Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Terviktekst seisuga 18. november 1996

Vastu võetud 28. juunil 1994. a.( RT I 1994 , 53 , 889 ) , jõustunud 1. septembril 1994. a. , muudetud järgmiste seadustega :

22.11.1994 ( RT I 1994 , 89 , 1516 ) 1.09.1994 ;

15.02.1995 ( RT I 1995 , 26-28 , 355 ) 1.09.1995 ;

4.05.1995 ( RT I 1995 , 49 , 749 ) 3.06.1995 ;

9.11.1995 ( RT I 1995 , 87 , 1540 ) 1.09.1996 ;

28.05.1996 ( RT I 1996 , 40 , 773 ) 8.06.1996 ;

6.06.1996 ( RT I 1996 , 42 , 811 ) 1.10.1996. 1

I osa

Üldsätted

§ 1.Seaduse ülesanne

Seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted .Seadus on kohaldatav perekonna- , pärimis- , võla- ja asjaõigusseaduse ning äriseadustiku üldosana .[ 28.05.1996 ]

§ 2.Seaduse tõlgendamine

( 1 ) Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega , lähtudes seaduse mõttest .

( 2 ) Seaduse tõlgendamisel lähtutakse seaduses kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest , kui seaduses ei ole otseselt kasutatud sõnade eritähendust .

( 3 ) Kui sõnal on mitu üldlevinud tähendust , kasutatakse seda tähendust , mis on enam kooskõlas tõlgendatava seaduse mõttega .[ 28.05.1996 ]

§ 3.Üld- ja erisäte

Kui seaduse üks säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi , loetakse täpsustatavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks .Sel juhul kohaldatakse erisätet .

§ 4.Seaduse ja õiguse analoogia

( 1 ) Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet , mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedasi suhteid .Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse üldisest mõttest .

( 2 ) Õigussuhet reguleeriva seaduse puudumisel lähtutakse õiguse üldisest mõttest .

II osa

Isikud

1. peatükk

Üldsätted

§ 5.Isikute liigid

( 1 ) Isik on füüsiline isik või juriidiline isik .

( 2 ) Füüsiline isik on inimene .

( 3 ) Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt .

§ 6.Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik

( 1 ) Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik , mis on loodud erahuvides .Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselts , ühistu , sihtasutus ja mittetulundusühing .Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid .

( 2 ) Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik , mis on loodud seadusega avalikes huvides .

( 3 ) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna .Riik ja kohalik omavalitsusüksus teostavad juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidavad tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu .

( 4 ) Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd , kui need ei ole vastuolus riigi ega kohaliku omavalitsusüksuse olemusega .[ 28.05.1996 ; 06.06.1996 ]

§ 7.Tsiviilõigusvõime ja tsiviilteovõime

( 1 ) Tsiviilõigusvõime ( õigusvõime ) on isiku võime omada tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi .

( 2 ) Tsiviilteovõime ( teovõime ) on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi , samuti neid muuta ja lõpetada .

( 3 ) Õigus- või teovõimet ei või piirata teisiti , kui seaduses sätestatud alustel ja korras .Õigus- või teovõimet piirav tehing on tühine .

2. peatükk

Füüsilised isikud

1. jagu

Õigus- ja teovõime

§ 8.Füüsilise isiku õigusvõime

( 1 ) Õigusvõime on igal füüsilisel isikul .Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga .

( 2 ) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest , kui laps sünnib elusana .

§ 9.Füüsilise isiku teovõime

( 1 ) Teovõime on täisealisel isikul .Isik on täisealine , kui ta on saanud 18-aastaseks .

( 2 ) Kui seadus lubab abielluda enne 18-aastaseks saamist , saab alaealine teovõime abielu sõlmimise ajast .Abielu lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel põhjusel , mis ei ole seotud abiellumisega , ei kaota alaealine abiellumisega omandatud teovõimet .

§ 10. 7- kuni 18-aastase alaealise teovõime

( 1 ) 7- kuni 18-aastasel alaealisel on piiratud teovõime .Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul .

( 2 ) 7- kuni 18-aastase alaealise poolt seadusliku esindaja nõusolekuta tehtud tehing loetakse kehtivaks , kui ta täidab tehingu vahenditega , mille temale selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks on andnud seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik .

( 3 ) Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõusolekul anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse tegelda majandustegevusega , kui seadus seda ei keela .Alaealine , kes on saanud õiguse olla ettevõtja , omab selleks vajalike tehingute tegemiseks teovõimet , välja arvatud tehingud , mille tegemiseks seaduslik esindaja vajab eestkosteasutuse nõusolekut .

( 4 ) Kui selleks on mõjuv põhjus , võib kohus seadusliku esindaja nõudel käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õiguse ära võtta .[ 28.05.1996 ]

§ 11.Teovõimetu alaealine

( 1 ) Kuni 7-aastane alaealine on teovõimetu .Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja .

( 2 ) Kuni 7-aastane alaealine võib iseseisvalt teha pisitehinguid .

§ 12.Isiku teovõime piiramine

( 1 ) Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul , kes pillamise , alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel paneb oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda .Piiratud teovõimega isiku üle seatakse eestkoste .

( 2 ) Teovõime piiramisel otsustab kohus , milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha ainult eestkostja nõusolekul .Muid tehinguid teeb piiratud teovõimega isik iseseisvalt .

§ 13.Isiku teovõimetuks tunnistamine

( 1 ) Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku , kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida .Tema üle seatakse eestkoste .

( 2 ) Teovõimetuks tunnistatud isiku nimel teeb tehinguid tema eestkostja .Teovõimetuks tunnistamisel võib kohus otsustada , milliseid tehinguid võib teovõimetuks tunnistatud isik ise teha .

§ 14.Isiku teovõime taastamine

Isiku teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise aluste äralangemisel tühistab kohus isiku teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise .

§ 15.Isiku otsusevõime

( 1 ) Teovõime piires võib tehingu teha otsusevõimeline isik .

( 2 ) Otsusevõimetu on isik , kes tehingu tegemise ajal ei saa aru oma teo tähendusest või ei suuda seda juhtida .

2. jagu

Sugulus ja hõimlus

§ 16.Otsejoones sugulus

Kui üks isik põlvneb teisest , on nad sugulased otsejoones .Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad .Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased , alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased .

§ 17.Külgjoones sugulus

Kui isikud põlvnevad samast isikust , kuid ei ole sugulased otsejoones , on nad sugulased külgjoones .

§ 18.Laste omavaheline sugulus

( 1 ) Lapsed , kellel on ühine isa ja ema , on vennad või õed .Lapsed , kellel on ühine isa , kuid erinevad emad , või ühine ema , kuid erinevad isad , on poolvennad või poolõed .

( 2 ) Kui lapsed ei põlvne ühisest isast või emast , ei ole lapsed omavahel sugulased , kuigi nende vanemad on omavahel abielus .

§ 19.Lapsendajate ja lapsendatute sugulus

Lapsendatud ja nende alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes , samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatute ja nende alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega .

§ 20.Hõimlus

( 1 ) Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased .

( 2 ) Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega , millest see on tekkinud .

3. jagu

Elukoht

§ 21.Elukoht ja selle muutmine

( 1 ) Isiku elukoht on koht , kus inimene alaliselt või peamiselt elab .

( 2 ) Kui seda kohta , kus inimene alaliselt või peamiselt elab , ei ole võimalik kindlaks teha , on elukohaks koht , millega inimene on isiklikult ja majanduslikult enam seotud .

( 3 ) Kui 2. lõikes nimetatud tunnuste alusel võib isiku elukohaks lugeda mitut kohta , võib isik määrata , milline neist on tema elukoht .Kui isik ise ei ole oma elukohta määranud , võib huvitatud isik valida , millist neist kohtadest lugeda isiku elukohaks .

( 4 ) Kui 1. ja 2. lõikes nimetatud tunnuste alusel võib isiku elukohaks lugeda mitut kohta erinevates riikides , on elukoht riigis , mille kodanik isik on .

( 5 ) Elukoht loetakse muutunuks , kui isik asub mujale elama sooviga oma elukohta muuta .

( 6 ) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata , loetakse tema elukohaks igakordne viibimiskoht .

§ 22.Alaealise ja teovõimetu täisealise elukoht

( 1 ) Alaealise elukohaks on tema vanemate või eestkostja elukoht .Kui vanemad elavad lahus , on alaealise elukohaks selle vanema elukoht , kelle juures ta elab .

( 2 ) Teovõimelise alaealise ( § 9 lg. 2 ) elukoht määratakse § 21 alusel .

( 3 ) Teovõimetu täisealise elukohaks loetakse eestkostja elukoht .

4. jagu

Isiklike õiguste kaitse

§ 23.Au teotamine

( 1 ) Isikul on õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist , tema au teotavate andmete ümberlükkamist , kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele , samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist .

( 2 ) Kui tegelikkusele mittevastavaid andmeid on levitatud massiteabevahendis , tuleb need ümber lükata samas massiteabevahendis .

( 3 ) Dokument , mis sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid , tuleb välja vahetada .

( 4 ) Kui isiku au teotanud andmeid on levitatud 2. ja 3. lõikes sätestatust erineval viisil , määrab andmete ümberlükkamise viisi kohus .

§ 24.Eraelu kaitse

( 1 ) Isikul on õigus nõuda tema eraelu puutumatuse rikkumise lõpetamist ning rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist .

( 2 ) Eraelu puutumatuse rikkumiseks loetakse ilma seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt :

1 ) isiku eluruumi sisenemist või kinnisasjal viibimist ;

2 ) isiku ja tema valduses olevate asjade läbiotsimist ;

3 ) isiku poolt või temale posti , telegraafi , telefoni või muul üldkasutataval viisil edastatavate sõnumite saladuse rikkumist , samuti isiku käsikirjade , kirjavahetuse , märkmete ja muude isiklike dokumentide või andmete kasutamist ;

4 ) isiku sidevahendite kaudu teabe saamist või nende töö katkestamist ;

5 ) isiku eraelu vaatluse all hoidmist ;

6 ) andmete kogumist isiku eraelu kohta .

( 3 ) Kohus võib tunnistada eraelu puutumatuse rikkumiseks ka 2. lõikes nimetamata tegevuse , millega seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt kahjustatakse tema eraelu .

§ 25.Isiku nime kaitse

( 1 ) Isik , kelle huve on kahjustatud tema nime kasutamisega , võib nõuda nime õigustamatu kasutamise lõpetamist , samuti sellega temale tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist .

( 2 ) Esimeses lõikes sätestatut kohaldatakse ka avalikult kasutatava varjunime kohta .

§ 26.Muude isiklike õiguste kaitse

Seaduses sätestatud juhtudel võib isik nõuda ka §-des 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist , samuti sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist .

