Töötu sotsiaalse kaitse seaduse rakendamine

Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 9. veebruarist 1995. nr. 62

( RT I 1995 , 17 , 238 )

Töötu sotsiaalse kaitse seaduse ( RT I 1994 , 81 , 1381 ; 1995 , 89 , 1572 ; 1996 , 42 , 810 ; 49 , 953 ; 1997 , 77 , 1309 ) paragrahvi 5 punkti 5 , paragrahvi 10 lõike 2 , paragrahvi 11 lõike 2 , paragrahvi 12 lõike 3 ja paragrahvi 18 alusel Vabariigi Valitsus määrab :

1.Kinnitada :

1 ) “ Töötuna registreerimiseks esitatavate dokumentide loetelu ” ( juurde lisatud ) ;

2 ) “ Töötule tööturukoolituse korraldamise ja õppestipendiumi määramise ning maksmise kord ” ( juurde lisatud ) ;

3 ) “ Töötule tööturutoetuse andmise kord ” ( juurde lisatud ) ;

4 ) “ Tööandjale tööturutoetuse andmise kord ” ( juurde lisatud ) ;

5 ) “ Hädaabitöö korraldamise kord ” ( juurde lisatud ) ;

6 ) “ Töötule ühekordse toetuse maksmise kord ” ( juurde lisatud ) .

2.Tunnistada kehtetuks :

1 ) Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 1991. a. määrus nr. 2 “ Tööotsija või töötu täiendus- või ümberõppe , stipendiumi ja töötu abiraha määramise ja maksmise kohta ” ( RT 1991 , 2 , 26 ) ;

2 ) Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1991. a. määrus nr. 64 “ Tööotsija töötuks tunnistamise ning töötu abiraha määramise ja maksmise ajutise juhendi ” kinnitamise kohta ” ( RT 1991 , 9 , 141 ) ;

3 ) Vabariigi Valitsuse 12. juuni 1992. a. määrus nr. 178 “ Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1991. a. määruse nr. 64 osalise muutmise kohta ” ( RT 1992 , 27 , 362 ) ;

4 ) Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 1993. a. määrus nr. 32 “ Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1991. a. määruse nr. 64 osalise muutmise kohta ” ( RT 1993 , 8 , 112 ) ;

5 ) Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 1993. a. määrus nr. 121 “ “ Töötutele ja tööotsijatele hädaabitööde korraldamise korra ” kinnitamise kohta ” ( RT I 1993 , 19 , 349 ) ;

6 ) Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1994. a. määrus nr. 238 “ Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 1991. a. määrusega nr. 64 kinnitatud “ Tööotsija töötuks tunnistamise ning töötu abiraha määramise ja maksmise ajutise juhendi ” osaline muutmine ” ( RT I 1994 , 49 , 812 ) ;

7 ) Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 1994. a. määrus nr. 354 “ Tööotsija või töötu täiend- ja ümberõppe stipendiumi ning hädaabitööd tegeva isiku palga suurendamine ” ( RT I 1994 , 67 , 1164 ) .

Töötuna registreerimiseks esitatavate dokumentide loetelu

Töötuna registreerimist taotlev isik esitab riigi tööhõivetalitusele :

1 ) avalduse ;

2 ) passi või seda asendava dokumendi ;

3 ) haridust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ;

4 ) tööraamatu ja muud dokumendid , mis tõendavad hõivatust töö või tööga võrdsustatud tegevusega riigi tööhõivetalitusse pöördumisele eelnenud 12 kuu jooksul ;

5 ) isikud , kellelt vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seaduse paragrahvi 6 lõikele 2 ei nõuta eelnevat hõivatust töö ega tööga võrdsustatud tegevusega , esitavad :

- dokumendid , mis tõendavad emana või ema puudumisel isana või eestkostjana lapsinvaliidi või alla 7-aastase lapse kasvatamist ;

- raviasutuse tõendi haiglaravil viibimise kohta ;

- dokumendid , mis tõendavad haige , invaliidi või vanuri hooldamist ;

- Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni tõendi invaliidsusgrupi kohta ;

- õiendi kinnipidamiskohast vabanemise kohta ;

- raseduse korral tõendi arsti poolt määratud sünnituse tähtaja kohta .

Riigi tööhõivetalitusel on õigus vajaduse korral nõuda ja registreerimist taotleval töötul õigus esitada täiendavaid dokumente , mis tõendavad taotleja õigust registreeruda töötuna .

