5 , 2.6 nõuetele .

3.5.Kiirgussoojuse allikate olemasolul on vaja soojuskiirguse intensiivsust mõõta alalistel ja mittealalistel töökohtadel soojuskiirguse maksimumi suunas igalt allikalt , paigutades mõõteseadme anduri saabuva õhuvooluga risti 0,5 ; 1,0 ja 1,5 m kõrgusel põrandast või tööplatvormist .

Iga selliselt mõõdetud soojuskiirguse intensiivsus peab vastama p. 2.7 nõuetele .

3.6.Piirdekonstruktsioonide ( seinad , põrand , lagi ) või -seadeldiste ( ekraanid jms. ) sisepindade , tehnoloogiliste seadmete või nende piirete välispindade temperatuuri mõõdetakse alalistel ja mittealalistel töökohtadel .

3.7.Õhu temperatuuri , suhtelist niiskust , liikumiskiirust ning soojuskiirgust mõõdetakse vastavat tüübikinnitust või sertifikaati ja kehtivat kalibreerimistunnistust omavate mõõteriistadega .

3.8.Mõõteriistade mõõtepiirkond ja lubatav mõõtmisviga peavad vastama tabeli 3 nõuetele .

Kõik mõõteriistad peavad vastama mõõteseaduse ( RT I 1994 , 71 , 1224 ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele .

3.9.Tervisekaitse nõuded loetakse täidetuks , kui kõik mikrokliima näitajate mõõtmised , hindamise meetod ja saadud tulemused vastavad käesolevale eeskirjale .