5. jagu

Teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine

1. jaotis

Teadmata kadunuks tunnistamine

§ 27.Teadmata kadunuks tunnistamise alus

( 1 ) Isiku võib kohus huvitatud isiku nõudel tunnistada teadmata kadunuks , kui ühe aasta jooksul ei ole andmeid tema viibimiskoha kohta .

( 2 ) Kui ei ole võimalik kindlaks määrata äraolija kohta viimaste andmete saamise päeva , loetakse teadmata äraolemise alguseks viimaste andmete saamise kuule järgnenud kuu esimene päev , kui aga ei ole võimalik seda kuud kindlaks määrata , siis järgmise aasta esimene päev .

( 3 ) Teadmata kadunuks võib tunnistada isiku , kelle elukoht või vara asukoht on Eestis .

§ 28.Teadmata kadunu vara valitsemine

( 1 ) Teadmata kadunuks tunnistatud isiku vara valitsemiseks määrab kohus hooldaja .Hooldaja on kohustatud heaperemehelikult vara valitsema ja tagama selle säilimise , samuti andma sellest varast ülalpidamist isikule , keda teadmata kadunuks tunnistatu on seaduse järgi kohustatud ülal pidama , ning maksma teadmata kadunu võlad .

( 2 ) Huvitatud isiku nõudel võib kohus määrata äraolija vara valitsemiseks hooldaja ka enne isiku teadmata kadunuks tunnistamist .

( 3 ) Hooldaja ei või võõrandada teadmata kadunule kuuluvat kinnisvara .Teadmata kadunuks tunnistatud isikule kuuluvat vallasvara võib hooldaja võõrandada ainult 1. lõikes nimetatud kohustuste täitmiseks .

( 4 ) Teadmata kadunuks tunnistatud isikul säilib õigus teha tehinguid hooldaja valitseda antud varaga .

§ 29.Teadmata kadunuks tunnistamise tühistamine

Teadmata kadunuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel tühistab kohus isiku enda või huvitatud isiku nõudel tema teadmata kadunuks tunnistamise .

§ 30.Vara vabastamine valitsemise alt

( 1 ) Isiku teadmata kadunuks tunnistamise tühistamisel , samuti teadmata kadunu surma või surnuks tunnistamise korral vabastab kohus tema vara hooldaja valitsemise alt .

( 2 ) Hooldaja on kohustatud taasilmunud teadmata kadunuks tunnistatud isikule , tema surma või surnuks tunnistamise korral aga pärijale vara valitsemisest aru andma .

2. jaotis

Surnuks tunnistamine

§ 31.Surnuks tunnistamise alused ja tagajärjed

( 1 ) Isiku , kelle elukoht või vara asukoht on Eestis , võib kohus huvitatud isiku nõudel surnuks tunnistada , kui viie aasta jooksul ei ole andmeid , et ta on elus .Kui ei ole võimalik kindlaks määrata isiku kohta viimaste andmete saamise päeva , kohaldatakse § 27 2. lõikes sätestatut .

( 2 ) Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras , mis oli ohtlik elule või mis annab alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel , võib kohus tema surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest .

( 3 ) Teises lõikes nimetatud aluse puudumisel võib seoses sõjategevusega teadmata kadunuks jäänud isiku surnuks tunnistada , kui andmed tema elusoleku kohta puuduvad kahe aasta jooksul sõjategevuse lõppemisest .

( 4 ) Isiku surnuks tunnistamisel on samad õiguslikud tagajärjed kui tegeliku surma korral , kui seadusest ei tulene teisiti .

§ 32.Surnuks tunnistamise kord

( 1 ) Pärast surnuks tunnistamise avalduse saamist avaldab kohus üleriigilises päevalehes teate , milles kutsub üles igaüht andma andmeid isiku kohta , kelle surnuks tunnistamist taotletakse .

( 2 ) Kohus ei tunnista isikut surnuks , kui kuue kuu jooksul teate avaldamisest saabuvad andmed , mis tõendavad , et isik on elus .

§ 33.Surmapäev

( 1 ) Surnuks tunnistatud isiku surmapäevaks loetakse tema kohta viimaste andmete saamise päeva .Kui seda päeva ei ole võimalik kindlaks määrata , kohaldatakse § 27 2. lõikes sätestatut .

( 2 ) Juhul kui surnuks tunnistatakse isik , kes jäi teadmata kadunuks olukorras , mis oli ohtlik tema elule või mis annab alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel , võib kohus tunnistada selle isiku surmapäevaks tema eeldatava hukkumise päeva .

( 3 ) Kui 2. lõikes nimetatud õnnetusjuhtumi tagajärjel jäi kadunuks mitu isikut ja nende tegelikku surmaaega ei ole võimalik määrata , loetakse , et nad on surnud ühel ajal.

§ 34.Surnukstunnistatud isiku taasilmumine

( 1 ) Surnukstunnistatud isiku taasilmumisel taastuvad kõik tema õigused ja kohustused , kui see ei ole vastuolus seadusega , nende õiguste ja kohustuste olemusega ega riku kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi .

( 2 ) Surnukstunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus isiku enda või huvitatud isiku avalduse põhjal tema surnuks tunnistamise .

( 3 ) Pärijale pärast isiku surnuks tunnistamist üleläinud vara võib taasilmunud isik pärast surnuks tunnistamise tühistamist välja nõuda .Vara puudumisel võib nõuda selle väärtuse hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi .

( 4 ) Pärast surnuks tunnistamise tühistamist võib taasilmunud isik nõuda vara tagastamist või vara puudumisel selle väärtuse hüvitamist isikult , kellele tema vara pärast surnuks tunnistamist on üle läinud , kui see isik vara omandades teadis või pidi teadma , et surnukstunnistatud isik on elus .

§ 35.Surmakuupäeva muutmine

( 1 ) Kohus võib huvitatud isiku nõudel muuta surnukstunnistatud isiku surmakuupäeva , kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg .

( 2 ) Kui kohus tuvastab , et surnukstunnistatud isik on surnud teisel ajal , kui surnuks tunnistamise otsuses märgitud , võivad isikud , kes on pärijateks isiku tegelikul surmaajal , nõuda vara tagastamist või selle väärtuse hüvitamist § 34 3. ja 4. lõikes sätestatu alusel .

3. peatükk

Juriidilised isikud

§ 36.Juriidilise isiku õiguslik alus

Eraõigusliku juriidilise isiku võib asutada vastava juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel , avalik-õigusliku juriidilise isiku otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega .[ 28.05.1996 ]

§ 37.Juriidilise isiku õigusvõime

( 1 ) [ välja jäetud ]

( 2 ) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest , kui seadus ei ole sätestatud teisiti .

( 3 ) Avalik-õigusliku juriidilise isiku ja seaduses sätestatud juhtudel eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast .

( 4 ) Registrisse ei kanta asutamisel olevat juriidilist isikut , mille eesmärk on vastuolus seaduse , põhiseadusliku korra või heade kommetega .

( 5 ) Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi , välja arvatud neid , mis on omased ainult inimesele .Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata .

( 6 ) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi , mis on vastuolus tema eesmärgiga .[ 15.02.1995 ]

§ 38.Juriidilise isiku teovõime

Juriidilise isiku teovõime on võime oma esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi , samuti neid muuta ja lõpetada .

§ 39.Juriidilise isiku põhikiri

( 1 ) Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping .

( 2 ) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri , kui see on sätestatud vastava juriidilise isiku kohta käivas seaduses .[ 28.05.1996 ]

§ 40.Juriidilise isiku asukoht

Juriidilise isiku asukohaks on koht , kus asub tema juhatus või juhatust asendav organ , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

§ 41.Juriidilise isiku nimi

( 1 ) Juriidilisel isikul on nimi , mis peab teda eristama teistest isikutest .

( 2 ) Juriidiline isik , kelle huve on kahjustatud tema nime kasutamisega , võib nõuda nime õigustamatu kasutamise lõpetamist , samuti sellega tekitatud varalise kahju hüvitamist .

§ 42.Au teotamine

( 1 ) Juriidilisel isikul on õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist , tema au teotavate andmete ümberlükkamist , kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele , samuti au teotamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist .

( 2 ) Au teotavate andmete ümberlükkamine toimub § 23 2.-4. lõikes sätestatud korras .

( 3 ) Esimeses lõikes sätestatut ei kohaldata riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse suhtes , samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel .

§ 43.Juriidilise isiku seadusjärgne esindus

( 1 ) Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

( 2 ) Juriidilist isikut võib kõikides õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige , kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud , et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada juriidilist isikut ühiselt .[ 4.05.1995 ]

§ 44.Juriidilise isiku organid

( 1 ) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

( 2 ) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus sätestatakse seaduses .

( 3 ) Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus määratakse seaduse , põhikirja või ühingulepinguga .Juriidilise isiku organi pädevust võib juriidilise isiku teistele organitele edasi anda ainult seaduses sätestatud juhtudel .

( 4 ) Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

( 5 ) Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks , kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest .[ 15.02.1995 ; 28.05.1996 ; 6.06.1996 ]

§ 45.Juriidilise isiku vastutus

( 1 ) Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga .

( 2 ) Seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku liikmed või osanikud juriidilise isiku kohustuste eest täiendavalt oma varaga .

§ 46.Juriidilise isiku organi vastutus

( 1 ) Juhatuse või seda asendava organi liikmed , kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud sellele juriidilisele isikule , vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt .

( 2 ) Juhatuse või seda asendava organi liikmed , kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud selle juriidilise isiku võlausaldajale , vastutavad solidaarselt võlausaldaja ees , kui juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks .

§ 47.Juriidilise isiku kestus

( 1 ) Juriidiline isik asutatakse määramata tähtajaks , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

( 2 ) Juriidilise isiku lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtuotsusega ( sundlõpetamine ) .

( 3 ) Juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras .

§ 48.Vabatahtliku lõpetamise alused

Juriidiline isik lõpetatakse :

1 ) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusel ;

2 ) isiku või asutuse otsusel , kellele seaduses on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik ;

3 ) seaduses , põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel ;

4 ) tähtaja saabumisel , kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt ;

5 ) muul seaduse , põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel .

§ 49.Sundlõpetamise alused

( 1 ) Juriidiline isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu seadusega selleks õigustatud isiku või asutuse , samuti muu huvitatud isiku nõudel :

1 ) kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra , seaduse või heade kommetega ;

2 ) kui juriidilise isiku asutamisel on rikutud seadust ;

3 ) kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega ;

4 ) kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele ;

5 ) muul seaduses sätestatud alusel .

( 11 ) Kohus võib anda tähtaja 1. lõike punktides 1 , 3 ja 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks .

( 2 ) Juriidilise isiku sundlõpetamise korral põhjusel , et selle eesmärk või tegevus on vastuolus kriminaalkoodeksi , põhiseadusliku korra või heade kommetega , jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud juriidilise isiku vara riigile .[ 15.02.1995 ; 6.06.1996 ]

§ 50.Likvideerimine

( 1 ) Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine ( likvideerimismenetlus ) , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

( 2 ) Likvideerimise korraldavad likvideerijad .Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijateks juhatuse või seda asendava organi liikmed , kui seaduse , põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti .Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus .

( 3 ) Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava juhtorgani õigused ja kohustused , mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga .

( 4 ) Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse , nõuavad sisse võlad , müüvad vara , rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara isikutele , kes on selleks õigustatud seaduse , põhikirja või ühingulepingu kohaselt .

( 5 ) Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid , mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks .

( 6 ) Likvideerimismenetluses peab juriidilise isiku nimele lisama märkuse “ likvideerimisel ” .

§ 51.Likvideerimisteade ja nõuete esitamine

( 1 ) Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate juriidilise isiku likvideerimismenetlusest ajalehes ja Riigi Teataja Lisas .

( 2 ) Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma .

( 3 ) Likvideerimisteates tuleb märkida , et võlausaldajad esitaksid nõuded nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest .[ 15.02.1995 ]

§ 52.Nõuete rahuldamine

( 1 ) Kui teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud , deponeeritakse temale kuuluv raha .

( 2 ) Kui võlausaldaja nõude tähtaeg ei ole saabunud ja võlausaldaja ei võta täitmist vastu , deponeeritakse temale kuuluv raha .

( 3 ) Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist võib allesjäänud vara õigustatud isikutele välja jagada kuue kuu möödumisel likvideerimisteate avaldamisest .

( 4 ) Kui juriidilise isiku likvideerimise korral ei ole juriidilise isiku vara suhtes õigustatud isikuid , jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara riigile , kes peab seda vara kasutama võimalikult senisele otstarbele vastavalt .[ 15.02.1995 ; 6.06.1996 ]

§ 53.Pankrotiavalduse esitamine

Kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks , peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse .

§ 54.Juriidilise isiku lõpp

( 1 ) Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist , raha deponeerimist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks .

( 2 ) Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisel juriidiline isik lõpeb .

( 3 ) Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal.

§ 55.Dokumentide säilitamine

( 1 ) Lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule .Dokumente säilitatakse kümme aastat , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

( 2 ) Kui juriidiline isik oli kantud registrisse , kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht .

§ 56.Ühinemine , jagunemine ja ümberkujundamine

( 1 ) Juridiiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel .

( 2 ) Juriidilise isiku võib ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks ainult seaduses sätestatud juhtudel .

§ 57.Seaduse kohaldamine

Kui §-s 36 nimetatud seadustes on juriidlistele isikutele kehtestatud II osa 3. peatükist erinevad sätted , kohaldatakse nende seaduste sätteid .

III osa

Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine , muutmine ja lõppemine

4. peatükk

Üldsätted

§ 58.Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused

( 1 ) Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest , tehingutest ja muudest õigustoimingutest , samuti õigusvastastest tegudest .Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka õigustoimingutest , mis küll ei ole seaduses sätestatud , kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega .

( 2 ) Õigustoiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu .

§ 59.Õigusjärglus

( 1 ) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele ( õigusjärglus ) , kui need seaduse järgi või oma olemuselt ei ole isikuga lahutamatult seotud .

( 2 ) Seaduses sätestatud juhtudel võivad isikuga lahutamatult seotud õigused üle minna ühelt isikult teisele .

( 3 ) Õigusjärgluse aluseks on tehing , seadus või muu õigusakt .

5. peatükk

Tehingud

1. jagu

Üldsätted

§ 60.Tehingu mõiste

( 1 ) Tehing on õigustoiming , mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele , muutmisele või lõpetamisele .

( 2 ) Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed ( lepingud ) .

§ 61.Tahe ja tahteavaldus

( 1 ) Tehingus on oluline isiku tahe , mis on väljendatud tahteavalduses .

( 2 ) Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades .

( 3 ) Tahteavaldus peab vastama isiku vabalt kujunenud tegelikule tahtele .Tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse .

( 4 ) Tahteavaldust ei loeta isiku tahtega vastuolus olevaks , kui isik tegelikult ei tahtnud seda , mida avaldas , jättes teadlikult tegeliku tahte avaldamata .

§ 62.Otsene ja kaudne tahteavaldus

( 1 ) Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt või kaudselt .

( 2 ) Otsene on tahteavaldus , milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe , mis võib väljenduda kõnes , kirjas või märkides , millel on sõnade tähendus .

( 3 ) Kaudne on tahteavaldus , mis väljendub teos , millest võib järeldada tehingu tegemise tahet .

§ 63.Vaikimine tahteavaldusena

Vaikimist loetakse tahteavalduseks , kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppega .

§ 64.Tehingu tõlgendamine

( 1 ) Tehingu tõlgendamisel lähtutakse tehingu teinud isikute tegelikust tahtest , kui tehingu sisust ei tulene teisiti .

( 2 ) Tehingu tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust , mille kohaselt tehing jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses .

( 3 ) Kahtluse korral tõlgendatakse tehingut kohustatud isiku kasuks .

§ 65.Muu õigustoiming

Tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes , mis ei ole tehing , kui seadusest ei tulene teisiti .

2. jagu

Tehingu kehtetus

§ 66.Tühine tehing

( 1 ) Tehing , mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega , on tühine .

( 2 ) Seadusega vastuolus olev tehing on tühine , välja arvatud , kui seadust ei ole oluliselt rikutud .

( 3 ) Tühine tehing on kehtetu algusest peale .

( 4 ) Tühist tehingut ei pea täitma .

( 5 ) Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama , selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas .

§ 67.Vaieldav tehing

( 1 ) Vaieldav on tehing , mille kohus võib huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud alustel kehtetuks tunnistada .Kuni tehingu kehtetuks tunnistamiseni võib pool nõuda vaieldava tehingu täitmist .

( 2 ) Kui kohus on tunnistanud vaieldava tehingu kehtetuks , loetakse see kehtetuks algusest peale .Kehtetuks tunnistatud tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama , selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas .

( 3 ) Vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda , kui isik , kes on õigustatud tehingut vaidlustama , on tehingu heaks kiitnud .

§ 68.Tehingu ühe osa kehtetus

Tehingu ühe osa kehtetus ei too kaasa teiste osade kehtetust , kui võib eeldada , et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata .

§ 69.Näilik tehing

( 1 ) Näilik on tehing , mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi .

( 2 ) Näilik tehing on tühine .

( 3 ) Näiliku tehingu järgi saadud vara üleminekul heausksele omandajale loetakse see üleläinuks õiguslikul alusel .

§ 70.Teeseldud tehing

( 1 ) Teeseldud on tehing , mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks , mida tegelikult teha taheti .Tehing , mida tegelikult teha taheti , on varjatud tehing .

( 2 ) Teeseldud tehing on tühine .

( 3 ) Varjatud tehingu suhtes kohaldatakse selle tehingu kohta käivaid sätteid .

§ 71.Eksimus

( 1 ) Eksimus on tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist .

( 2 ) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul , kui tegelike asjaolude teadmisel või neist õige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud või oleks tehing tehtud teistel tingimustel .

( 3 ) Oluliseks eksimuseks ei ole seaduse mittetundmine ega ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes .

( 4 ) Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tunnistab kohus kehtetuks eksinud isiku nõudel .Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg on kuus kuud ajast , mil isik sai teada eksimusest või pidi sellest teada saama , kuid mitte pikem kui viis aastat tehingu tegemisest .

( 5 ) Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingut ei tunnista kohus kehtetuks , kui teine pool nõustub mõistma tehingut nii nagu eksinud pool .

( 6 ) Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut .

( 7 ) Isik , kelle nõudel eksimuse mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud , on kohustatud hüvitama teisele poolele kahju .Kahju ei tule hüvitada , kui teine pool teadis eksimusest või pidi sellest teadma .

( 8 ) Isik , kelle nõudel eksimuse mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud , võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist , kui ta tõendab , et eksimus leidis aset teise poole süül .See õigus on isikul ka siis , kui ta ei nõua tehingu kehtetuks tunnistamist .

§ 72.Pettus

( 1 ) Pettus on isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine , et kallutada teda tehingut tegema .

( 2 ) Pettuse mõjul tehtud tehingu tunnistab kohus petetud poole nõudel kehtetuks .Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta ajast , mil isik pettusest teada sai või pidi sellest teada saama , kuid mitte pikem kui 10 aastat tehingu tegemisest .

( 3 ) Kui petnud on kolmas isik , võib pettuse mõjul tehingu teinud pool nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist , kui teine pool pettusest teadis või pidi teadma .Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanud teadma , võib pettuse mõjul tehingu teinud pool nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist § 71 alusel .

( 4 ) Pettuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut .

( 5 ) Isik , kelle nõudel pettuse mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud , võib nõuda petjalt kahju hüvitamist .See õigus on isikul ka siis , kui ta ei nõua tehingu kehtetuks tunnistamist .Kui petjaks on kolmas isik ja tehingu teine pool pettusest teadis või pidi teadma , vastutavad nad solidaarselt .

§ 73.Sund

( 1 ) Sund on vägivalla kasutamine , vabaduse võtmine või tegelik ähvardus kasutada vägivalda , võtta vabadus , hävitada vara või avaldada häbistavaid andmeid eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema .

( 2 ) Ähvardus on õiguslikult arvestatav , kui see ähvardatava ja ähvardaja omadusi ja olukorda arvestades paistab küllaldaselt põhjendatud .

( 3 ) Sunni mõjul tehtud tehingu tunnistab kohus kehtetuks kannatanud poole nõudel .Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg on viis aastat sunni lõppemisest .

( 4 ) Sunni mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut .

( 5 ) Isik , kelle nõudel sunni mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud , võib nõuda isikult , kes teda sundis , kahju hüvitamist .See õigus on isikul ka siis , kui ta ei nõua tehingu kehtetuks tunnistamist .Kui sundijaks on kolmas isik ja tehingu teine pool sunnist teadis või pidi teadma , vastutavad nad solidaarselt .

§ 74.Raskete asjaolude kokkusattumine

( 1 ) Tehingu , mille tegemisel üks pool kasutas ära , et füüsiline isik oli sunnitud tegema tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel , tunnistab kohus kannatanud poole nõudel kehtetuks .

( 2 ) Raskete asjaolude kokkusattumise mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut .

( 3 ) Isik , kelle nõudel raskete asjaolude kokkusattumise mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud , võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist .See õigus on isikul ka siis , kui ta ei nõua tehingu kehtetuks tunnistamist .

§ 75.Teovõimetu alaealise tehing

( 1 ) Kuni 7-aastase alaealise enda tehtud tehing on tühine , välja arvatud pisitehing .

( 2 ) Teovõimetu alaealise tehtud tühise tehingu suhtes kohaldatakse § 66 4. ja 5. lõikes sätestatut .

( 3 ) Tehingu teovõimeline pool on kohustatud hüvitama teisele poolele kahju , kui ta teadis või pidi teadma , et teine pool on teovõimetu .

( 4 ) Tehingu , mille teovõimetu alaealise seaduslik esindaja on teinud teovõimetu alaealise nimel eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta , kui seaduse kohaselt võis tehingu teha ainult eestkosteasutuse nõusolekul , tunnistab kohus huvitatud isiku nõudel kehtetuks .

( 5 ) Eestkosteasutus võib 4. lõikes nimetatud tehingu heaks kiita § 76 6. lõikes sätestatud korras , kui seda taotleb seaduslik esindaja või tehingu teine pool .

§ 76.Piiratud teovõimega isiku tehing

( 1 ) Tehingu , mille piiratud teovõimega alaealine isik on teinud seadusliku esindaja nõusolekuta , kui seaduse kohaselt võis seda teha ainult seadusliku esindaja nõusolekul , tunnistab kohus huvitatud isiku nõudel kehtetuks , kui teine pool teadis või pidi teadma , et tegi tehingu alaealisega .

( 2 ) Tehingu , mille piiratud teovõimega täisealine isik tegi eestkostja nõusolekuta , kui kohtuotsuse kohaselt ( § 12 lg. 2 ) võis seda teha ainult eestkostja nõusolekul , tunnistab kohus huvitatud isiku nõudel kehtetuks , kui tehingu teine pool teadis või pidi teadma , et piiratud teovõimega isikul ei olnud õigus seda tehingut iseseisvalt teha .

( 3 ) Tehingu , mille piiratud teovõimega isik tegi eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta , kui seaduse kohaselt võis tehingut teha ainult eestkosteasutuse nõusolekul , tunnistab kohus huvitatud isiku nõudel kehtetuks .

( 4 ) Seaduslik esindaja võib piiratud teovõimega isiku poolt tema nõusolekuta tehtud tehingu heaks kiita .

( 5 ) Eestkosteasutus võib piiratud teovõimega isiku poolt eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta tehtud tehingu heaks kiita 6. lõikes sätestatud korras , kui seda taotleb seaduslik esindaja või tehingu teine pool .

( 6 ) Kui tehingu teine pool heakskiitu taotleb , peab seaduslik esindaja kahe nädala jooksul otsustama , kas ta tehingu heaks kiidab .Kui seaduslik esindaja tehingut kahe nädala jooksul heaks ei kiida , loetakse , et tehing tehti seadusliku esindaja nõusolekuta .

Kirjalik heakskiit asendab seadusliku esindaja nõusoleku tehingu tegemiseks .

( 7 ) Kui alaealine teovõimeliseks saamisel kiidab 1. lõikes nimetatud tehingu heaks , asendab see seadusliku esindaja nõusoleku .

( 8 ) Piiratud teovõimega isiku tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut .

( 9 ) Huvitatud isik , kelle nõudel piiratud teovõimega isiku tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud , võib nõuda teovõimeliselt poolelt kahju hüvitamist .See õigus on huvitatud isikul ka siis , kui ta ei nõua tehingu kehtetuks tunnistamist .

§ 77.Teovõimetuks tunnistatud isiku tehing

( 1 ) Teovõimetuks tunnistatud isiku tehtud tehing on tühine , välja arvatud tehing , mida kohus on lubanud teovõimetuks tunnistatul teha .

( 2 ) Teovõimetuks tunnistatud isiku tehingu suhtes kohaldatakse § 66 4. ja 5. lõikes sätestatut .

( 3 ) Tehingu teovõimeline pool on kohustatud hüvitama teisele poolele kahju , kui ta teadis või pidi teadma , et teine pool on teovõimetu .

§ 78.Seaduslikule esindajale keelatud tehing

Tehing , mille tegemine isiku seaduslikule esindajale on seadusega keelatud , on tühine .

§ 79.Otsusevõimetu isiku tehing

( 1 ) Otsusevõimetu isiku tehtud tehingu tunnistab kohus selle isiku või tehingu teise poole nõudel kehtetuks , kui nõue on esitatud kolme aasta jooksul tehingu tegemisest .

( 2 ) Otsusevõimetuna tehingu teinud isik võib selle tehingu otsusevõimelisena heaks kiita .

( 3 ) Kui tehingu teine pool heakskiitu taotleb , peab otsusevõimetuna tehingu teinud isik kahe nädala jooksul otsustama , kas ta tehingu heaks kiidab .Kui heakskiit järgneb kahe nädala jooksul , ei saa tehingut otsusevõimetuse tõttu kehtetuks tunnistada .Hilisem heakskiit ei loo õiguslikke tagajärgi .

( 4 ) Otsusevõimetu isiku tehtud tehingu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut .

( 5 ) Otsusevõimeline pool on kohustatud otsusevõimetule poolele tehingu kehtetuks tunnistamisel hüvitama kahju , kui otsusevõimeline pool teadis või pidi teadma , et teine pool oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu .

§ 80.Juriidilise isiku õigusvõimet ületav tehing

( 1 ) Tehingu , mille juriidiline isik on teinud õigusvõimet ületades , tunnistab kohus huvitatud isiku nõudel kehtetuks .

( 2 ) Kui 1. lõikes nimetatud tehing on tunnistatud kehtetuks , kohaldatakse § 67 2. lõikes sätestatut .

( 3 ) Isik , kelle nõudel 1. lõikes nimetatud tehing on tunnistatud kehtetuks , võib nõuda õigusvõimet ületanud juriidiliselt isikult kahju hüvitamist .

3. jagu

Tingimuslikud tehingud

§ 81.Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing

( 1 ) Tingimuslik on tehing , mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega .

( 2 ) Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega , kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine seati sõltuvusse asjaolust , mille kohta ei ole teada , kas ta saabub või ei saabu .

( 3 ) Tehing on tehtud äramuutva tingimusega , kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste lõppemine seati sõltuvusse asjaolust , mille kohta ei ole teada , kas ta saabub või ei saabu .

§ 82.Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing

Kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud edasilükkavat või äramuutvat tingimust , siis on tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine .Kui tingimused on määratud alternatiivselt , on vajalik vähemalt ühe tingimuse saabumine .

§ 83.Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine

( 1 ) Kui pool , kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik , takistas tingimuse saabumist pahatahtlikult , loetakse tingimus saabunuks .

( 2 ) Kui tingimuse saabumisele pahatahtlikult aitas kaasa pool , kellele tingimuse saabumine on kasulik , loetakse , et tingimus ei ole saabunud .

§ 84.Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg

( 1 ) Edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad ja äramuutva tingimusega tehtud tehingu puhul lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel , kui tehinguga ei ole ette nähtud teisiti .

( 2 ) Kui tehinguga on ette nähtud , et tingimuse saabumisel tekivad või lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused kindlaksmääratud ajal enne tingimuse saabumist , peavad pooled tingimuse saabumisel täitma lepingust tulenevaid kohustusi tehinguga kindlaksmääratud ajast alates .

§ 85.Hõljumisaeg

( 1 ) Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni edasilükkava tingimuse saabumiseni .Hõljumisajal :

1 ) ei või õigustatud isik nõuda kohustuse täitmist ;

2 ) ei või kohustatud isik teha midagi , mis võib tingimuse saabumisel kohustuse täitmist takistada ;

3 ) võib õigustatud isik nõuda kohustatud isikult tagatist , kui on alust arvata , et viimane ei suuda tehingust tulenevat kohustust täita .

( 2 ) Esimeses lõikes sätestatut kohaldatakse ka siis , kui tehing ei ole tehtud edasilükkava tingimusega , kuid tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste tekkimise aeg erineb tehingu tegemise ajast .

§ 86.Kahju hüvitamine

Õigustatud isik võib pärast edasilükkava tingimuse saabumist kohustatud isikult nõuda viimase süül hõljumisajal tekkinud kahju hüvitamist .

§ 87.Tingimuse saabumata jäämine

( 1 ) Kui edasilükkav tingimus jääb saabumata , loetakse , et tingimuslikku tehingut ei ole tehtud .Sel juhul on õigustatud isik kohustatud § 85 1. lõike 3. punkti alusel antud tagatise tagastama .

( 2 ) Kui äramuutev tingimus jääb saabumata , jäävad tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtima , nagu oleks tehing tehtud äramuutva tingimuseta .

§ 88.Võimatu tingimus

( 1 ) Võimatu on tingimus , mille kohta tehingu tegemise ajal on teada , et ta kindlasti ei saabu .

( 2 ) Kui pooled seadsid tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste tekkimise sõltuvusse võimatust tingimusest , on tehing tühine .

( 3 ) Kui pooled seadsid tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste lõppemise sõltuvusse võimatust tingimusest , loetakse tehing tehtuks äramuutva tingimuseta .

§ 89.Seadusvastane tingimus

( 1 ) Kui tehingus sisalduv edasilükkav tingimus on vastuolus seaduse , heade kommete või põhiseadusliku korraga , on tehing tühine .

( 2 ) Kui pooled seadsid tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste lõppemise sõltuvusse seaduse , põhiseadusliku korra või heade kommetega vastuolus olevast tingimusest , loetakse tehing tehtuks äramuutva tingimuseta .

§ 90.Paratamatu tingimus

( 1 ) Paratamatu on tingimus , mille kohta on kindlalt teada , et see täitub .

( 2 ) Paratamatu tingimusega tehtud tehingut ei loeta tingimuslikuks .

4. jagu

Tehingu vorm

§ 91.Tehingu vormi vabadus

( 1 ) Pooled võivad tehingu teha mis tahes vormis või kokku leppida , mis vormis tuleb tehing teha , kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi .

( 2 ) Pooled võivad teha tehingu notariaalselt tõestatud vormis ka siis , kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik lihtkirjalik vorm või seaduses ei ole tehingu kohustuslikku vormi sätestatud .

( 3 ) Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või tehingu vormis kokku leppinud , kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded .

( 4 ) Tehingut saab muuta samas vormis , milles on tehing tehtud .Suuliselt tehtud tehingut võib muuta ka kirjalikus vormis , lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut võib muuta ka notariaalselt tõestatud vormis .