Töötule tööturukoolituse korraldamise ja õppestipendiumi määramise ning maksmise kord

I. Üldsätted

1.Töötu tööturukoolitus võib toimuda :

1 ) tööalase koolitusena - koolitus kutse- , ameti- ja erialaste teadmiste , oskuste ja vilumuste omandamiseks , täiendamiseks või ümberõppeks ;

2 ) koolitusena toimetulekuks tööturul ja kohanemiseks tööturu nõudmistega - tööturu nõudmiste ja võimaluste tutvustamine , isiku psühholoogiline ettevalmistamine tööturul konkureerimiseks .

2.Riigi tööhõivetalitus ostab tööturukoolitust koolitusasutustelt ja juriidilistelt isikutelt , kelle põhikirjajärgseks tegevuseks on koolitamine ja kursused on registreeritud toimumiskoha järgses maavalitsuse haridusküsimustega tegelevas struktuuriüksuses .Individuaalõpet võib osta füüsiliselt isikult juhul , kui õppega kaasneb kutsealane atesteerimine .

3.Koolitust toimetulekuks tööturul ja kohanemiseks tööturu nõudmistega võib korraldada ka riigi tööhõivetalitus vastavalt Riigi Tööturuameti poolt kinnitatud õppeprogrammile .

4.Riigi tööhõivetalitused ostavad tööturukoolitust töötutele tööandjate poolt enam nõutud erialadel .

II .Tööturukoolituse korraldamine töötutele

5.Tööturukoolituse kestus on kuni 6 kuud .Riigi Tööturuametiga eelnevalt kooskõlastatult võib korraldada koolitust pikema õppeprogrammi alusel , kui koolitusel viibivale töötule on garanteeritud töökoht ning koolituse eest , mis ületab 6 kuud , maksab tööandja .

6.Koolituse vormideks on kursused või individuaalõpe .

7.Üldjuhul on õppenädala pikkus 5 päeva , õppepäeva pikkus teoreetilisel õppel vähemalt 6 tundi ja praktilisel õppel 8 tundi .

8.Koolitaja esitab riigi tööhõivetalitusele õppekava ja programmid , õpetatavate oskuste loetelu ja hinna kalkulatsiooni .

9.Riigi tööhõivetalitus sõlmib koolituse ostmiseks koolitajaga lepingu ( vt. lisa ) , milles fikseeritakse :

1 ) koolitusest osavõtjate arv ;

2 ) koolituse aeg ja kestus õppepäevades ;

3 ) õpetatavad oskused ja kavandatav tase ;

4 ) õppe kogumaksumus ja ühe osavõtja õppepäeva maksumus ;

5 ) koolituse eest tasu maksmise tingimused .

10.Koolitaja on kohustatud :

1 ) pidama individuaalset arvestust koolitusest osavõtu ja õppetöö tulemuste kohta ;

2 ) kinni pidama õppeprogrammist ja -kavast ;

3 ) koolituse lõppedes välja andma tõendi või kutse andmise korral tunnistuse .

11.Riigi tööhõivetalitusel on õigus tutvuda koolituse tasemega , korraldada küsitlusi ja kaasata eksperte koolituse taseme hindamiseks .Riigi tööhõivetalitusel on õigus lõpetada koolitajaga sõlmitud leping ühepoolselt , kui tööhõivetalituse poolt moodustatud ekspertkomisjon on tunnistanud õppetaseme mitterahuldavaks .Lepingu täitmata jäänud osa eest tasu ei maksta , rohkem makstud summad aga tuleb tagastada .

12.Koolitusele suunamise otsuse teeb õppekonsultant .

13.Kohalike koolitusvõimaluste puudumisel ja töötu nõusolekul võib riigi tööhõivetalitus suunata töötu õppima mitteelukohajärgsesse koolitusasutusse .Sõidu- ja majutuskulude tasumine toimub erandkorras õppekonsultandi otsuse alusel .III .Töötu õppestipendiumi määramine ja maksmine

14.Õppestipendiumi suurus on 450 krooni kuus .

15.Õppestipendiumi määrab , arvestab ja kannab töötu pangaarvele elukohajärgne riigi tööhõivetalitus .

16.Õppestipendium määratakse töötule vähemalt 10 õppepäeva kestvast tööturukoolitusest osavõtmise korral .

