Psühhiaatrilise abi seadus

Vastu võetud 12. veebruaril 1997. a.

( RT I 1997 , 16 , 260 ) ,

jõustunud 16. märtsil 1997. a. ,

muudetud järgmiste seadustega :

30.05.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001 , 53 , 309 ;

09.05.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001 , 50 , 284 ;

25.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 31 , 425.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Seaduse reguleerimisala

Psühhiaatrilise abi seadus reguleerib isikule psühhiaatrilise abi andmise korda ja tingimusi ning isikule psühhiaatrilise abi andmisel tekkivaid suhteid tervishoiuasutustega ; sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused psühhiaatrilise abi korraldamisel ning isiku õigused psühhiaatrilise abi saamisel .

§ 2.Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses :

1 ) psüühikahäire - kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire ;

2 ) psühhiaatriline abi - psüühikahäirete diagnostika , psüühikahäirega isiku ravi ja taastusabi ning psüühikahäireid ennetav tegevus ;

3 ) raviprotsess - isiku uurimise , diagnoosimise , ravimise ja taastusabiga seotud tegevus , mis hõlmab suhteid patsiendi ja arsti ning teiste ravimisele kaasatud isikute , raviasutuste ja haigekassaga ;

4 ) psüühikahäirega isiku taastusabi - tegevus psüühikahäirega isiku sotsiaalse toimetulekuvõime taastamiseks ;

5 ) teadev nõusolek - nõusolek , mille andmisel isik on võimeline aru saama nõusoleku olemusest ja selle andmise või sellest keeldumise tagajärgedest .

§ 3.Psühhiaatrilise abi vabatahtlikkus

( 1 ) Psühhiaatrilist abi antakse vaba tahte avalduse alusel , s.t. isiku soovil või teadval nõusolekul .

( 2 ) Teovõimetule isikule antakse psühhiaatrilist abi tema seadusliku esindaja soovil või nõusolekul .

( 3 ) Psüühikahäirega isiku ravi ilma tema teadva nõusolekuta või seadusliku esindaja nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse paragrahvides 11 ja 17 sätestatud juhtudel .

§ 4.Isiku õigused psühhiaatrilise abi saamisel

Isikul on psühhiaatrilise abi saamisel õigus :

1 ) saada ravi ja põetust võrdsel alusel muude haigetega ;

2 ) saada teavet oma psüühikahäire ja kasutatavate ravi- ning diagnostikameetodite kohta ja tutvuda temasse puutuvate ravidokumentidega , välja arvatud juhul , kui see võib osutuda kahjulikuks tema vaimsele tervisele või teiste isikute julgeolekule .Otsuse teabe edastamise kohta teeb ja annab õiguse tutvuda ravidokumentidega tema raviarst , kes teeb sellekohase kande tema ravidokumenti ;

3 ) keelduda psühhiaatrilistest uuringutest ja ravist või neid katkestada , välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 11 , 15 , 16 ja 17 sätestatud juhtudel ;

4 ) kahju hüvitamisele ravi- või põetusvigadest põhjustatud kahju korral .

§ 5.Psüühikahäirete diagnostika ja psüühikahäirega isiku ravi

( 1 ) Arst on psüühikahäirete diagnoosimisel ja psühhiaatrilise abi andmisel sõltumatu ning juhindub arstiteadusest , arstieetikast , seadustest ja muudest õigusaktidest .

( 2 ) Psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljaspoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul , samuti juurdlusorgani , politsei , prokuratuuri või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel .

( 3 ) Psüühikahäirega isiku raviarst ei ole kohustatud andma kellelegi ütlusi isiku eraelu kohta , mida ta sai teada oma tööülesannete tõttu .

2. peatükk

Psühhiaatrilise abi korraldus

§ 6.Psühhiaatrilise abi korraldamise üldpõhimõtted

( 1 ) Psühhiaatrilise abiga tagatakse raviprotsessis psüühikahäirega isikule järjepidev ja sotsiaalministri poolt kehtestatud standarditele vastav ravi .

( 2 ) Psühhiaatrilist abi annavad sellekohase tegevusloaga raviasutused , arstid ja muud spetsialistid .

( 3 ) Üldarst annab psühhiaatrilist abi oma pädevuse piires .

( 4 ) Psühhiaatriline eriarstiabi korraldatakse kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil .

( 5 ) Psühhiaatrilise abi andmisel välditakse võimaluse korral isiku eemaldamist harjumuspärasest elukeskkonnast .

( 6 ) Psühhiaatrilist haiglaravi rakendatakse juhul , kui isiku tervise seisundist lähtuvalt ei ole haiglaväline abi piisavalt tõhus või kui isik on temal esineva psüühikahäire tõttu muutunud endale või teistele ohtlikuks .

