Töö- ja puhkeaja seadus

( Kehtetu - 24.01.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001 , 17,78 )

Vastu võetud 15. detsembril 1993. a ,

( RT I 1994 , 2 , 12 ) ,

jõustunud 1. märtsil 1994. a ,

muudetud järgmise seadusega :

16.01.1995 ( RT I 1995 , 12 , 120 ) 1.01.1995. 1

I peatükk

Üldsätted

II peatükk

Tööaja kestus

III peatükk

Tööaja korraldus ja arvestamine

IV peatükk

Puhkeaeg

V peatükk

Seaduse rakendamine

I peatükk

Üldsätted

§ 1.Töö- ja puhkeaja seaduse ülesanne

Töö- ja puhkeaja seadus sätestab töötajate töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused .

§ 2.Töö- ja puhkeaja seaduse rakendusala

Töö- ja puhkeaja seadus laieneb kõigile töölepingu alusel töötavatele isikutele , välja arvatud erandjuhud , mil töötajate puhkeaega reguleeritakse muude seaduste või Vabariigi Valitsuse määrustega .

§ 3.Tööaja mõiste

Tööaeg on seaduse , haldusakti , kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg , mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid , alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile .

§ 4.Tööajanormi mõiste

( 1 ) Tööajanorm on seaduse , haldusakti , kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus ( päev , nädal , kuu või muu ajavahemik ) .

( 2 ) Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga .

( 3 ) Kollektiiv- või töölepinguga määratud tööajanorm ei või ületada riigi poolt kehtestatud tööajanormi .

§ 5.Tööpäeva , -vahetuse ja -nädala mõiste

( 1 ) Tööpäev on ajavahemik ööpäevas , mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid .

( 2 ) Töövahetus on ajavahemik , mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl .Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval .

( 3 ) Töönädal on ajavahemik nädalas , mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid .Tööandja rakendab kahe puhkepäevaga viiepäevast töönädalat , mis algab esmaspäevast või muust nädalapäevast , olenevalt tööandja juures kehtestatud tööajarežiimist .

§ 6.Puhkeaja mõiste

( 1 ) Puhkeaeg on aeg , mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi .

( 2 ) Puhkeaeg on tööpäevasisene , tööpäevadevaheline ja iganädalane .Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused .

§ 7.Tööaja lühendamine ja puhkeaja pikendamine

( 1 ) Töötajale seaduse või haldusaktiga kehtestatud tööaega võib lühendada ja puhkeaega pikendada kollektiiv- või töölepinguga .

( 2 ) Töötajale seaduse või haldusaktiga kehtestatud tööaega võib lühendada ning puhkeaega pikendada tööandja ühepoolse otsusega , kui sellega ei kaasne palgatingimuste halvenemine .

§ 8.Lapsi kasvatavate isikute soodustused

Soodustused , mis on käesoleva seaduse §-des 14 , 18 , 19 ja 30 ette nähtud naisele , kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast last , laienevad ka :

1 ) isikule , kes kasvatab ilma emata lapsinvaliidi või alla 14-aastast last ;

2 ) alla 14-aastase lapse eestkostjale ;

3 ) lapsinvaliidi eestkostjale või hooldajale .

II peatükk

Tööaja kestus

§ 9.Tööaja üldine riiklik norm

Töötaja tööaja üldine riiklik norm ei või ületada kaheksat tundi päevas ja 40 tundi nädalas .

§ 10.Lühendatud tööaeg

( 1 ) Lühendatud tööaeg ei või ületada :

1 ) 13-14-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas ;

2 ) 15-16-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas ;

3 ) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas .

( 2 ) Töötajatel , kes töötavad allmaatöödel , tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel , on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas .

( 3 ) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel , kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas .

( 4 ) Tervistkahjustavate tööde näidustuste , allmaatööde ja eriiseloomuga tööde loetelu , kus töötamisel rakendatakse lühendatud

tööaega , ning lühendatud tööaja kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus .

( 5 ) Ametikohtade loetelu , kus töötamisel rakendatakse õpetajatele , kasvatajatele ja teistele pedagoogika spetsialistidele lühendatud tööaega , ning lühendatud tööaja kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus .

( 6 ) Kollektiiv- ja töölepinguga on lubatud ette näha täiendavad alused lühendatud tööaja rakendamiseks , kui sellega ei kaasne palgatingimuste halvenemine .