17.Õppestipendiumi arvestatakse töötule iga õppetööl oldud õppepäeva eest koolitaja poolt esitatud andmete alusel . õppestipendiumi päevamäära arvestamiseks jagatakse stipendiumi määr vastava kuu tööpäevade arvuga .

Õppestipendiumi makstakse töötule üks kord kuus .

Lisa

“ Töötule tööturukoolituse korraldamise ja õppestipendiumi määramise ja maksmise korra ” juurde

Näidisvorm

..........

Sõlmimise aeg Sõlmimise koht

Leping nr......

töötu tööturukoolituse korraldamise kohta

1.Lepingupooled :

.....Tööhõivetalitus direktor.....isikus , kes tegutseb põhimääruse alusel ( edaspidi tööhõivetalitus ) , ja.....( edaspidi koolitaja ) , kes tegutseb.....alusel ,.....isikus .

1.1.Koolitus toimub.....ameti- või kutsealal/alal .

1.2.Koolitusest võtab osa.....inimest .

1.3.Koolitus toimub.....199...a . kuni.....199...a .

Kursus kestab.....õppepäeva .

1.4.Ühe kursuse maksumus on.....krooni , ühe osavõtja õppepäeva maksumus on.....krooni .Koolituse eest tasutakse.....

1.5.Koolituse kestel omandavad koolitusest osavõtjad järgmised oskused :.....

2.Tööhõivetalitus kohustub :

2.1. komplekteerima õppegrupi ;

2.2. määrama ja maksma koolitusest osavõtvale töötule õppestipendiumi ;

2.3. tasuma koolitajale üks kord kuus läbiviidud koolituse eest vastavalt kooskõlastatud kalkulatsioonile .

3.Koolitaja kohustub :

3.1. esitama tööhõivetalitusele õppekava , õppeprogrammid , õpetatavate oskuste loetelu , kavandatava taseme ja hinna kalkulatsiooni ;

3.2. kinni pidama õppeprogrammist ja -kavast ;

3.3. pidama individuaalset arvestust koolitusest osavõtu ja õppetöö tulemuste kohta ;

3.4. edastama tööhõivetalitusele üks kord kuus andmeid õppetööst osavõtu kohta ;

3.5. andma välja tõendi või tunnistuse kursuse lõpetamise või omandatud erialaoskuste kohta .

4.Tööhõivetalitsusel on õigus tutvuda koolituse tasemega , korraldada küsitlusi ja kaasata eksperte koolituse taseme hindamisse .Ebarahuldava õppetaseme , koolitaja poolt lepingu rikkumise või mittenõuetekohase täitmise korral on tööhõivetalitusel õigus ekspertkomisjoni otsuse põhjal leping ühepoolselt lõpetada .Täitmata jäänud osa eest tasu ei maksta , rohkem makstud summad tuleb tagastada .

5.Lepingu tingimuste muutmine toimub mõlema poole kokkuleppel ja vormistatakse lepingu lisana .

6.Lepingust tulenevaid vaidlusi lahendavad pooled kokkuleppel .Kui pooled kokkulepet ei saavuta , lahendab vaidluse kohus .

7.Käesolev leping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib.....199...a .

8.Rekvisiidid

.....tööhõivetalitus.....

( Koolitaja )

..........

( Postiaadress ) ( Postiaadress )

..........

( Telefon ) ( Telefon )

..........

( Panga arveldusarve ) ( Panga arveldusarve )

..........

Tööhõivetalituse esindaja nimi Koolitaja esindaja nimi

allkiri allkiri

Pitser Pitser

---

RT I 1995 , 17 , 238

Muudetud järgmiste seadustega :

VV m 20.05.97 nr. 102 jõust.01.07.97 - RT I 1997 , 41 , 635

VV m 12.03.96 nr. 76 jõust.01.04.96 - RT I 1996 , 20 , 378

Töötule tööturutoetuse andmise kord

1.Tööturutoetust ettevõtluse alustamiseks võib taotleda töötu , kes on vähemalt 18 aastat vana ning on teinud läbi ettevõtlusalase koolituse või kellel on vastavaid kogemusi .

2.Töötule võib anda ettevõtluse alustamiseks kuni 10 000 krooni tööturutoetust .

( VV m 20.05.97 nr. 102 jõust.01.07.97 )

3.Ettevõtluse alustamiseks tööturutoetust taotlev töötu esitab riigi tööhõivetalitusele :

1 ) avalduse ja Tööturuameti poolt kehtestatud nõuetele vastava äriplaani ;

2 ) dokumendid , mis tõendavad ettevõtlusalase koolituse läbitegemist või vastavate kogemuste olemasolu .