§ 92.Kirjalik vorm

( 1 ) Kirjalik tehing on lihtkirjalik või notariaalselt tõestatud .

( 2 ) Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla tehingu teinud isikud .Seaduses sätestatud juhtudel peab allkiri olema notariaalselt tõestatud .

( 3 ) Tehingu lihtkirjaliku vormiga võrdsustatakse poolte allkirjadega kirjavahetus .

§ 93.Tehingu vormi järgimata jätmine

( 1 ) Seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi või allkirja notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine , kui seadusest ei tulene teisiti .

( 2 ) Tehinguga kokkulepitud vormi järgimata jätmisel on tehing tühine , kui selline tagajärg on tehinguga ette nähtud .

( 3 ) Seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine .

( 4 ) Seaduses sätestatud kohustusliku kirjaliku vormi järgimata jätmisel on tehing kehtiv osas , mille ulatuses ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi .

6. peatükk

Esindus

§ 94.Tehingu tegemine esindaja kaudu

( 1 ) Füüsiline isik võib teha tehingu isiklikult või esindaja kaudu .Esindaja kaudu ei või teha tehingut , mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult .

( 2 ) Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu .

§ 95.Esindaja tehtud tehing

( 1 ) Tehing , mille esindaja on teinud esindatava nimel volituse piires , tekitab , muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult esindatavale .Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma .

( 2 ) Esindaja võib tehingut teha esindatava nimel iseenda või isikuga , kelle esindaja ta samaaegselt on , ainult siis , kui see tuleneb seadusest või esindatava antud volitusest .

§ 96.Esinduse liigid

( 1 ) Esinduse aluseks on seadus ( seadusjärgne esindus ) või tehing ( tehingust tulenev esindus ) .

( 2 ) Seadusjärgse esinduse korral määratakse esindaja volitus seaduse alusel .

( 3 ) Tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volituse esindatav .

§ 97.Esindaja

( 1 ) Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik .Seaduses sätestatud juhtudel ei või teatud teovõimelised füüsilised isikud olla esindajad .Piiratud teovõimega isik võib olla esindajaks , kui see tuleneb seadusest .

( 2 ) Juriidiline isik võib olla esindaja , kui see ei ole vastuolus tema õigusvõimega .

( 3 ) Esindaja peab ise tegema tehingu , milleks teda volitati , kui volitusega ei ole antud esindajale edasivolitamise õigust .Edasivolitamise korral vastutavad esindaja ja isik , kellele esindaja on volituse edasi andnud , solidaarselt .

( 4 ) Kui volitus on antud mitmele esindajale ühiselt ( ühisvolitus ) , vastutavad esindajad esindatava ees solidaarselt .

§ 98.Volitus

( 1 ) Volitus on õiguste kogum , mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel .

( 2 ) Kui seaduses ei ole sätestatud volituse kohustuslikku vormi , võib esindatav anda volituse mis tahes vormis .

( 3 ) Kui isik müüb kaupu või osutab teenuseid teise isiku ülesandel , loetakse teda volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema .

( 4 ) Kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik lihtkirjalik vorm , peab selle tegemiseks antud volitus olema lihtkirjalikus või notariaalselt tõestatud vormis .Kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalselt tõestatud vorm , peab selle tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud vormis .

( 5 ) Isik võib nõuda , et esindaja , kellega ta tehingu teeb , tõendaks oma volituse .Kui 3. lõikes nimetatud isik tegutseb olukorras , millest võib järeldada , et ta tegutseb teise isiku ülesandel , loetakse tema volitus tõendatuks .

§ 99.Volikiri

( 1 ) Volikiri on esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument , mis väljendab esindaja volitust .

( 2 ) Esindaja peab esitama volikirja , kui see kohustus on sätestatud seaduses või kui seda nõuab isik , kellega ta tehingut teeb .

§ 100.Volituse tähtaeg

( 1 ) Volitus võib olla tähtajaline või tähtajatu .

( 2 ) Volitus kehtib selle andmisest alates , kui esindatav ei ole määranud teisiti .

§ 101.Volituse lõppemise alused

( 1 ) Tehingust tuleneva esinduse korral lõpeb volitus , kui :

1 ) esindaja on teinud tehingu , milleks volitus oli antud ;

2 ) volituse tähtaeg on möödunud ;

3 ) esindatav tühistab volituse ;

4 ) kui esindaja loobub volitusest ;

5 ) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb ;

6 ) on välja kuulutatud esindatava või esindaja pankrot ;

7 ) esindatav sureb või tunnistatakse teovõimetuks või teadmata kadunuks ;

8 ) esindaja sureb või tunnistatakse teovõimetuks või teadmata kadunuks või piiratakse tema teovõimet .

( 2 ) Tehingust tuleneva esinduse korral võib esindatav volituse igal ajal tühistada .Esindaja võib volitustest loobuda , välja arvatud siis , kui seadusest tulenevalt ei ole loobumine lubatud .Kokkulepe , millega esindatav loobub volituse tühistamise õigusest või esindaja loobub volitusest loobumise õigusest , on tühine .

( 3 ) Seadusjärgse esinduse korral lõpeb volitus seaduses ettenähtud alustel .

§ 102.Volituse lõppemise kord

( 1 ) Esindatav on kohustatud volituse tühistamisest teatama viivitamatult esindajale , samuti temale teada olevatele kolmandatele isikutele , kellega tehingu tegemiseks volitus oli antud .Kui volitus lõpeb § 105 1. lõike punktides 5 , 6 ja 7 sätestatud alusel , on teatamise kohustus juhatusel , seda asendaval organil , pankrotihalduril või pärijal .

( 2 ) Kui volitus on antud volikirjas , peab volituse tühistamiseks enne volituse tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama volituse tühistamise teate üleriigilises ajalehes .

( 3 ) Kui esindatav tühistab volituse , loetakse volitus lõppenuks ajast , mil esindaja sai või pidi teada saama volituse tühistamisest , kuid mitte hiljem teate ilmumisest ajalehes .

( 4 ) Pärast volituse lõppemist on esindaja või tema pärija kohustatud volikirja viivitamatult esindatavale tagastama .

( 5 ) Õigused ja kohustused , mis on tekkinud tehingust , mille esindaja on teinud enne seda , kui ta sai teada või

pidi teada saama volituse lõppemisest , jäävad kehtima , kui tehingu teine pool ei teadnud ega pidanud teadma , et volitus on lõppenud .

§ 103.Volituseta esindus

( 1 ) Tehing , mille teise isiku nimel on teinud isik , kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas , on tühine .Kui isik tegi teise isiku nimel tehingu volitust ületades , kehtib tehing osas , milleks esindajal oli volitus .

( 2 ) Kui isik , kelle nimel 1. lõikes nimetatud tehing tehti , selle hiljem heaks kiidab , on tehing kehtiv algusest peale .Kui tehingu teine pool heakskiitu taotleb , peab isik , kelle nimel tehing tehti , kahe nädala jooksul otsustama , kas ta tehingu heaks kiidab .Kui ta tehingut kahe nädala jooksul heaks ei kiida , loetakse , et tehing tehti volituseta .

( 3 ) Isikul , kes on teinud tehingu isikuga , kellel ei olnud volitust või kes ületas volituse piire , on õigus nõuda sellelt isikult kahju hüvitamist , kui ta ei teadnud ega pidanud teadma , et isikul puudus volitus või ta ületas volituse piire .

7. peatükk

Tähtaeg ja tähtpäev

§ 104.Tähtaja mõiste

( 1 ) Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud õiguslikud tagajärjed .

( 2 ) Tähtaeg määratakse aastate , kuude , nädalate , päevade , tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega .

§ 105.Tähtaja algus

( 1 ) Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist , millega määrati kindlaks tähtaja algus , kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti .

( 2 ) Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel .

( 3 ) Tähtpäeva saabumine määratakse tähtajaga või kindlaksmääratud sündmusega .

§ 106.Tähtpäeva saabumine

( 1 ) Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga , saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval .

( 2 ) Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga , saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval .

( 3 ) Kui 1. ja 2. lõikes sätestatud korras määratav tähtpäev satub kuule , milles vastavat kuupäeva ei ole , loetakse tähtpäev saabunuks selle kuu viimasel päeval .

( 4 ) Kui tähtpäeva saabumine on määratud nädalates arvutatava ajavahemikuga , saabub tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval .

( 5 ) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga , saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval .

( 6 ) Kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva , kellaajaga või sündmuse toimumisega , saabub tähtpäev sellel kuupäeval , kellaajal või sündmuse toimumisel .

( 7 ) Kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale , loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval tööpäeval .

( 8 ) Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni .

( 9 ) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga , saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel .

( 10 ) Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuu alguse , keskpaiga või lõpuga , saabub tähtpäev vastavalt kuu esimesel , 15. või viimasel päeval .

§ 107.Tähtaja möödumine

( 1 ) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga , möödub tähtaeg tähtaja saabumise päeval kell 24.00.

( 2 ) Kirjalik dokument loetakse tähtpäevaks esitatuks , kui see on sideasutusele ärasaatmiseks üle antud tähtpäeval enne kella 24.00.Sideasutusele esitamisega võrdsustatakse dokumendi teksti edastamine teletaibi , telefaxi või muu sidevahendiga .

IV osa

Tsiviilõiguste teostamine ja kaitse

8. peatükk

Tsiviilõiguste teostamine ja kaitse viisid

§ 108.Tsiviilõiguste teostamine

( 1 ) Tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus .

( 2 ) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil , samuti siis , kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule .

§ 109.Heausksuse eeldus

Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega , tuleb selle olemasolu eeldada , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

§ 110.Hädakaitse ja hädaseisund

( 1 ) Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane , kui ei ole ületatud hädakaitse piire .

( 2 ) Hädaseisundis tehtud tegu ei ole õigusvastane , kui see on suunatud ohu ärahoidmisele ja tekitatud kahju on väiksem ärahoitud kahjust .

§ 111.Õiguste kaitse

( 1 ) Tsiviilõigusi võib kaitsta kohtus .

( 2 ) Kui pooled on selles kokku leppinud , võib tsiviilõigusi kaitsta vahekohtus .

§ 112.Tsiviilõiguste kaitse viisid

( 1 ) Tsiviilõigusi kaitstakse kohtus või vahekohtus .

( 2 ) Tsiviilõiguste kaitse viisid on :

1 ) õiguse tunnustamine ;

2 ) rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine ;

3 ) rikkumiseelse olukorra ennistamine ;

4 ) kahju hüvitamine ;

5 ) kohustuse täitmisele sundimine ;

6 ) muud seaduses sätestatud viisid .

9. peatükk

Aegumine

§ 113.Aegumistähtaeg

( 1 ) Hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat , välja arvatud nõuded , mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata .

( 2 ) Aegumistähtaega ei või poolte kokkuleppel muuta , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine .

§ 114.Aegumise kohaldamine

( 1 ) Isik võib oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda kohtusse aegumisest sõltumata .

( 2 ) Kohus kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel .Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist ( hagi aegumist ) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist , jätab kohus hagi rahuldamata .

§ 115.Aegumise kohaldamatus

Aegumist ei kohaldata :

1 ) kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest tulenevale nõudele , välja arvatud asjaõigusest tulenev kõrvalnõue ;

2 ) kinnisasja piiride kindlakstegemise nõudele ;

3 ) vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise nõudele ;

4 ) perekonnasuhetest tulenevale nõudele , kui perekonnaseadusest ei tulene teisiti ;

5 ) muudel seaduses sätestatud juhtudel .

§ 116.Aegumise algus

Aegumistähtaja kulg algab päevast , mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest .Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja .

§ 117.Kõrvalnõude aegumine

Peanõude aegumisega aegub ka sellest tulenev kõrvalnõue , vaatamata sellele , et kõrvalnõude aegumistähtaeg ei ole möödunud .

§ 118.Kohustuse osa aegumine

Kui kohustus kuulub täitmisele ositi , aegub iga osa täitmise nõue eraldi .

§ 119.Aegumine õigusjärgluse korral

Õigusjärglus ei mõjuta aegumistähtaja kulgu .

§ 120.Aegumise peatumine

( 1 ) Aegumistähtaja hulka ei arvata aega , mille kestel aegumistähtaja kulg on peatunud .

( 2 ) Aegumistähtaja kulg peatub ajaks :

1 ) mil teovõimetul isikul ei ole seaduslikku esindajat ;

2 ) mil hagi esitamist takistab vääramatu jõud ;

3 ) mil kehtib erakorraline seisukord või eriolukord ;

4 ) mil on kehtestatud moratoorium võlgniku vastu esitatud nõude osas ;

5 ) pärandaja surmast kuni pärandi vastuvõtmiseni või pärandvarale hoidja määramiseni pärandi suhtes esitatud nõude osas ;

6 ) mil hageja või kostja on sõjaseisukorra ajal kaitseväe tegevteenistuses .

( 3 ) Aegumistähtaja kulg peatub , kui 2. lõikes nimetatud asjaolud tekkisid või jätkusid aegumisaja viimase kuue kuu jooksul , kui aga aegumisaeg on lühem kui kuus kuud , siis aegumisaja jooksul .

( 4 ) Aegumistähtaja kulg jätkub aegumise peatumist põhjustanud asjaolu lõppemise päevast .Järelejäänud aegumistähtaeg pikeneb kuue kuuni , kui aegumistähtaeg on lühem kui kuus kuud , siis aegumistähtaja võrra .

§ 121.Aegumise katkemine

( 1 ) Aegumistähtaja kulg katkeb :

1 ) hagi esitamisega ;

2 ) nõude esitamisega pankrotimenetluses ;

3 ) nõude esitamisega vahekohtule ;

4 ) kui kohustatud isik teeb teo , millega tunnistab võlga .

( 2 ) Katkenud aegumistähtaja kulg algab uuesti :

1 ) kohtus hagi läbi vaatamata jätmisel ;

2 ) pankrotimenetluse lõppemisel ;

3 ) vahekohtus nõude läbi vaatamata jätmisel ;

4 ) kohustatud isiku poolt võla tunnistamist tõendava teo tegemisest .

( 3 ) Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega uuesti alanud aegumistähtaja hulka ei arvata .

§ 122.Kohustuse täitmine pärast aegumist

( 1 ) Kui võlgnik on täitnud kohustuse pärast hagi aegumist , ei või ta nõuda üleantu tagastamist .

( 2 ) Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust nõude rahuldamisele panditud vara arvel .

( 3 ) Nõude aegumine ei võta õigust nõuet tasaarvestada või kohaldada kinnipidamisõigust , kui õigus nõuet tasaarvestada või kohaldada kinnipidamisõigust oli tekkinud enne aegumistähtaja möödumist .

§ 123.Kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine

( 1 ) Kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat .Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest .

( 2 ) Täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb .Täitemenetluse peatumisel sissenõudja süül algab aegumistähtaja kulg uuesti .Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata .

( 3 ) Esimeses ja teises lõikes sätestatu ei kehti nõude suhtes , millele ei kohaldata aegumist .

V osa

Rahvusvahelise eraõiguse sätted

10. peatükk

Üldsätted

§ 124.Kollisiooninormi mõiste

( 1 ) Kollisiooninorm sätestab , millise maa seadust kohaldatakse , kui :

1 ) õigussuhte kas või üks pool on välismaine isik ( § 130 ) ;

2 ) õigussuhtega seotud asi asub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ;

3 ) õigussuhe tekib , muutub või lõpeb väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi .

( 2 ) Maa käesoleva seaduse tähenduses on territoorium , kus kehtib iseseisev õigussüsteem .Õigussüsteemi osaks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta kollisiooninorme , kui tsiviilseadustiku üldosa seadusest ei tulene teisiti .

§ 125.Välismaa seaduse kohaldamise alused

Õigussuhtele kohaldatakse välismaa seadust , kui seda näeb ette käesolev seadus , Eesti muu seadus , Eesti välisleping , Eestis tunnustatav rahvusvaheline tava , samuti tehing , mis ei ole vastuolus seaduse , välislepingu või tavaga .

§ 126.Tagasisaade

( 1 ) Kui käesolev seadus või Eesti muu seadus näeb ette välismaa seaduse kohaldamise ja selle maa seadus näeb ette Eesti seaduse kohaldamise , kuulub kohaldamisele Eesti seadus .

( 2 ) Kui käesolev seadus või Eesti muu seadus näeb ette välismaa seaduse kohaldamise ja selle maa seadus näeb ette kolmanda maa seaduse kohaldamise , kuulub kohaldamisele Eesti seadus .

§ 127.Välismaa seaduse tõlgendamine

( 1 ) Välismaa seaduse tõlgendamisel Eestis lähtutakse selle seaduse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast vastaval maal .

( 2 ) Isikult , kelle nõue toetub välismaa seadusele , võib nõuda selle seaduse teksti või muid andmed , mis on piisavad seaduse kohaldamiseks .

( 3 ) Välismaa seaduse tõlgenduse saamiseks võib kohus , vahekohus , riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus pöörduda Justiitsministeeriumi , Välisministeeriumi poole või kasutada eksperte .

( 4 ) Kui välismaa seaduse sisu ei õnnestu välja selgitada , kohaldatakse Eesti seadust .

§ 128.Piirangud välismaa seaduse kohaldamisel

Välismaa seadust ei kohaldata ja selle alusel tekkinud õigusi ja kohustusi ei loeta Eestis kehtivaks , kui need on vastuolus Eesti seaduse , põhiseadusliku korra või heade kommetega .Sellisel juhul kohaldatakse Eesti seadust .

§ 129.Välislepingu kohaldatavus

Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted , kohaldatakse välislepingu sätteid .

11. peatükk

Isikud ja tehingud

1. jagu

Isikud

§ 130.Välismaine isik

Välismaine isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik , kelle elukoht ( § 21 ) või juriidiline isik , kelle asukoht ( § 40 ) on väljaspool Eestit .

§ 131.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Välismaise füüsilise isiku õigusvõime ( § 7 lg. 1 ) ja teovõime ( § 7 lg. 2 ) määratakse tema elukoha maa seadusega .

( 2 ) Välismaisel füüsilisel isikul on Eestis võrdne õigus- ja teovõime isikuga , kelle elukoht on Eestis , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

( 3 ) Välismaise füüsilise isiku teovõime Eestis tehtud tehingu suhtes ja Eestis tekitatud kahju suhtes määratakse Eesti seadusega .

§ 132.Teovõimetuks tunnistamise ja teovõime piiramise kehtivus

Välismaise füüsilise isiku teovõimetuks tunnistamine või teovõime piiramine elukohamaal loetakse Eestis kehtivaks .

§ 133.Juriidilise isiku asutamisel kohaldatav seadus

Juriidilise isiku asutamisel Eestis kohaldatakse Eesti seadust .

§ 134.Välismaise juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Välismaise juriidilise isiku õigus- ja teovõime suhtes kohaldatakse selle maa seadust , kus asub tema juhtorgan .

( 2 ) Kui välismaise juriidilise isiku põhitegevus ei toimu maal , kus asub tema juhtorgan , kohaldatakse selle maa seadust , kus toimub juriidilise isiku põhitegevus .

( 3 ) Välismaise juriidilise isiku filiaali suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõike sätteid .

§ 135.Välismaise juriidilise isiku tunnustamine Eestis

Eesti Vabariigis tunnustatakse välismaiseid juriidilisi isikuid ja neil on võrdne õigus- ja teovõime Eesti juriidiliste isikutega , kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti .

§ 136.Vastukitsendused

Valitsus võib kehtestada vastukitsendusi nende maade isikute õigusvõime ja teovõime suhtes , kus on kehtestatud Eesti Vabariigi kodanike , alaliste elanike ja juriidiliste isikute õigus- ja teovõime kitsendused .

§ 137.Isiklike õiguste kaitse

Kui isiklikke õigusi rikutatakse , kohaldatakse selle isiku valikul kas selle maa seadust , kus tehti tegu , mis on nõude aluseks , või selle isiku alalise elukoha maa seadust .

§ 138.Eesti seaduse erandkorras kohaldamine isiku õiguste kaitseks

Kohus võib isiku õiguste kaitseks kohaldada Eesti seadust , kui ta leiab , et asjaoludest tulenevalt tuleb tarvitusele võtta kiired abinõud nende õiguste kaitseks .

§ 139.Intellektuaalse omandi suhtes kohaldatav seadus

Intellektuaalsele omandile kohaldatakse Eesti seadust , kui seaduse või Eesti välislepinguga ei ole sätestatud teisiti .

2. jagu

Tehingud

§ 140.Välismaal tehtud tehingu kehtivus Eestis

Välismaal tehtud tehingut ei loeta Eestis kehtivaks , kui see on vastuolus Eesti seaduse , põhiseadusliku korra või heade kommetega .Sellisel juhul kohaldatakse Eesti seadust .

§ 141.Tehingu sisu suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Tehingu sisule kohaldatakse selle maa seadust , mille kohaldamises pooled on kokku leppinud .

( 2 ) Pooled võivad kokku leppida teatud maa seaduse kohaldamises kas kogu tehingu või selle osa suhtes .

( 3 ) Poolte kokkuleppe puudumisel kohaldatakse tehingu täitmise koha seadust .

