Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus

( Kehtetu - 25.02.1999 jõust .01.06.1999 - RT I 1999 , 29 , 406 )

Terviktekst seisuga 21. august 1997

Vastu võetud 5. mail 1993. a. ,

( RT I 1993 , 25 , 436 ) ,

jõustunud 24. mail 1993. a. ,

muudetud järgmise seadusega :

13.11.1996 ( RT I 1996 , 81 , 1448 ) 1.01.1997. *

I peatükk

Üldsätted

II peatükk

Õiguskantsleri õiguslik seisund

III peatükk

Õiguskantsleri nõunikud ja kantselei

IV peatükk

Õiguskantsleri , nõunike ja kantselei töötajate ametipalgad ning sotsiaalsed tagatised

V peatükk

Seaduse jõustumine

*Seaduse muutmise korral on märgitud muudatuse kehtestanud seaduse vastuvõtmise , Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise aeg .Tervikuna või osaliselt muudetud paragrahvi uue sõnastuse kehtestanud seaduse vastuvõtmise kuupäev on sulgudes paragrahvi järel .

I peatükk

Üldsätted

§ 1.

Käesolev seadus sätestab õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse .

§ 2.

Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja seadusele .

Oma tegevuses juhindub õiguskantsler põhiseadusest ja seadusest .

§ 3.

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks .

Käesoleva seaduse § 10 1. lõike punktides 1 ja 2 tähendatud juhtudel esitab Vabariigi President Riigikogule ettepaneku uue õiguskantsleri ametisse nimetamiseks vähemalt kolm kuud enne õiguskantsleri volituste lõppemist .

§ 4.

Õiguskantsler peab olema Eesti kodanik .

Õiguskantsleril peab olema õigusalane kõrgharidus , kõrge erialane kvalifikatsioon ja sellele vastavad praktilise töö kogemused ning ta peab vabalt valdama riigikeelt .

§ 5.

Õiguskantsleriks ei saa nimetada isikut , kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kes on oma tervisliku seisundi tõttu sobimatu töötama õiguskantslerina .

Kahtluse korral määrab õiguskantsleriks kandideeriva isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon .

§ 6.

Õiguskantsler ja tema nõunikud ei tohi ametisoleku ajal :

1 ) osaleda erakondade tegevuses ;

2 ) olla mõnes teises riigiametis ja saada sealt sissetulekuid või hüvesid ;

3 ) kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse ;

4 ) osaleda ettevõtluses , välja arvatud nende endi isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid , samuti neile kuuluva vara käsutamisest saadav tulu .

Õiguskantsleril ja tema nõunikel on lubatud tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga , kui see ei takista nende ametiülesannete täitmist .

§ 7.

Õiguskantsler astub ametisse Riigikogu ees enda nimetamisele järgneval täiskogu töönädalal järgmise ametivande andmisega :

“ Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale , Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi , kooskõlas põhiseaduse ja seadusega , täita erapooletult kõiki neid kohustusi , milleks amet mind kohustab . ”

Ametivande tekstile kirjutab õiguskantsler alla ja seda hoitakse õiguskantsleri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis , pärast ametist lahkumist aga Riigiarhiivis .

§ 8.

Õiguskantsleri saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul .

§ 9.

Õiguskantsleri saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega .

§ 10.

Õiguskantsleri volitused loetakse lõppenuks :

1 ) tema ametist tagasiastumise päevast ;

2 ) käesoleva seaduse § 3 1. lõikes tähendatud seitsmeaastase tähtaja möödumise päevast ;

3 ) õiguskantsleri kestva võimetuse korral üle kuue kuu järjest täita oma ülesandeid - Riigikohtu otsuses märgitud päevast ;

4 ) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast ;

5 ) tema surma päevast .

Õiguskantsler teatab oma ametist tagasiastumisest Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette .

§ 11.

Kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni käesoleva seaduse § 10 1. lõike punktides 3 - 5 tähendatud juhtudel täidab tema ülesandeid õiguskantsleri asetäitjanõunik .

II peatükk

Õiguskantsleri õiguslik seisund

§ 12.

Igal isikul on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks .

§ 13.

Õiguskantslerile saadetakse kõigi seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide , jõustumata välislepingute ning kõigi Riigikohtu põhiseaduslikke vaidlusi käsitlevate jõustunud kohtuotsuste ärakirjad kümne päeva jooksul vastavalt nende väljakuulutamisest , vastuvõtmisest , allakirjutamisest või jõustumisest arvates .