§ 11.Tööaja lühendamise tingimused

Allmaatööl ja tervistkahjustaval tööl töötajate tööaega lühendatakse , kui nad töötavad neis tingimustes vähemalt 75 protsenti käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud üldisest tööajast .

§ 12.Igapäevase tööaja kestus

( 1 ) Riiklik tööajanorm viiepäevase töönädalaga töötamisel on kaheksa tundi päevas 40-tunnise töönädala , seitse tundi päevas 35-tunnise töönädala , kuus tundi päevas 30-tunnise töönädala , viis tundi päevas 25-tunnise töönädala ja neli tundi päevas 20-tunnise töönädala puhul .

( 2 ) Tööandja võib summeeritud tööaja arvestuse korral rakendada käesoleva paragrahvi 1. lõikes ette nähtud igapäevase tööaja kestusest erinevat töötundide arvu päevas ( vahetuses ) , kusjuures see ei või ületada 12 tundi .

( 3 ) 13-14-aastaste töötajate tööaja kestus ei või ületada summeeritud tööaja arvestuse korral viit tundi , 15-16-aastastel töötajatel kuut tundi ja 17-aastastel töötajatel seitset tundi päevas .

( 4 ) Täisealistele töötajatele on lubatud rakendada erandina tööandja asukoha ( elukoha ) tööinspektori nõusolekul käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatust pikema töötundide arvuga vahetust .

§ 13.Ületunnitöö

( 1 ) Ületunnitööks loetakse töötaja töötamist üle kokkulepitud tööajanormi .

( 2 ) Ületunnitöö tegemine on lubatud poolte kokkuleppel , välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud juhtudel .

( 3 ) Töötaja on kohustatud täitma tööandja korralduse ületunnitöö tegemiseks järgmistel erandjuhtudel :

1 ) loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks ;

2 ) õnnetusjuhtumi , tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks ;

3 ) tööprotsessi lõpuleviimiseks .

( 4 ) Vahetustöötaja tööle mitteilmumisel , kui töös ei või tekkida vaheaega , on töötaja kohustatud teatama sellest tööandajale ja jätkama tööd kui ületunnitööd .

( 5 ) Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi .

§ 14.Ületunnitöö piiramine

( 1 ) Ületunnitööle on keelatud rakendada :

1 ) rasedat ;

2 ) alaealist ;

3 ) töötajat , kellele ületunnitöö on keelatud arsti otsusega .

( 2 ) Naist , kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast last või isikut , kes hooldab I grupi invaliidi , võib rakendada ületunnitööle käesoleva seaduse § 13 3. lõikes loetletud juhtudel üksnes tema nõusolekul .

§ 15.Ületunnitöö piirnormid

( 1 ) Ületunnitöö piirnorm ühe töötaja kohta on 200 tundi kalendriaastas .

( 2 ) Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas .Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi .

( 3 ) Kehtestatud ületunnitöö piirnorme ei rakendata käesoleva seaduse § 13 3. lõike 1 punktis toodud juhtudel .

§ 16.Valveaeg

( 1 ) Töödel , kus töötaja peab olema tööandjale kokkulepitud kohas kättesaadav ettenägematute , edasilükkamatute tööde tegemiseks oma puhkeajal või kehtivad puhkeaja kasutamise suhtes erinõuded , on lubatud kehtestada lisaks üldisele tööaja kestusele valveaeg .

( 2 ) Valveaja kestus ei või ületada 24 tundi kuus .Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu .

( 3 ) Valveaja kestus , rakendamise kord ja lisatasu suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga .

§ 17.Kohakaaslaste tööaeg

( 1 ) Kohakaasluse alusel töötava isiku tööaeg ei või ületada 20 tundi nädalas .

( 2 ) Kui kohakaasluse alusel töötav isik töötab põhitööl osalise tööajaga , ei või tööaeg põhitööl ja kohakaasluse alusel kokku ületada 60 tundi nädalas .

§ 18.Osaline tööaeg

( 1 ) Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööaja normist lühem tööaeg , mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel .

( 2 ) Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal õigus kehtestada osaline tööaeg Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 68 ( RT 1992 , 15/16 , 241 ; 1993 , 10 , 150 ; I 1993 , 26 , 441 ; 1995 , 14 , 170 ; 16 , 228 ; 1996 , 3 , 57 ; 40 , 773 ; 45 , 850 ; 49 , 953 ; 1997 , 5/6 , 32 ) ettenähtud korras ja tingimustel .