4.Otsuse tööturutoetuse andmise kohta teeb taotleja poolt esitatud dokumentide alusel komisjon , kuhu kuuluvad riigi tööhõivetalituse , kohaliku omavalitsuse ja Maksuameti esindaja .Komisjoni otsus vormistatakse protokollina , mis on tööhõivetalituse ja taotleja vahelise lepingu ( vt. lisa ) sõlmimise alus .

Tööturutoetust ei anta olemasoleva ettevõtte või äriühingu majandustegevuse alustamiseks , samuti selle osanikuks või aktsionäriks astumiseks ning isikule , kelle poolt asutatud ettevõte on pankrotistunud või kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees .

( VV m 12.03.96 nr. 76 jõust.01.04.96 )

5.Riigi tööhõivetalitus kannab tööturutoetuse :

1 ) Maksuametis avansiliste maksete maksjana registreeritud või äriregistrisse kantud füüsilise isiku pangaarvele või

2 ) töötu poolt asutatud äriühingu pangaarvele .

( VV m 12.03.96 nr. 76 jõust.01.04.96 )

6.Töötuna arveloleku aeg katkestatakse tööturutoetuse ülekandmisepäeval .Toetust saanud isik esitab toetust maksnud tööhõivetalitusele igas kvartalis tegevusaruande ja kulude põhjenduse .

( VV m 20.05.97 nr. 102 jõust.01.07.97 )

Tööturutoetuse maksnud tööhõivetalitus kontrollib ühe aasta jooksul vähemalt kahel korral , arvates tööturutoetuse maksmise päevast , tööturutoetust saanud isiku majandustegevust ja tööturutoetuse kasutamise sihtotstarbelisust .

7.Tööturutoetus tuleb tagastada , kui :

1 ) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alga 3 kuu jooksul , arvates tööturutoetuse saamise päevast ;

2 ) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist , arvates tööturutoetuse saamise päevast .

3 ) tööturutoetuse saanud töötu võõrandab talle kuuluva osaku tööturutoetuse abil loodud äriühingu põhikapitalist ühe aasta jooksul , arvates tööturutoetuse saamise päevast .

( VV m 12.03.96 nr. 76 jõust.01.04.96 )

4 ) toetust ei kasutatud sihtotstarbeliselt äriplaanis kirjeldatud eesmärkidel .

( VV m 12.03.96 nr. 76 jõust.01.04.96 )

Lisa

“ Töötule tööturutoetuse andmise korra ” juurde

Näidisvorm

..........

Sõlmimise aeg Sõlmimise koht

Leping töötule tööturutoetuse andmise kohta

Käesoleva lepingu sõlmisid.....Tööhõivetalitus direktor.....isikus , kes tegutseb põhimääruse alusel ( edaspidi tööhõivetalitus ) , ja.....tööhõivetalituses registreeritud töötu.....( edaspidi ettevõtja ) .

I. Üldsätted

1.Lepingu sõlmimisel juhinduvad pooled töötu sotsiaalse kaitse seadusest , Vabariigi Valitsuse.....määrusega nr......kinnitatud “ Töötule tööturutoetuse andmise korrast ” , muudest seadustest ja õigusaktidest ning tööturutoetuse määramise komisjoni otsusest .

II .Lepingu objekt

2.Lepingu objektiks on tööhõivetalituse poolt töötule tema äriplaanis nimetatud majandustegevuse alustamiseks makstav tööturutoetus.....krooni .

3.Tööhõivetalitus kannab tööturutoetuse ettevõtja või tema poolt asutatud juriidilise isiku pangaarvele 10 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist .

4.Leping jõustub raha ülekandmise päeval .

III .Poolte õigused ja kohustused

5.Ettevõtja on kohustatud kasutama saadud tööturutoetust sihtotstarbeliselt oma äriplaanis esitatud eesmärkide saavutamiseks .

6.Tööhõivetalitusel on õigus kontrollida ettevõtja majandustegevust ja tööturutoetuste sihipärast kasutamist .

IV .Tööturutoetuse tagastamine

7.Tööturutoetust saanud isik on kohustatud tööturutoetuse tagastama juhul , kui :

1 ) tema äriplaanis kavandatud majandustegevus ei alga kolme kuu jooksul , arvates käesoleva lepingu jõustumise päevast ;

2 ) tema äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist , arvates käesoleva lepingu jõustumise päevast ;

3 ) ta võõrandab talle kuuluva osa tööturutoetuse abil loodud juriidilise isiku põhikapitalist ühe aasta jooksul , arvates käesoleva lepingu jõustumise päevast .