§ 7.Riigi ülesanded psühhiaatrilise abi korraldamisel

Riigi tasandil korraldab psühhiaatrilist abi Sotsiaalministeerium , kelle ülesanded täiendavalt tervishoiukorralduse seaduses ( RT I 1994 , 10 , 133 ; 1995 , 57 , 978 ; 1997 , 86 , 1462 ; 1999 , 18 , 305 ; 23 , 351 ) sätestatule on :

1 ) kohtu poolt psühhiaatriahaiglasse paigutatud isikute psühhiaatrilise ravi korraldamine ;

2 ) erihooldekodudes antava psühhiaatrilise abi korraldamine ;

3 ) psüühikahäireid ennetava tegevuse korraldamine .

§ 8.Kohaliku omavalitsuse ülesanded psühhiaatrilise abi korraldamisel

( 1 ) Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldab psühhiaatrilist abi valla- või linnavalitsus kooskõlastatult maavanemaga .

( 09.05.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001 , 50 , 284 )

( 2 ) Kohalik omavalitsus tagab psühhiaatrilise abi kiirabina , haiglavälise , haigla- ja taastusabina .

( 3 ) Kohalik omavalitsus korraldab psühhiaatrilist abi käesoleva seaduse nõuete kohaselt .

( 4 ) Kohalik omavalitsus tagab vältimatu psühhiaatrilise abi ravikindlustusega hõlmamata isikutele .

§ 9.Psühhiaatrilise abi seos sotsiaalhoolekandega

( 1 ) Kohalik omavalitsus tagab psüühikahäirega isikule sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja nende sidumise psühhiaatrilise abiga .

( 2 ) Kohalik omavalitsus korraldab psüühikahäire tõttu vaeguriks tunnistatud isiku tervise seisundile vastava hooldamise , mis toimub sotsiaalhoolekande seadusega ( RT I 1995 , 21 , 323 ; 1996 , 49 , 953 ; 1997 ; 35 , 538 ; 77 , 1309 ; 2000 , 33 , 198 ) sätestatud korras .

3. peatükk

Vältimatu psühhiaatriline abi

§ 10.Vältimatu psühhiaatrilise abi andmise üldpõhimõtted

( 1 ) Kõigile Eesti territooriumil viibivatele isikutele tagatakse vältimatu psühhiaatriline abi .

( 2 ) Vältimatut psühhiaatrilist abi saab psüühikahäirega isik vaba tahte avalduse alusel , välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud juhtudel .

( 3 ) Vältimatu psühhiaatriline abi tagatakse psüühikahäirete korral , kus abita jätmine ohustab otseselt isiku elu .

( 4 ) Vältimatut psühhiaatrilist abi antakse isiku tervise seisundist lähtuvalt kiirabi , haiglavälise või haiglaabi korras .

§ 11.Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline abi

( 1 ) Isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi , tema tahtest olenemata , ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral :

1 ) isikul on raske psüühikahäire , mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ;

2 ) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu , tervist või julgeolekut ;

3 ) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane .

( 2 ) Otsuse isik ravile võtta teeb haigla psühhiaatriaosakonna arst vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust .Otsus vormistatakse sotsiaalministri kehtestatud korra kohaselt .Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks .

( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel ravil viibiv isik ei või katkestada uuringuid ja ravi ega lahkuda haigla psühhiaatriaosakonnast .

§ 12.Tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist abi vajava isiku haiglasse paigutamise kord

( 1 ) Käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud asjaoludel toimetatakse isik haigla psühhiaatriaosakonda kiirabi , politsei , lähedaste või muude isikute poolt .

( 2 ) Käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud asjaoludel ja arsti kirjaliku taotluse alusel abistab politsei meditsiinitöötajaid isiku kinnipidamisel , arstlikul läbivaatusel ja haigla psühhiaatriaosakonda toimetamisel ning tagab isiku vara ajutise kaitse .

( 3 ) Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi ( edaspidi - tahtest olenematu ravi ) rakendamise otsusest teavitab arst isikut koheselt ja tema lähedast inimest või seaduslikku esindajat 72 tunni jooksul otsuse vormistamisest .

( 4 ) Tahtest olenematu ravi rakendamisel on isiku lähedasel inimesel ja seaduslikul esindajal või nende poolt valitud arstil või advokaadil õigus lühiajaliselt kohtuda tahtest olenematule ravile paigutatud isikuga .Kohtumise kestuse otsustab raviarst , lähtudes ravile paigutatud isiku tervise seisundist .