( 4 ) Tehingu täitmise koht määratakse selle maa seadusega , millega tehingust tulenev kohustus on kõige lähemalt seotud .Kohustus loetakse kõige lähemalt seotuks selle maa seadusega , kus asub kohustuse täitja elukoht või asukoht .

( 5 ) Vahekohtu kokkuleppele kohaldatakse selle maa seadust , mida kohaldatakse tehingu sisule , kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud .

§ 142.Tehingu vormi suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Tehingu vormile kohaldatakse tehingu tegemise maa seadust .

( 2 ) Pooled võivad kokku leppida , et tehingu vormile kohaldatakse tehingu täitmise maa , poolte elu- või asukohamaa või tehingu esemeks oleva vara asukoha seadust .

( 3 ) Kui pooled ei ole kokku leppinud tehingu vormile kohaldatavas seaduses ja tehing ei vasta 1. lõikes nimetatud vormile , ei või tehingut tunnistada kehtetuks ainuüksi vormi mittejärgimise tõttu , kui tehing vastab Eesti seaduse või tehingu sisu osas kohaldatava seaduse nõuetele .

( 4 ) Tehingu vormile , mille esemeks on Eestis asuv kinnisasi või Eestis registrisse kantud laev või lennuk , kohaldatakse Eesti seadust .

12. peatükk

Perekonnaõigus

§ 143.Abielu sõlmimisel kohaldatav seadus

( 1 ) Abielu sõlmimise eeldused määratakse kummagi abielluja suhtes tema elukoha maa seadusega .

( 2 ) Abielu sõlmimise vormi suhtes kohaldatakse abielu sõlmimise koha maa seadust .

( 3 ) Välismaal ja Eestis asuvas välisriigi esinduses sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks , kui see vastab 1. ja 2. lõike nõuetele või selle riigi seaduse nõuetele , kelle kodanik abielluja on .

§ 144.Abielu lahutamisel kohaldatav seadus

( 1 ) Abielu lahutamisel kohaldatakse abikaasade ühise elukoha maa seadust .

( 2 ) Kui abikaasade elukohad on eri maades , kohaldatakse nende viimase ühise elukoha maa seadust , kuid abielu lahutamine on võimalik ainult juhul , kui seda lubavad mõlema abikaasa elukoha maa seadused .Kui abikaasadel puudus ühine elukoht , kohaldatakse abielu lahutava organi asukoha maa seadust .

( 3 ) Välismaal toimunud abielu lahutamine loetakse Eestis kehtivaks , kui see vastab abielu lahutamise koha maa seadusele .

§ 145.Abielu kehtetuks tunnistamisel kohaldatav seadus

Abielu kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse abielu sõlmimisel kohaldatavat seadust ( § 143 ) .

§ 146.Abikaasade isiklike ja varaliste õiguste suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused määratakse selle maa seadusega , kus on abikaasade ühine elukoht .

( 2 ) Kui abikaasade elukohad on eri maades , kuid neil on ühine kodakondsus , määratakse nende isiklikud ja varalised õigused selle maa seadusega , kelle kodanikud nad on .

( 3 ) Kui abikaasade elukohad on eri maades ja neil on erinev kodakondsus , määratakse nende isiklikud ja varalised õigused selle maa seadusega , kus oli nende viimane ühine elukoht .Kui abikaasadel puudus ühine elukoht , kohaldatakse abielu sõlmimise koha maa seadust .

( 31 ) Kui abikaasade varalised õigused on määratud käesoleva paragrahvi kohaselt välismaa seadusega ja kui abikaasa elab Eestis , siis kolmandate isikute suhtes kehtivad välismaa seadusega määratud abikaasade varalised õigused juhul , kui selle kohta on tehtud kanne abieluvararegistrisse või kui kolmas isik teadis või pidi neid õigusi teadma .

( 4 ) Abikaasade varalistele õigustele kinnisasja suhtes kohaldatakse kinnisasja asukoha maa seadust .[ 09.11.1995 ]

§ 147.Vanemate ja laste vahelisi suhteid määrav seadus

( 1 ) Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused määratakse nende ühise elukoha maa seadusega .

( 2 ) Kui vanemate ja laste elukohad on eri maades , kohaldatakse selle maa seadust , kelle kodanik laps on .

( 3 ) Väljaspool abielu sündinud lapse õiguste suhtes kohaldatakse tema ema elukoha maa seadust lapse sündimise ajal.

§ 148.Lapse põlvnemise tuvastamisel ja kindlakstegemisel kohaldatav seadus

Lapse põlvnemise tuvastamisel ja kindlakstegemisel lähtutakse lapse või tema ühe vanema elukoha või kodakondsuse maa seadusest lapse sünni hetkel , sõltuvalt sellest , mis on lapsele kasulikum .

§ 149.Lapsendamisel kohaldatav seadus

( 1 ) Lapsendamisel kohaldatakse lapsendaja või lapsendajate ühise elukoha maa seadust .Kui lapsendajaks on abikaasad , kelle elukoht on eri maades või kes on eri maade kodanikud , peab lapsendamine vastama mõlema abikaasa elukoha või kodakondsuse maa seadusele .

( 2 ) Lapsendamise võimalikkuse ning lapse ja tema seadusliku esindaja nõusoleku kohta lapsendamiseks kohaldatakse lapsendatava ja tema seadusliku esindaja elukoha maa seadust .

§ 150.Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustused määratakse abielu lahutamisel kohaldatava seadusega ( § 144 ) .

( 2 ) Vanemate ja laste , samuti teiste perekonnaliikmete ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse nõude esitanud isiku valikul kas tema enda elukoha maa seadust või isiku elukoha maa seadust , kelle vastu nõue on esitatud .

§ 151.Eestkoste ja hoolduse suhtes kohaldatav seadus

Eestkoste ja hoolduse suhtes kohaldatakse selle maa seadust , kus eestkoste ja hooldus seatakse .

§ 152.Perekonnaseisuakti suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Perekonnaseisuakti suhtes kohaldatakse selle maa seadust , kus perekonnaseisuakt on koostatud .

( 2 ) Välisriigis tehtud perekonnaseisuakt kehtib Eestis , kui see on tehtud selle riigi seaduse kohaselt .

( 3 ) Välisriigi asutuse poolt perekonnaseisuakti kohta välja antud dokument kehtib Eestis pärast konsulaarlegaliseerimist .

13. peatükk

Asjaõigus

§ 153.Asjaõiguse suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Asjaõiguse suhtes kehtib asja asukohamaa seadus .

( 2 ) Kas asi on kinnisasi või vallasasi , määratakse asja asukoha maa seaduse järgi .

( 3 ) Väljaspool Eestit teel oleva vallasasja suhtes kohaldatakse selle asja sihtkoha maa seadust , kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud .

( 4 ) Asjaõigused riiklikusse registrisse kandmisele kuuluvale laevale või lennukile määratakse selle maa seaduse järgi , kus laev või lennuk on registrisse kantud .

§ 154.Asjaõiguse tekkimise ja lõppemise suhtes kohaldatav seadus

Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle maa seaduse järgi , kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise aluseks oleva teo või sündmuse ajal.

§ 155.Asjaõiguste kaitse osas kohaldatav seadus

( 1 ) Asjaõiguslikule nõudele kohaldatakse õigustatud isiku valikul kas asja asukoha maa seadust või kohtu asukoha maa seadust , kus asjaõiguslik nõue on läbivaatamisel .

( 2 ) Transpordivahendiga seotud asjaõiguslikule nõudele võib õigustatud isiku valikul kohaldada ka selle maa seadust , kus transpordivahend on kantud riiklikku registrisse .

§ 156.Väärtpaberite suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Nimelise ja esitajaväärtpaberite suhtes kohaldatakse selle maa seadust , kus väärtpaber on välja antud , kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud .

( 2 ) Väärtpaberite üleandmisele kohaldatakse :

1 ) nimelise väärtpaberi puhul selle maa seadust , kus väärtpaber on välja antud , kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud ;

2 ) esitajaväärtpaberi puhul väärtpaberi asukoha maa seadust .

14. peatükk

Pärimisõigus

§ 157.Pärimisele kohaldatav seadus

( 1 ) Eestis asuva kinnisasja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust .

( 2 ) Välismaal asuva kinnisasja pärimisele kohaldatakse selle maa seadust , kus asi asub .

( 3 ) Vallasvara pärimisele kohaldatakse selle maa seadust , kus oli pärandaja viimane elukoht .

( 4 ) Isik võib määrata testamendiga , et tema vallasvara pärimisele kohaldatakse vallasasja asukoha maa või tema kodakondsuse maa seadust .

§ 158.Testamendi suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Isiku võime testamenti koostada , muuta või tühistada määratakse kindlaks selle maa seaduse järgi , kus oli testaatori elukoht testamendi tegemise , muutmise või tühistamise ajal.

( 2 ) Testamendi vorm , samuti testamendi teksti tähendus määratakse kindlaks selle maa seaduse järgi , kus isik testamendi tegi , muutis või tühistas .

( 3 ) Kui välismaal tehtud testamendi vorm ei vasta tegemise koha maa seadusele , kehtib see Eestis , kui selline vorm vastab Eesti seadusele .

( 4 ) Eestis asuva kinnisasja pärandamiseks peab testament , selle muutmise ja tühistamise vorm vastama Eesti seadustele .

( 5 ) Testamentaarsele annakule kohaldatakse 1.-4. lõikes sätestatut .

15. peatükk

Võlaõigus

1. jagu

Lepingud

§ 159.Ostu-müügileping

( 1 ) Kui pooled ei ole kinnisasja ostu-müügilepingus kokku leppinud , millise maa seadust lepingu sisule kohaldatakse , kuulub kohaldamisele selle maa seadus , kus asi asub .

( 2 ) Kui pooled ei ole vallasasja ostu-müügilepingus kokku leppinud , millise maa seadust lepingu sisule kohaldatatakse , kuulub kohaldamisele müüja lepingu sõlmimise aegse elukoha või asukoha maa seadus või ostja lepingu sõlmimise aegse elukoha või

asukoha maa seadus , kui :

1 ) leping sõlmiti sellel maal või

2 ) lepingus on ette nähtud , et asi antakse üle sellel maal .

( 3 ) Kui enampakkumisel , konkursi alusel või börsil sõlmitud lepingus ei ole kindlaks määratud , millise maa seadust kohaldatakse , kuulub kohaldamisele selle maa seadus , kus enampakkumine või konkurss läbi viidi või kus asub börs .

§ 160.Tarbija ja müüja vahelised lepingud

( 1 ) Kui tarbija ja müüja vahelises lepingus ei ole pooled kokku leppinud , millise maa seadust lepingu sisule ja vormile kohaldatakse , kuulub kohaldamisele Eesti seadus .