( 3 ) Raseda ning naise soovil , kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast last , on tööandja kohustatud rakendama talle osalist tööaega .

§ 19.Töötamine õhtusel ja ööajal

( 1 ) Õhtuseks ajaks loetakse aega kella 18.00-22.00 , ööajaks aega kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul .

( 2 ) Ööajal on keelatud tööle rakendada :

1 ) rasedat ;

2 ) alaealist ;

3 ) töötajat , kellele see on keelatud arsti otsusega .

( 3 ) Naist , kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast last , või isikut , kes hooldab I grupi invaliidi , võib rakendada tööle ööajal üksnes tema nõusolekul .

( 4 ) Kollektiivlepinguga võib ette näha täiendavaid piiranguid töötaja töölerakendamiseks õhtusel ja ööajal .

§ 20.Tööaja kestus ööajal

( 1 ) Üldise tööaja rakendamisel lühendatakse vahetuse kestust ööajal ühe tunni võrra .

( 2 ) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega , kui see on vältimatu tootmistingimuste tõttu .

III peatükk

Tööaja korraldus ja arvestamine

§ 21.Tööajare iimi kehtestamine

( 1 ) Tööajare iimi , s.o. tööaja alguse ja lõpu , puhkamiseks ja einetamiseks antava aja , samuti muud vaheajad tööpäeva kestel , ühest vahetusest teise ülemineku aja ning korra määrab kindlaks tööandja töösisekorraeeskirjade , vahetuste ajakavaga või töölepinguga .

( 2 ) Tööajarežiimi kehtestamisel elanikkonna teenindamise ettevõtetes , asutustes ja organisatsioonides peab tööandja arvestama kohaliku omavalitsuse täitevorgani ettekirjutusi .

§ 22.Tööpäeva jaotamine osadeks

Töödel , kus see on vajalik töö iseloomu tõttu , võib kollektiivlepinguga või kokkuleppel töötajaga jagada tööaja osadeks , kusjuures vaheaeg võib ületada käesoleva seaduse paragrahvis 24 puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheaja kestust .

§ 23.Tööaja arvestus

( 1 ) Tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust .

( 2 ) Ettevõtetes , asutustes ja muudes organisatsioonides , kus töötingimuste tõttu pole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist , on lubatud kohaldada tööaja summeeritud arvestust pikema ajavahemiku ulatuses ( kuu , kolm kuud , pool aastat või muu ajavahemik ) .

( 3 ) Kui arvestusperioodiks on kolmest kuust pikem ajavahemik , on tööandja kohustatud tööaja summeeritud arvestuse tingimused kooskõlastama oma asukoha ( elukoha ) tööinspektoriga .

( 4 ) Tööaja summeeritud arvestuse korral koostab tööandja ajakava kogu arvestusperioodi kohta ja teeb selle teatavaks töötajatele vähemalt viis päeva enne arvestusperioodi algust .

IV peatükk

Puhkeaeg

§ 24.Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks

( 1 ) Vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks võib töötajale anda kestusega kuni kaks tundi .

( 2 ) Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks antakse mitte hiljem kui pärast viis tundi kestnud töötamist .

( 3 ) Töötaja võib vaheaega kasutada oma äranägemise järgi ja tal on õigus sel ajal ettevõtte , asutuse või muu organisatsiooni territooriumilt lahkuda , kui kollektiivlepingus või töölepingus pole kokku lepitud teisiti .

( 4 ) Puhkamiseks ja einetamiseks antava vaheaja algus ja lõpp määratakse töösisekorraeeskirjade , vahetuste ajakava või töölepinguga .

( 5 ) Töödel , kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks , luuakse töötajale võimalus einetada töö ajal.

( 6 ) Vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks ei arvata tööaja hulka , välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. lõikes ettenähtud einetamise aeg .

§ 25.Vaheajad lapse toitmiseks

( 1 ) Isikule , kes kasvatab alla poolteiseaastast last , antakse peale üldise vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks lisavaheajad lapse toitmiseks .

( 2 ) Need vaheajad antakse vähemalt iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti .Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund .

( 3 ) Isiku soovil liidetakse lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse tööpäeva vastava ajavahemiku võrra .

( 4 ) Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve kaudu Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras .[ 16.01.1995 ]

§ 26.Muud tööpäevasisesed vaheajad

( 1 ) Seaduse , haldusakti , kollektiivlepingu , töösisekorraeeskirjade , vahetuste ajakava või töölepinguga võib ette näha lisaks käesoleva seaduse paragrahvides 24 ja 25 kehtestatud vaheaegadele muid vaheaegu tööpäeva või vahetuse jooksul .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vaheajad arvatakse tööaja hulka .

§ 27.Vahetustevaheline puhkeaeg

( 1 ) Vahetustevahelise puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 tundi .

( 2 ) Erandeid käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust võib teha seaduse , haldusakti või kollektiivlepinguga tööaja summeeritud arvestuse korral .

§ 28.Puhkepäevad

( 1 ) Töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas .Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev .

( 2 ) Ettevõtetes , asutustes ja muudes organisatsioonides , kus töö iseloomu tõttu laupäeval ja pühapäeval töötatakse , nähakse puhkepäevad ette töösisekorraeeskirjade või vahetuste ajakavaga .Sellisel juhul antakse puhkepäevad üksteisele järgnevatel nädalapäevadel .

( 3 ) Tööaja summeeritud arvestuse korral peab iganädalase katkematu puhkeaja kestus olema vähemalt 36 tundi .

( 4 ) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatust on lubatud erandeid teha katkestamatu tootmisprotsessiga ettevõtetes ja muudes organisatsioonides nende asukoha tööinspektori nõusolekul .

§ 29.Lapsinvaliidi vanema ( eestkostja , hooldaja ) täiendav tasuline puhkepäev

Lapsinvaliidi ühel vanematest ( eestkostjal , hooldajal ) on õigus lisapuhkepäevale kuus , mille eest tasutakse keskmise palga alusel riigieelarve vahenditest riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve kaudu Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras .[ 16.01.1995 ]

§ 30.Töötaja töölerakendamine puhkepäeval

( 1 ) Töötaja töölerakendamine puhkepäeval on lubatud tema nõusolekul , välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel .

( 2 ) Töötaja on kohustatud puhkepäeval tööle tulema järgmistel juhtudel :

1 ) loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks ;

2 ) õnnetusjuhtumi , tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks .

( 3 ) Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada :

1 ) rasedat ;

2 ) alaealist ;

3 ) töötajat , kellele see on keelatud arsti otsusega .

( 4 ) Naist , kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast last , või isikut , kes hooldab I grupi invaliidi , võib puhkepäeval tööle rakendada käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel üksnes tema nõusolekul .

§ 31.Doonoriks oleva töötaja töölt ära lubamine

Tööandja on kohustatud lubama doonoriks oleva töötaja töölt ära vere andmise päeval .

§ 32.Riigipühad

( 1 ) Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad , mille loetelu sätestatakse eraldi seadusega .

( 2 ) Uusaasta ja esimese jõulupüha eelsel tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni võrra .

( 3 ) Tööandja võib riigipühadel töötaja tööle rakendada , kui see on tingitud elanike teenindamise vajadusest , töö iseloomust ( katkematu tootmisprotsess ) või tootmishädavajadusest töölepingu seaduse paragrahv 65 2. lõikes loetletud asjaoludel .

§ 33.Puhkused

Töötajate puhkused ja nende andmise kord on sätestatud Eesti Vabariigi puhkuseseaduses ( RT 1992 , 37 , 481 ; I 1993 , 10 , 150 ; 1994 , 84 , 1474 ; 1995 , 16 , 228 ) .

V peatükk

Seaduse rakendamine

§ 34.Vaidluste lahendamine

Käesoleva seaduse kohaldamisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise korras .

§ 35.Õigusaktide osaline kehtetuks tunnistamine

Käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks :

1 ) Eesti NSV töökoodeksi paragrahvid 45-67 , 165 , 168 , 175 , 183 , ( ENSV Teataja 1972 , 28 ,

lisa 1 ; 1978 , 30 , 367 ; 1980 , 31 , 491 ; 1987 , 47 , 634 ; 1988 , 30 , 376 , RT 1991 , 16 , 221 ) .

2 ) Eesti Vabariigi lastetoetuste seaduse paragrahv 13 ( RT 1992 , 6 , 90 ) .

§ 36.Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. märtsil .

1 Seaduse muutmise korral on märgitud muudatuse kehtestanud seaduse vastuvõtmise , Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise aeg .Tervikuna või osaliselt muudetud paragrahvi uue sõnastuse kehtestanud seaduse vastuvõtmise kuupäev on sulgudes paragrahvi järel .