( 5 ) Kui arstil puudub teave isiku lähedase inimese või seadusliku esindaja olemasolu ja nende asukoha kohta , teavitab ta käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud tähtaja jooksul tahtest olenematu ravi rakendamisest isiku elukohajärgset kohalikku omavalitsust .

§ 13.Tahtest olenematu ravi kontrollimine

( 1 ) Haigla pea- või ülemarst tagab tahtest olenematult ravile võetud isiku arstliku läbivaatuse kahe psühhiaatri poolt 48 tunni jooksul haiglaravi algusest .

( 2 ) Kui üks või mõlemad psühhiaatrid tunnistavad ravile võtmise või ravi jätkamise käesoleva seaduse paragrahv 11 lõike 1 alusel põhjendamatuks ning isik ei ole nõus jääma ravile haigla psühhiaatriaosakonda , võib ta haiglast koheselt lahkuda .

( 3 ) Kui mõlemad psühhiaatrid tunnistavad isiku ravile võtmise või ravi jätkamise käesoleva seaduse paragrahv 11 lõike 1 alusel põhjendatuks , jäetakse isik tahtest olenematule ravile kuni 14 päevaks .

( 4 ) Isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas võib kesta üle 14 päeva ainult kohtu loal , mille annab halduskohus haigla pea- või ülemarsti kirjaliku taotluse alusel .Halduskohtunik vaatab läbi tahtest olenematuks raviks loa andmise taotluse ja otsustab loa andmise või sellest keeldumise viivitamata , kohtuistungit korraldamata .

( 5 ) Loa isiku tahtest olenematuks raviks võib halduskohtunik anda esimesel korral kuni 30 päevaks , alates taotluse kohtusse saabumise päevast .Järgnevatel kordadel võib halduskohtunik pikendada luba isiku tahtest olenematuks raviks kuni 90 päevaks , alates eelmise korra lõppemisele järgnevast päevast .

( 6 ) Kui halduskohtunik keeldub loa andmisest või pikendamisest isiku tahtest olenematuks raviks või tühistab antud loa , võib isik haiglast koheselt lahkuda või jätkata ravi vaba tahte alusel .

( 6 1 ) Isiku tahtest olenematuks vältimatuks psühhiaatriliseks raviks antud loa tühistab halduskohtunik järelevalvet teostava ametniku protesti või ravil viibiva isiku abikaasa , seadusliku esindaja või lähisugulaste taotluse alusel , olles ära kuulanud haigla pea- või ülemarsti või tema kohuseid täitva selleks volitatud arsti seletuse .Vajadusel võib halduskohtunik määrata ravil viibivale isikule kohtupsühhiaatriaekspertiisi .

( 25.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 31 , 425 ; 30.05.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001 , 53 , 309 )

( 6 2 ) Loa andmine , pikendamine ja tühistamine isiku tahtest olenematuks vältimatuks psühhiaatriliseks raviks otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi .

( 25.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999 , 31 , 425 )

( 7 ) Kui tahtest olenematu ravi käigus langeb ära vähemalt üks paragrahv 11 lõikes 1 toodud asjaolu , lõpetatakse kahe psühhiaatri otsusel tahtest olenematu ravi ja isik võib haiglast koheselt lahkuda või jätkata ravi vaba tahte avalduse alusel .Kui ravi oli antud kohtu loal , teavitab haigla pea- või ülemarst kohut tahtest olenematu ravi lõpetamisest kirjalikult .

( 8 ) Tahtest olenematul ravil viibiva isikuga ei ole lubatud teha kliinilisi katseid , katsetada uusi ravimeid ega ravimeetodeid .

( 9 ) Järelevalvet tahtest olenematu ravi üle teostab Tervishoiuamet .

( 09.05.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001 , 50 , 284 )

§ 14.Ohjeldusmeetmete rakendamine

( 1 ) Ohjeldusmeetmeid rakendatakse psüühikahäirega isiku suhtes käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud asjaoludel , kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks .

( 2 ) Ohjeldusmeetmetena kasutatakse eraldamist ja fikseerimist .Eraldamine on isiku eralduspalatisse paigutamine ning seal meditsiinitöötaja järelevalve all kinnipidamine .Fikseerimine on eralduspalatis meditsiinitöötaja järelevalve all mehaaniliste vahendite ( rihmad , eririietus ) kasutamine isiku tegutsemisvabaduse piiramiseks .

( 3 ) Ohjeldusmeetmeid rakendatakse arsti otsusel , mis vormistatakse koos põhjendusega ravidokumentides , ja nende rakendamine lõpetatakse koheselt ohu möödumisel .