§ 14.

Õiguskantsler esitab kord aastas , Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal , Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadusega .

§ 15.

Kui õiguskantsler leiab , et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele , teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia .

Kui õiguskantsler leiab , et õigustloov akt on vastuolus tähtajalise välislepinguga , teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku peatada määratud ajaks selle akti toime .

§ 16.

Erakorralisel juhul , kui õiguskantsler leiab , et õigustloov akt või selle säte seab ohtu füüsiliste isikute elu või tervise või rikub kas rahvusvahelise praktika järgi jõustunud või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingut , teeb õiguskantsler akti vastu võtnud organile ettepaneku peatada selle toime kuni selle akti põhiseaduse või seadusega kooskõlla viimiseni .

§ 17.

Kui õigustloova akti vastu võtnud organ ei ole 20 päeva jooksul , arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast , akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud , teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks .

§ 18.

Õiguskantsleri osalemise korra ning õigused Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses sätestavad seadus ja Riigikohtu reglement .

§ 19.

Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmiseks ja uute seaduste vastuvõtmiseks ning riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ja esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande .

§ 20.

Õiguskantsler vastab käesoleva seaduse §-des 12 ja 19 tähendatud avaldustele ja ettepanekutele ühe kuu jooksul , arvates nende saamisest .

Kui õiguskantsler leiab , et avalduse või ettepaneku lahendamine kuulub kohtu või teiste organite pädevusse , edastab ta selle vastavalt kuuluvusele või tagastab motiveeritult esitajale .

§ 21.

Kui õiguskantsler tuvastab , et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust , teatab ta sellest kirjalikult kas uurimisorganile või muule pädevale organile ning edastab vajaduse korral neile kõik tema käsutuses olevad andmed ja dokumendid .

§ 22.

Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76 , 85 , 101 , 138 ja 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme , Vabariigi Presidendi , Vabariigi Valitsuse liikme , riigikontrolöri , Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele .

§ 23.

Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud vastama õiguskantsleri järelepärimistele kümne päeva jooksul , arvates nende saamisest .

§ 24.

Õiguskantsler võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest .Temale saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungite päevakorrad koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega .

§ 25.

Õiguskantsleril , samuti tema poolt volitatud nõunikel on õigus tutvuda nende tööks vajalike , s.h. salastatud dokumentidega ning saada vastavat informatsiooni .

§ 26.

Õiguskantsler , tema nõunikud ja kantselei töötajad on kohustatud hoidma riiklikku saladust , samuti mitte avaldama neile teatavaks saanud ärisaladust ning andmeid üksikisikute eraelu kohta .

III peatükk

Õiguskantsleri nõunikud ja kantselei

§ 27.

Õiguskantsleri asjaajamist toimetab tema kantselei .

Õiguskantsleril on oma kantselei juhtimisel samad õigused , mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks .

§ 28.

Õiguskantsleri nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist õiguskantsler .Oma tegevuses juhinduvad nõunikud põhiseadusest , käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest .

§ 29.

Õiguskantsleri ettepanekul nimetab Riigikogu ühe õiguskantsleri nõunikest tema asetäitjaksnõunikuks .Õiguskantsleri asetäitjanõunik annab ametisse astumisel käesoleva seaduse §-s 7 tähendatud ametivande .

Kui õiguskantsler ei saa ajutiselt täita oma ametiülesandeid , täidab neid õiguskantsleri asetäitja-nõunik .

§ 30.

Õiguskantsleri kantselei ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarve vahenditest .

IV peatükk

Õiguskantsleri , nõunike ja kantselei töötajate ametipalgad ning sotsiaalsed tagatised

§ 31. [ kehtetu-13.11.1996 ]

§ 32.

Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipalk on võrdne ministeeriumi kantsleri ametipalgaga .

Õiguskantsleri nõunike ning kantselei spetsialistide töö tasustamine toimub eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajatele ettenähtud korras .

Õiguskantsleri kantselei eelarves nähakse ette vahendid konsultatsioonide ja ekspertiiside eest tasustamiseks kuni 20% ulatuses aasta palgafondist .

§ 33.

Õiguskantslerile , tema nõunikele ning kantselei töötajatele laienevad riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised .

V peatükk

Seaduse jõustumine

§ 34.Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast .