Korteriomandiseadus

( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.01.07.2001 - RT I 2000 , 92 , 601 )

Vastu võetud 23. märtsil 1994. a.

( RT I 1994 , 28 , 426 ) ,

jõustunud 24. aprillil 1994. a. ,

muudetud järgmiste seadustega :

15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I 2000 , 88 , 576 ;

17.02.99 jõust.27.03.99 - RT I 1999 , 27 , 386 ;

16.12.98 jõust.26.12.98 - RT I 1998 , 108/109 ;

19.11.98 jõust.21.12.98 - RT I 1998 , 107 , 1764 ;

17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I 1998 , 59 , 941 ;

09.12.97 jõust.03.01.98 - RT I 1997 , 93 , 1566 ;

29.01.97 jõust.02.03.97 - RT I 1997 , 13 , 210.

I peatükk

Korteriomand

§ 1.Korteriomandi mõiste

( 1 ) Korteriomand on omand ehitise reaalosaks olevale korterile ning reaalosa suurusele vastavale mõttelisele osale nii maatükist kui selle oluliseks osaks oleva ehitise osast , mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa .

( 2 ) Korteriomand loetakse kinnisasjaks ning sellele kohaldatakse asjaõigusseaduse ( RT I 1993 , 39 , 590 ; 1999 , 44 , 509 ) kinnisomandi sätteid , kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti .

§ 2.Korteriomandi ese

( 1 ) Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum , samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitise osad koos eluruumi üldpinna suurusele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa ja maatüki mõttelise osaga .Käesoleva seaduse tähenduses võib korteriomandi eseme reaalosaks olla ka mitteeluruum .

( 2 ) Eluruumi piires on reaalosaks ehitise osad , mida võib muuta või eemaldada , ilma et kahjustataks mõttelisi osi , teiste korteriomanike õigusi ning muudetakse hoone välist kuju .Reaalosaks ei ole ehitise osad , samuti rajatised ja seadmed , mis on vajalikud ehitise püsimiseks , ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks , ka siis , kui need asuvad eluruumi piires .

( 3 ) Korteriomandi esemeks olevat ehitise reaalosa ning sellele vastavat reaalosaks mitteolevat ehitiseosa ja maatüki mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada , koormata ega pärandada .

( 4 ) Korteriomand ei või ulatuda teisele maatükile .

§ 3.Korteriomanik

Korteriomandi omanik ( edaspidi korteriomanik ) võib olla riik , kohalik omavalitsusüksus , füüsiline isik , eraõiguslik juriidiline isik ja seaduses sätestatud omanikuks olev avalik-õiguslik juriidiline isik .

§ 4.Kinnisomandi jagamine korteriomanditeks

( 1 ) Korteriomanditeks võib jagada kinnisomandi , mille esemeks on maatükk ühes sellel oleva või ehitatava ehitisega .

( 2 ) Korteriomanditeks võib jagada kinnisomandit üksnes tervikuna .

( 3 ) Kinnisomandi jagamisel korteriomanditeks võib ehitise mõne eluruumi või mitteeluruumi jätta korteriomandite eseme mõttelisteks osadeks .

§ 4 1 .Korteriomandi tekkimine juurdeehitamisel

( 1 ) Korteriomanditeks jaotatud kinnisasjale seaduslikult juurde ehitatud osale tekib korteriomand vastava kinnistusraamatu kande tegemisel .

( 2 ) Korteriomanditeks jaotatud kinnisasjale võib teha juurdeehituse , mis võib olla uute korteriomandite tekkimise aluseks kõigi seniste korteriomandite omanike kokkuleppe alusel .Kokkuleppes näidatakse seniste korteriomanike mõtteliste osade suuruse muutus , uue korteriomandi reaalosa ja selle juurde kuuluva mõttelise osa suurus ning kellele võõrandatakse juurdeehitatav korteriomand ning keda volitatakse tegema juurdeehitusega seotud vajalikke toiminguid .Allkirjad kokkuleppel peavad olema notariaalselt tõestatud .

( 3 ) Juurdeehitus teostatakse planeerimis- ja ehitusseaduses ning muudes kehtivates õigusaktides sätestatud korras .

( 4 ) Kande tegemise aluseks on seniste korteriomanike ja juurdeehitatud korteriomandi omandaja või nende esindajate notariaalselt tõestatud kinnistamisavaldus , milles näidatakse ära seniste korteriomandite mõtteliste osade muutmise ulatus ja uue korteriomandi kohta käivad andmed vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 6 lõikele 2.Koos uue korteriomandi registrisse kandmisega tehakse vajalikud muudatused seniste korteriomandite kannetes .

( 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I 1998 , 59 , 941 )

§ 5.Korteriomandi tekkimine

( 1 ) Korteriomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega .

( 2 ) Omanik võib kinnisomandi jagada korteriomanditeks notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse alusel .Kaasomandis oleva kinnisomandi võib jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel .

( 3 ) Korteriomand on ühendatav ja jagatav asjaõigusseaduse paragrahv 54 alusel .Kinnistamisavaldusele peab olema lisatud vastav projekt .

( 09.12.97 jõust.03.01.98 - RT I 1997 , 93 , 1566 )

§ 6.Korteriomandi kinnistamine

( 1 ) Igale korteriomandile avatakse üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse .

( 2 ) Avatava kinnistusregistri osa vastavatesse jagudesse kantakse üle suletud registriosa andmed .Registriosa esimesse jakku kantakse ka korteri number , üldpinna suurus , mõttelise osa suurus , teiste korteriomandite registriosade numbrid .Teise jakku kantakse korteriomaniku nimi .Kui korteriomand on ühine omand , märgitakse ühiste omanike nimed , kaasomandi korral ka osade suurused .

( 3 ) Korteriomandi registriosa avamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus , Vabariigi Valitsuse määratud asutuse poolt välja antud dokument ( plaan ) ehitise , eluruumide ja mitteeluruumide , reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta ja muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid .Korteriomandi eseme reaalosaks olevad ruumid tähistatakse plaanil ühe ja sama korterinumbriga .

§ 7.Korteriomandi lõppemine

( 1 ) Korteriomand lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust , samuti korteriomandite registriosade sulgemisega .

( 2 ) Korteriomandite registriosad võib sulgeda üheaegselt järgmistel juhtudel :

1 ) kõigi korteriomanike notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel ;

2 ) korteriomanike enamuse notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel , kui ehitis on täielikult hävinud ;

3 ) isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel , kui ta on omandanud kõik korteriomandid .

( 3 ) Korteriomandi registriosade sulgemisel avatakse kinnisasja kohta registriosa asjaõigusseaduses ja kinnistusraamatuseaduses ( RT I 1993 , 65 , 922 ; 1999 , 44 , 511 ) sätestatud korras .Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud alustel jääb kinnisasi endiste korteriomanike kaasomandisse , kusjuures igaühe kaasomandiosa suurus vastab neile kuulunud mõttelise osa suurusele , kui kõigi korteriomanike kokkuleppel ei määratud teisiti .

( 4 ) Kui korteriomandite registriosade sulgemine puudutab kolmandate isikute õigusi , ei või korteriomandite registriosasid sulgeda nende isikute nõusolekuta .

( 5 ) Korteriomandi registriosade sulgemisel lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused .

§ 8.Korteriomandi käsutamine

( 1 ) Korteriomanikul on õigus korteriomandit võõrandada , pärandada , anda teiste isikute kasutusse , samuti koormata servituudi , reaalkoormatise , ostueesõiguse või kinnispandiga .

( 2 ) Teisel korteriomanikul on korteriomandi ostueesõigus ainult siis , kui see on tema kasuks seatud tehingu või seadusega .

( 3 ) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva maatüki ja ehitise mõttelise osa eraldamist reaalosana .

( 4 ) Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel lähevad korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest .

§ 9.Korteriomandi valdamine ja kasutamine

( 1 ) Korteriomanikul on õigus mõttelisi osi kasutada vastavalt nende otstarbele niivõrd , kui see ei takista teiste korteriomanike kaaskasutust .Sama kehtib korteriomaniku perekonnaliikmete , ajutiste elanike ja isikute kohta , kes kasutavad reaalosa lepingu alusel .

( 2 ) Korteriomanikul on õigus teha mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta , kuid ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende mõtteliste osade suurusega .

( 3 ) Korteriomanikul on õigus nõuda teistelt korteriomanikelt , et mõtteliste osade valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi korteriomanike huvidele .

( 4 ) Korteriomanik peab lubama reaalosa kasutamist teiste isikute poolt , kui see on vajalik korteriomandi esemeks olevate mõtteliste osade korrashoiuks .

§ 10.Ühine tegutsemine

( 1 ) Korteriomanikud tegutsevad mõtteliste osade majandamisel ühiselt ja reaalosade puhul iseseisvalt .

( 2 ) Korteriomandite mõtteliste osade majandamiseks asutatakse korteriühistu , mille liikmeks on iga korteriomanik või sõlmitakse ühise tegutsemise leping kõigi korteriomanike vahel .Seaduses võib sätestada juhud , millal korteriühistu asutamine on kohustuslik .

( 3 ) Mõtteliste osade majandamise kulutused kannavad korteriomanikud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega .Korteriomanik ei vastuta kulutuste eest , mis ületavad mõtteliste osade korrapärase korrashoiu ning remondi vajadused ja millega ta ei ole nõustunud .

§ 11.Korteriomanike otsused

( 1 ) Otsused mõtteliste osade majandamiseks tehakse korteriomanike häälteenamusega , kui korteriühistu põhikirjast ei tulene teisiti .Iga korteriomand annab ühe hääle .Kui korteriomand on ühine omand , teostavad ühised omanikud hääleõigust ühiselt .

( 2 ) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsus mõtteliste osade majandamiseks kehtib iga ja igakordse korteriomaniku suhtes .Otsus ei või kitsendada korteriomandi käsutamist ega kolmandate isikute õigusi .

§ 12.Maksud , koormatised ja viljad

( 1 ) Korteriomanikud tasuvad kõik mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kannavad avalik-õiguslikud reaalkoormatised võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega .

( 2 ) Igale korteriomanikule kuulub tema mõttelise osa suurusele vastav osa mõtteliste osade viljast .

§ 13.Korterihoonestusõigus

( 1 ) Hoonestaja võib jagada talle kuuluva hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks maatüki omaniku nõusolekul .

( 2 ) Maatükk ei või samaaegselt olla korteriomandi esemeks ja koormatud korterihoonestusõigusega .

( 3 ) Korterihoonestusõiguse esemeks on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum või mitteeluruum , samuti selle juurde kuuluvad ehitise osad , koos selle üldpinna suurusele vastava mõttelise osaga reaalosaks mitteolevast ehitise osast ja hoonestusõigusest .

( 4 ) Igale korterihoonestusõigusele avatakse üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja hoonestusõiguse senine registriosa suletakse .Koormatud kinnisasja registriossa tehakse kanne hoonestusõiguse jagamise kohta korterihoonestusõigusteks .

( 5 ) Korterihoonestusõigusele kohaldatakse muus osas korteriomandit ja hoonestusõigust reguleerivaid sätteid , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa kohta käivad sätted kehtivad korteri hoonestusõiguse esemeks oleva hoonestusõiguse mõttelise osa suhtes .

II peatükk

Rakendussätted

§ 14. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 15. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 15 1 .Reaalosadeks jaotatud ja vallasasjana käibes olevale ehitisele uue reaalosa tekkimine juurdeehitamisel

( 1 ) Reaalosadena ( erastatud korter või mitteeluruum ) käibes olevale ehitisele , mis on vallasasi , võib juurdeehituse kaudu tekitada uue reaalosa kõigi seniste reaalosade omanike kokkuleppe alusel .Kokkuleppes näidatakse seniste reaalosade omanike mõtteliste osade muutus , uue reaalosa suurus ja selle juurde kuuluv mõttelise osa suurus ning kellele võõrandatakse reaalosa ehitamise õigus või juurdeehitatav reaalosa pärast selle valmimist ning keda volitatakse tegema juurdeehitusega seotud vajalikke toiminguid .Allkirjad kokkuleppel peavad olema notariaalselt tõestatud .

( 2 ) Juurdeehitus teostatakse planeerimis- ja ehitusseaduses ja muudes kehtivates õigusaktides sätestatud korras .

( 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I 1998 , 59 , 941 )

§ 16. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 17. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 18. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 19. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 20. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 21. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 22. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I 2000 , 88 , 576 )

§ 23.Elamuseaduse muutmine

Eesti Vabariigi elamuseaduse ( RT 1992 , 17 , 254 ; 1998 , 71 , 1199 ) paragrahv 27 tühistatakse .

§ 24. ( Kehtetu - 15.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000 , 88 , 576 )