8.Käesoleva lepingu punktis 7 loetletud asjaolude ilmsikstulekul nõuab tööhõivetalitus tööturutoetuse tagasi .

V. Lõppsätted

9.Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled kehtivast seadusandlusest .

10.Leping on sõlmitud kahes eksemplaris , millest üks jääb tööhõivetalitusele ja teine ettevõtjale .

11.Lepingust tulenevaid vaidlusi lahendavad pooled kokkuleppel .Kui pooled kokkulepet ei saavuta , lahendab vaidluse kohus .

VI .Rekvisiidid

..........

..........

..........

..........

..........

..........

Töötu nimi Tööhõivetalituse direktori nimi

..........

Allkiri Allkiri

Tööandjale tööturutoetuse andmise kord

1.Tööturutoetust tööandjale võib taotleda tööandja , kes sõlmib töölepingu riigi tööhõivetalituses töötuna registreeritud väiksema konkurentsivõimega isikuga .

2.Tööturul väiksema konkurentsivõimega isikuteks loetakse järgmisi töötuna registreerituid :

1 ) puuetega isikud ;

2 ) rasedad ja naised , kes kasvatavad alla 6 aasta vanuseid lapsi ;

3 ) noored ( vanuses 16-20 eluaastat ) ;

4 ) isikud , kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni 5 aastat ;

5 ) kinnipidamiskohtadest vabanenud isikud .

3.Tööandjale tööturul väiksema konkurentsivõimega isiku täistööajaga töölerakendamisel makstava tööturutoetuse suurus on

1 ) esimese 6 kuu jooksul üks kuupalga alammäär kuus ;

2 ) järgneva 6 kuu jooksul 50 protsenti kuupalga alammäärast kuus .

4.Tööturutoetuse maksmise aluseks on tööhõivetalituse ja tööandja vahel sõlmitud leping ( vt. lisa ) .

5.Tööturutoetust makstakse tööandjale iga kuu ühe aasta vältel tööandja poolt esitatud tööajatabeli ja palgatõendi alusel tööhõivetalituse ja tööandja vahel sõlmitud lepinguga sätestatud korras .

6.Tööturutoetus tuleb tagastada täies ulatuses , kui tööandja omal algatusel lõpetab töölepingu tööturutoetusega töölevõetud isikuga enne ühe aasta möödumist , välja arvatud töölepingu seaduse ( RT 1992 , 15/16 , 241 ; 1993 , 10 , 150 ; RT I 1993 , 26 , 441 ; 1995 , 14 , 170 ; 16 , 228 ; 1996 , 3 , 57 ; 40 , 773 ; 45 , 850 ; 49 , 953 ; 1997 , 5 , 32 ; 1998 , 111 , 1829 ) paragrahvi 86 punktides 4,6 , 7 ja 8 loetletud juhtudel .

Lisa

“ Tööandjale tööturutoetuse andmise korra ” juurde

Näidisvorm

..........

Sõlmimise aeg Sõlmimise koht

Leping

tööandjale tööturutoetuse andmise kohta

Käesoleva lepingu sõlmisid.....Tööhõivetalitus direktor.....isikus , kes tegutseb põhimääruse alusel ( edaspidi tööhõivetalitus ) , ja.....isikus , kes tegutseb.....alusel ( edaspidi tööandja ) .

I. Üldsätted

1.Lepingu sõlmimisel ja täitmisel juhinduvad pooled töötu sotsiaalse kaitse seadusest , Vabariigi Valitsuse.....määrusega nr......kinnitatud “ Tööandjale tööturu toetuse andmise korrast ” ning muudest seadustest ja õigusaktidest .

II .Lepingu objekt

2.Lepingu objektiks on tööturutoetus , mida tööhõivetalitus maksab tööandjale , kes rakendab tööle tööhõivetalituse poolt suunatud väiksema konkurentsivõimega töötu .

3.Tööturutoetuse suurus on.....

III .Lepingu tähtaeg

4.Leping jõustub töötu tööle asumise hetkest , kuid mitte hiljem kuni 30 tööpäeva möödumisel lepingu sõlmimisest , ja kehtib kuni.....