4. peatükk

Psühhiaatriaekspertiis ja kohtu poolt psühhiaatriahaiglasse paigutatud isiku psühhiaatriline ravi

§ 15.Kohtupsühhiaatriaekspertiis

( 1 ) Kohtupsühhiaatriaekspertiis määratakse ja tehakse kriminaalmenetluse koodeksis ( ENSV ÜT 1961 , 1 , 4 ja lisa ; RT I 2000 , 56 , 369 ; 75 , lk 3296 ; 84 , 533 ; 86 , 542 ; 2001 , 3 , 9 ; 53 , 306 ja 313 ) ja tsiviilkohtupidamise seadustikus ( RT I 1993 , 31/32 , 538 ; 1994 , 1 , 5 ; 1995 , 29 , 358 ; 1996 , 3 , 57 ; 42 , 811 ) kehtestatud korras .

( 2 ) Kohtuniku loal või kohtumääruse alusel võib vabaduses viibiva kahtlustatava , süüdistatava või kohtualuse paigutada haigla psühhiaatriaosakonda kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks .Ekspertiisi taotlenud ametiisik teavitab isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamisest tema seaduslikku esindajat või lähedast inimest 72 tunni jooksul pärast kohtuniku loa kättesaamist .

( 3 ) Kohtupsühhiaatriaekspertiisid on ambulatoorsed ja statsionaarsed .Ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis tehakse tähtajaga kuni kaks nädalat , statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis kuni kaks kuud .Erandjuhtudel pikendab kohus ( kohtunik ) kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemist eksperdi taotlusel .

( 4 ) Kohtupsühhiaatriaekspertiisi teevad sellekohase tegevusloaga psühhiaatrid .

§ 16.Kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse psühhiaatriaekspertiis

( 1 ) Kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse psühhiaatriaekspertiis tehakse kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega ( RT I 1994 , 23 , 384 ; 1995 , 18 , 240 ; 62 , 1056 ; 1996 , 25 , 519 ; 49 , 953 ; 1997 , 95/96 , 1575 ; 1998 , 57 , 865 ; 1999 , 10 , 150 ; 25 , 365 ) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras .

( 2 ) Kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse psühhiaatriaekspertiisile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister .

§ 17.Psühhiaatrilise ravi nõuded ja psühhiaatriahaigla töökorraldus kohtu poolt määratud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamisel

Psühhiaatrilise ravi nõuded ja psühhiaatriahaigla töökorralduse kohtu poolt kriminaalkoodeksi ( RT 1992 , 20 , 288 ; RT I 1999 , 38 , 485 ; 57 , 595 , 597 ja 598 ; 60 , 616 ; 97 , 859 ; 102 , 907 ; 2000 , 10 , 55 ; 28 , 167 ; 29 , 173 ; 33 , 193 ; 40 , 247 ; 49 , 301 ja 305 ; 54 , 351 ; 57 , 373 ; 58 , 376 ; 84 , 533 ; 92 , 597 ; 104 , 685 ; 2001 , 21 , 115 ja 116 ; 31 , 174 ; 53 , 306 ja 313 ) paragrahv 59 lõike 1 alusel määratud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamisel psühhiaatriahaiglas kehtestab sotsiaalminister .

5. peatükk

Finantseerimine

§ 18.Psühhiaatrilise abi finantseerimine

Psühhiaatrilist abi finantseeritakse tervishoiukorralduse seaduses , Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses ( RT 1991 , 23 , 272 ; RT I 1999 , 7 , 113 ; 29 , 397 ; 2000 , 57 , 374 ; 84 , 536 ; 102 , 675 ; 2001 , 42 , 233 ; 47 , 260 ) , sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas seaduses kehtestatud korras .

§ 19.Riigieelarvest finantseeritav psühhiaatriline abi , ravi ja ekspertiis

Ravikindlustusega hõlmamata isikule antava vältimatu psühhiaatrilise abi , psüühikahäire tõttu vaeguriks tunnistatud isiku hooldamise ja taastusabi kulud , kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse psühhiaatriaekspertiisi tegemise ning kohtu poolt psühhiaatriahaiglasse paigutatud isiku psühhiaatrilise ravi kulud kaetakse riigieelarvest .

6. peatükk

Muudatused varasemates õigusaktides ja seaduse rakendamine

[ §§ 20-21 välja jäetud ] 1

§ 22.Muudatused Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi tervishoiuseaduses

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi tervishoiuseaduse ( ENSV Teataja 1971 , 29 , lisa ; 1974 , 37 , 369 ; 1980 , 18 , 315 ; 1984 , 24 , 292 ; 1985 , 37 , 579 ; 1986 , 11 , 143 ; 1988 , 6 , 68 ; RT I 1995 , 57 , 978 ) paragrahvid 53 , 55 , 57 , 571 ja 75 tunnistatakse kehtetuks .