( 2 ) Kui tarbija ja müüja on kokku leppinud kohaldatavas seaduses , ei võta see tarbijalt õigusi , mida näeb ette Eestis tarbijat kaitsev seadus .

§ 161.Esindus

( 1 ) Esindaja volitus , samuti esindaja ja esindatava vastastikused õigused ja kohustused määratakse selle maa seaduse järgi , mille kohaldamises esindatav ise või tema esindaja ja kolmas isik on kokku leppinud .

( 2 ) Poolte kokkuleppe puudumisel kohaldatakse selle maa seadust , kus esindaja teeb volitusest tulenevaid tegusid , kui esindatava või kolmanda isiku elukoht või asukoht on sellel maal .

( 3 ) Volikirja vorm ja kehtivuse aeg määratakse selle maa seaduse järgi , kus volikiri on tehtud .

( 4 ) Kui volikirja vorm ei vasta maa seadusele , kus volikiri välja anti , on volikiri kehtiv , kui volikiri vastab Eesti seadusele .

§ 162.Lepingute üksikute liikide suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Kui pooled ei ole kokku leppinud , millise maa seadust kohaldatakse , kuulub vastava lepingu sisu suhtes kohaldamisele selle maa seadus , kus on laenutaja , rendileandja , litsentsiaari , hoidja , komisjonäri , vedaja , ekspediitori , kindlustaja või kinkija elukoht või asukoht .

( 2 ) Esimeses lõikes nimetamata lepingutele kohaldatakse selle maa seadust , kus on selle isiku elukoht või asukoht , kelle kohustuse täitmine on lepingu suhtes määrav .Määravaks loetakse sellist kohustuse täitmist , mis on omane antud liiki lepingule .

( 3 ) Kui 1. ja 2. lõikes nimetatud lepingu pool on juriidiline isik , kohaldatakse § 134 2. lõikes sätestatud juhul selle juriidilise isiku asukoha maa seadust .

§ 163.Vastutus lepingu rikkumise eest

Vastutus lepingulise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest määratakse selle maa seadusega , mida kohaldatakse selle lepingu sisule ( § 141 ) .

2. jagu

Lepinguväline kahju ja alusetu rikastumine

§ 164.Kahju hüvitamise nõude suhtes kohaldatav seadus

( 1 ) Lepinguvälise kahju hüvitamise nõude suhtes kohaldatakse selle maa seadust , kus tehti tegu või toimus sündmus , mis on kahju hüvitamise nõude aluseks .

( 2 ) Kas tegu või sündmus on kahju hüvitamise nõude aluseks , määratakse selle maa seadusega , kus see tegu tehti või sündmus toimus .

( 3 ) Kui kahju hüvitamise nõude aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus ühel maal , kuid sellest tulenev kahju tekkis teisel maal , võib kannatanu nõudel kohaldada selle maa seadust , kus kahju tekkis .

§ 165.Eesti seaduse kohaldamine kahju hüvitamise nõudele

( 1 ) Välismaal tekitatud kahju hüvitamise nõudele võib kannatanu nõudel kohaldada Eesti seadust , kui kahju tekitaja ja kannatanu elukoht või asukoht on Eestis .

( 2 ) Kui Eesti kohus või vahekohus kohaldab kahju hüvitamisel välismaa seadust , arvestatakse kahju suuruse kindlaksmääramisel Eestis kujunenud praktikat .

§ 166.Vastutus tarbijale tekitatud kahju eest

Kauba ostmise või teenuse osutamisega seoses tarbijale tekkinud kahju hüvitamise nõude puhul kohaldatakse tarbija nõudel :

1 ) tarbija elukoha maa seadust või

2 ) tootja või teenuse osutaja elukoha või asukoha maa seadust või

3 ) kui tootja või teenuse osutaja on juriidiline isik , kohaldatakse § 134 2. lõikes sätestatud juhul selle juriidilise isiku maa seadust või

4 ) selle maa seadust , kus tarbija kauba omandas või talle teenus osutati .

§ 167.Vastutus kõlvatu konkurentsi eest

( 1 ) Kui kahju on tekkinud kõlvatu konkurentsiga või konkurentsi muu ebaseadusliku piiramisega , kohaldatakse selle maa seadust , kus kahju tekkis .

( 2 ) Kui kõlvatu konkurentsiga kahjustatakse lepingulisi suhteid , võib kannatanu nõudel kohaldada kahju hüvitamisel selle lepingu sisu kohta käivat seadust ( § 141 ) .

§ 168.Alusetu rikastumise korral kohaldatav seadus

Alusetu rikastumise korral kohaldatakse selle maa seadust , kus alusetu rikastumine aset leidis .

VI osa

Rakendussätted

§ 169.Seaduse jõustumine

Tsiviilseadustiku üldosa seadus jõustub 1994. aasta 1. septembrist .

§ 170.Seaduse kohaldamine

( 1 ) Tsiviilseadustiku üldosa seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu , kui rakendussätetest ei tulene teisiti .

( 2 ) Enne 1994. aasta 1. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid , kui rakendussätetest ei tulene teisiti .

§ 171.Teovõime

( 1 ) Isiku teovõime tehingu suhtes määratakse tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt .

( 2 ) Kui isiku teovõimet on piiratud või ta oli tunnistatud teovõimetuks enne 1994. aasta 1. septembrit , otsustab kohus eestkostja taotlusel §-de 12 2. lõike ja § 13 2. lõike alusel isiku õiguse üle tehinguid teha .Enne seaduse jõustumist piiratud teovõimega täisealise või alaealise hooldajaks määratud isikut loetakse alates 1994. aasta 1. septembrist eestkostjaks .

§ 172.Isiklike õiguste kaitse

( 1 ) Paragrahvide 23-26 ning 41 ja 42 sätteid kohaldatakse ka siis , kui isiklikke õigusi rikuti enne 1994. aasta 1. septembrit .

( 2 ) Isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele .Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest , kui ta tõendab , et ei ole kahju tekitamises süüdi .

( 3 ) Kui isiklikke õigusi on rikutud , otsustab kohus asjaolude kohaselt , kas sellega on tekitatud moraalset kahju .

( 4 ) Hüvituse suuruse määramisel arvestab kohus tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet .

§ 173.Teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine

Paragrahvide 27-35 sätteid kohaldatakse ka isiku suhtes , kes jäi kadunuks enne 1994. aasta 1. septembrit .

§ 173 1. [ kehtetu - 15.02.1995 ]

§ 174.Tehingu vorm

( 1 ) Tehingu vormi suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust .

( 2 ) Kui enne 1994. aasta 1. septembrit tehti notariaalset tõestamist nõudev tehing notariaalset vormi järgimata , kuid üks pooltest on enne nimetatud aega selle täielikult või osaliselt täitnud , ja tehingu teine pool hoidub tehingu notariaalsest vormistamisest kõrvale , on kohtul õigus tehingu täitnud poole nõudel tunnistada tehing kehtivaks .Sel juhul tehingu järgnevat notariaalset vormistamist ei nõuta .

( 3 ) Kui enne 1994. aasta 1. septembrit tehti tehing seaduses ettenähtud lihtkirjalikku vormi järgimata , ei too see kaasa tehingu kehtetust , kuid pooltel ei ole õigust vaidluse korral viidata tehingu olemasolu kinnitamiseks tunnistajate ütlustele .

( 4 ) Kolmandas lõikes sätestatut ei kohaldata enne 1994. aasta 1. septembrit tehtud tehingute suhtes , mille kehtetus lihtkirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu oli ette nähtud tehingu tegemise ajal kehtinud seaduses .

§ 175.Tehingu kehtetus

Paragrahvide 69-74 , 76 , 79 ja 80 sätteid kohaldatakse ka enne 1994. aasta 1. septembrit tehtud tehingute suhtes .

§ 176.Esindus

( 1 ) Volituse vormi kohta kohaldatakse volituse andmise ajal kehtinud seadust .

( 2 ) Volikiri , mis oli tehtud enne 1994. aasta 1. septembrit ja milles kehtivuse aeg ei olnud märgitud , loetakse kehtivaks ühe aasta jooksul , arvates selle tegemise päevast .

§ 177.Tähtaeg

Tähtaeg määratakse §-des 91-94 sätestatud korras ka siis , kui tähtaeg määrati ajavahemikuga , mille kulg algas enne 1994. aasta 1. septembrit .

§ 178.Hagi aegumine

( 1 ) Kui enne 1994. aasta 1. septembrit kehtinud hagi aegumistähtaeg on seaduse jõustumise ajaks möödunud , kohaldatakse varemkehtinud aegumistähtaega .

( 2 ) Kui enne 1994. aasta 1. septembrit kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja üldosa seaduses sätestatakse pikem aegumistähtaeg , kohaldatakse pikemat aegumistähtaega .

( 3 ) Kui enne 1994. aasta 1. septembrit kehtinud seaduse kohaselt hagi aegumist ei kohaldatud , kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduses on see ette nähtud , või on tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtestatud varasemast aegumistähtajast lühem aegumistähtaeg , kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega , arvutades selle algust seaduse jõustumisest .

§ 179.Alusetu omandamise ja säästmise sätete kohaldamine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 34 ja 168 tähendatud alusetu rikastumise sätetena kohaldatakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi §-de 477 ja 478 sätteid .

§ 180.Kehtivuse kaotanud õigusaktid

( 1 ) Kehtetuks tunnistatakse ENSV tsiviilkoodeksi ( ENSV Teataja 1964 , 25 , 115 ; 1968 , 46 , 341 ; 1969 , 30 , 295 ; 1970 , 37 , 332 ; 1973 , 9 , 68 ; 1973 , 44 , 389 ; 1973 , 53 , 465 ; 1974 , 28 , 247 ; 1977 , 6 , 72 ; 1977 , 37 , 424 ; 1980 , 31 , 490 ; 1985 , 27 , 451 ; 1986 , 19 , 251 ; 1988 , 6 , 68 ; 1988 , 25 , 295 ; 1989 , 17 ,

203 ; Eesti Vabariigi Teataja 1990 , 20 , 300 ; RT 1990 , 12 , 128 ; 1992 , 33 , 418 ; 1992 , 49 , 615 ; RT I 1993 , 72/73 , 1021 ) §-d 1-94 ja 566-573.

( 2 ) Kehtetuks tunnistatakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ( RT I 1993 , 72/73 , 1021 ) §-d 3 ja 4.

1 Seaduse muutmise korral on märgitud muudatuse kehtestanud seaduse vastuvõtmise , Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise aeg .Tervikuna või osaliselt muudetud paragrahvi uue sõnastuse kehtestanud seaduse vastuvõtmise kuupäev on sulgudes paragrahvi järel .