IV .Riigi tööhõivetalituse kohustused

5.Riigi tööhõivetalitus kohustub maksma tööandjale tööturutoetust töötamise kuule järgneva kuu.....kuupäevaks .

V. Tööandja kohustused

6.Tööandja kohustub :

1 ) rakendama tööle.....määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel alates.....199...a . ameti-/töökohale , tööajaga.....tundi nädalas .Palk.....krooni ;

2 ) korraldama töötaja väljaõpet ja töökaitsealast juhendamist enne töötaja tööleasumist ;

3 ) esitama riigi tööhõivetalitusele iga kuu.....kuupäevaks eelneva kuu palgatõendi ja tööajatabeli .

7.Kui tööandja lõpetab töötajaga töölepingu enne ühe aasta möödumist , välja arvatud töölepingu seaduse ( RT 1992 , 15/16 , 241 ; 1993 , 10 , 150 ; RT I 1993 , 26 , 441 ; 1995 , 14 , 170 ; 16 , 228 ; 1996 , 3 , 57 ; 40 , 773 ; 45 , 850 ; 49 , 953 ; 1997 , 5 , 32 ; 1998 , 111 , 1829 ) paragrahvi 86 punktides 4 , 6 , 7 ja 8 loetletud juhud , on ta kohustatud tagasi maksma kogu lepingu järgi saadud tööturutoetuse .

VI .Lepingu lõppemine ja lõpetamine

8.Leping lõpetab lepingus nimetatud tähtaja saabumisel või tööandja ja töötaja vahelise töölepingu lõppemisel või lõpetamisel .

9.Üks pool võib lepingu ühepoolselt lõpetada , kui teine pool rikub või jätab täitmata oma käesolevast lepingust tulenevad kohustused , teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette 5 päeva .

VII .Lõppsätted

10.Käesolev leping on sõlmitud kahes eksemplaris , millest üks jääb tööandjale ja teine tööhõivetalitusele .

11.Tööhõivetalitus tutvustab lepingut tööandja juurde suunatavale töötule allkirja vastu .

12.Lepingust tulenevaid vaidlusi lahendavad pooled kokkuleppel .Kui pooled kokkulepet ei saavuta , lahendab vaidluse kohus .

VIII .Rekvisiidid

..........

..........

..........

..........

..........

..........

Tööandja esindaja Tööhõivetalituse direktori

nimi nimi

.........

Allkiri Allkiri

RT I 1995 , 17 , 238

Muudetud järgmiste seadustega :

VV m 12.03.96 nr. 76 jõust.01.04.96 - RT I 1996 , 20 , 378

VV m 22.12.98 nr. 295 jõust.01.01.99 - RT I 1998 , 113/114 , 1883

Hädaabitöö korraldamise kord

1.Hädaabitööd korraldavad riigi tööhõivetalitused lepingulistel alustel kohalike omavalitsuste või teiste tööandjatega .

2.Hädaabitöö korraldamiseks sõlmib riigi tööhõivetalitus tööandjaga lepingu ( vt. lisa ) , milles määratakse kindlaks :

1 ) töö iseloom , töö tegemise koht ja aeg ;

2 ) rakendatavate töötute arv ;

3 ) töötasustamise tingimused .

3.Töötu suunab hädaabitööle riigi tööhõivetalitus .Hädaabitööle suunamisel annab riigi tööhõivetalitus töötule suunamiskirja , mille vormi kinnitab Tööturuamet .

4.Tööandja on kohustatud pidama arvestust iga hädaabitööl osaleja tööpäevade kohta ja esitama kokkulepitud ajal andmed riigi tööhõivetalitusele .

5.Hädaabitööd tegevale isikule maksab palka ja kannab hädaabitöö korraldamisega seotud kulud tööandja .Erandkorras , kui tööandjaks on kohaliku omavalitsuse organ , kellel puuduvad rahalised vahendid hädaabitöö eest palga maksmiseks , võib seda teha riigi tööhõivetalitus .

6.Hädaabitööd tegeva töötu palga alammäär on 5 krooni tunnis .Riigi tööhõivetalituse poolt hädaabitööde eest tasumise korral makstakse 5 krooni tunnis , kusjuures makstud palga ulatuses tuleb tasuda ka sotsiaalmaksu .

( VV m 12.03.96 nr. 76 jõust.01.04.96 )

( VV m 22.12.98 nr. 295 jõust.01.01.99 )

7.Töötul on õigus saada hädaabitööl osaletud aja eest riiklikku töötu abiraha .

Lisa

“ Hädaabitöö korraldamise korra ” juurde

Näidisvorm

..........

Sõlmimise aeg Sõlmimise koht

Leping

töötule hädaabitöö korraldamise kohta

Käesoleva lepingu sõlmisid.....Tööhõivetalitus direktor.....isikus , kes tegutseb põhimääruse alusel ( edaspidi tööhõivetalitus ) , ja.....isikus , kes tegutseb.....alusel ( edaspidi tööandja ) .

I. Üldsätted

1.Lepingu sõlmimisel ja täitmisel juhinduvad pooled töötu sotsiaalse kaitse seadusest , Vabariigi Valitsuse.....määrusega nr......kinnitatud “ Hädaabitöö korraldamise korrast ” ning muudest seadustest ja õigusaktidest .

II .Lepingu tähtaeg , hädaabitöö iseloom , toimumise koht ja hädaabitööle suunatud isikute arv

2.Leping jõustub.....ja kehtib kuni.....

3.Tööandja poolt korraldatava hädaabitöö iseloom ja toimumise koht.....

4.Hädaabitöödele suunatud isikute arv.....

III .Hädaabitöödele suunatud isiku tasu

5.Hädaabitööle suunatud isiku tasu on.....krooni tunnis .

6.Hädaabitööl osalevale isikule maksab tasu tööhõivetalitus või tööandja .

IV .Poolte kohustused

7.Tööhõivetalitus kohustub :

1 ) suunama töötu tööandja poolt korraldatavatele hädaabitöödele ;

2 ) andma töötule vormikohase suunamiskirja ;

3 ) tutvustama hädaabitööle suunatavale töötule käesolevat lepingut ;

4 ) selgitama töötule tema õigusi ja kohustusi seoses hädaabitöödega .

8.Tööandja kohustub :

1 ) tagama töö ohutuse vastavalt töökaitseseadusele ja korraldama hädaabitööle suunatud isikute töökaitsealast instrueerimist ;

2 ) määrama oma töötajate hulgast isiku , kelle juhtimisel ja alluvuses hädaabitööd tehakse ;

3 ) pidama arvestust hädaabitööl osaleja tööpäevade kohta ja esitama tööhõivetalitusele andmed järgmistel tähtaegadel :.....

4 ) lähtuma hädaabitööd tegeva isiku tööaja määramisel töö- ja puhkeaja seadusest ;

5 ) esitama tööhõivetalitusele andmed hädaabitööl osalenud isikule makstud töötasu kohta ;

6 ) mitte kasutama hädaabitööle suunatud isikuid käesolevas lepingus nimetamata töödel .

V. Lepingu muutmine ja lõpetamine

9.Lepingu muutmine , sealhulgas lepingu tähtaja lühendamine või pikendamine toimub poolte kokkuleppel .

10.Ühel poolel on õigus nõuda lepingu lõpetamist , kui teine pool rikub või jätab täitmata oma käesolevast lepingust tulenevad kohustused .

VI .Lõppsätted

11.Käesolev leping on sõlmitud kahes eksemplaris , millest üks jääb tööhõivetalitusele ja teine tööandjale .

12.Käesolevast lepingust tulenevaid vaidlusi lahendavad pooled kokkuleppel .Kui pooled kokkulepet ei saavuta , lahendab vaidluse kohus .

VII .Poolte rekvisiidid

..........

..........

..........

..........

..........

..........

Tööandja esindaja Tööhõivetalituse direktori

nimi nimi

..........

Allkiri Allkiri

Töötule ühekordse toetuse maksmise kord

1.Töötu sotsiaalse kaitse seaduse paragrahvi 15 punktist 3 tulenevalt võib riigi tööhõivetalitus maksta ühekordset toetust haigusaja eest töötule , kellel puudub sissetulek .

2.Ühekordse toetuse arvestamise aluseks on töötu ühe kuu riikliku abiraha määr .Toetust makstakse haiguspäevade eest .

3.Ühekordset toetust makstakse mitte rohkem kui 60 päeva eest kalendriaastas .

4.Ühekordse toetuse taotlemiseks esitab töötu arsti poolt antud dokumendi ja vormikohase avalduse .

5.Töötul , kes on saanud haigusaja eest ühekordset toetust , ei pikene selle aja võrra töötuna arveloleku aeg .