Vabariigi Presidendi valimise seadus

Vastu võetud 10. aprillil 1996. a.( RT I 1996 , 30 , 595 ) , jõustunud 18. mail 1996. a.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1.Valimissüsteemi alused

( 1 ) Vabariigi Presidendi valib Riigikogu .Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata , valib presidendi valimiskogu .

( 2 ) Riigikogu või valimiskogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl .

( 3 ) Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel .

§ 2.Vabariigi Presidendi kandidaat

( 1 ) Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku , kes on vähemalt 40 aastat vana .

( 2 ) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut , kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest .

§ 3.Valimise aeg

( 1 ) Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist .

( 2 ) Vabariigi Presidendi erakorraline

valimine Riigikogus toimub 14 päeva

jooksul , arvates :

1 ) Vabariigi Presidendi volituste ennetähtaegse lõppemise päevast või

2 ) päevast , mil Riigikohus tunnistas Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma , või

3 ) päevast , mil Vabariigi President jäi valimiskogus valimata .

( 3 ) Vabariigi Presidendi valimine valimiskogus toimub ühe kuu jooksul , arvates Riigikogus kolmanda hääletusvooru toimumise päevast .

§ 4.Valimise korraldaja

Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon ( edaspidi valimiskomisjon ) .

§ 5.Valimiskulud

Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest .

2. peatükk

Hääletamise korraldamine

§ 6.Riigikogu ja valimiskogu istungi juhatamine

( 1 ) Riigikogu ja valimiskogu istungit Vabariigi Presidendi valimisel juhatab Riigikogu esimees või aseesimees .

( 2 ) Riigikogu ja valimiskogu istungit ei või juhatada Vabariigi Presidendi kandidaat ega Riigikogu esimees või aseesimees , kui ta täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid .Kui Riigikogu esimees ja aseesimehed on Vabariigi Presidendi kandidaadid , juhatab Riigikogu või valimiskogu istungit vanim kohalolev Riigikogu liige .

§ 7.Hääletamise ettevalmistamine

( 1 ) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab valimiskomisjoni esimees Riigikogu või valimiskogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda .

( 2 ) Riigikogu või valimiskogu liikmel on õigus esitada valimiskomisjoni esimehele küsimusi hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra kohta .

( 3 ) Valimiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle .

( 4 ) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja .

§ 8.Hääletamissedel

( 1 ) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses .

( 2 ) Hääletamissedeli vormi kehtestab valimiskomisjon .

§ 9.Hääletamise kord

( 1 ) Valimiskomisjon annab Riigikogu või valimiskogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedeli ja ümbriku .Sedel antakse nimekirja alusel isikut tõendava dokumendi esitamisel .Sedeli saamise kohta annab Riigikogu või valimiskogu liige allkirja .

( 2 ) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis .Riigikogu või valimiskogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures , kelle poolt ta hääletab .Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi , märgib Riigikogu või valimiskogu liige sedelil lahtrisse risti sel juhul , kui ta hääletab kandidaadi poolt .

( 3 ) Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse ja annab selle valimiskomisjonile , kes paneb ümbrikule valimiskomisjoni pitsati jäljendi .Seejärel laseb hääletaja ümbriku valimiskasti .

( 4 ) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist , on Riigikogu või valimiskogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamise korral saada valimiskomisjonilt uus sedel , mille kohta tehakse nimekirja märge .

( 5 ) Istungi juhataja kuulutab hääletamise lõppenuks üks tund pärast hääletamise väljakuulutamist .

§ 10.Protestid hääletamise korra rikkumise kohta

( 1 ) Enne häälte lugemist on Riigikogu või valimiskogu liikmel õigus esitada valimiskomisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta .

( 2 ) Valimiskomisjon vaatab protesti pärast hääletamise lõppemist läbi , võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks .Kui hääletamise korda on rikutud oluliselt , korraldab valimiskomisjon kordushääletuse .

3. peatükk

Hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine

§ 11.Hääletamistulemuse kindlakstegemine

( 1 ) Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ja protestide lahendamist .

( 2 ) Valimiskomisjon teeb kindlaks :

1 ) Riigikogu liikmete või valimiskogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu ;

2 ) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu ;

3 ) kehtetute hääletamissedelite arvu ;

4 ) nende hääletamissedelite arvu , millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse ;

5 ) Vabariigi Presidendi igale kandidaadile antud häälte arvu .

( 3 ) Kehtetu on hääletamissedel :

1 ) millel on rist märgitud rohkem kui ühte lahtrisse ;

2 ) millel või mille ümbrikul puudub valimiskomisjoni pitsati jäljend .

( 4 ) Hääletamistulemuse teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees .

§ 12.Protestid hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta

( 1 ) Enne valimistulemuse kindlakstegemist on Riigikogu või valimiskogu liikmel õigus esitada kirjalik protest hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta .

( 2 ) Valimiskomisjon vaatab protesti pärast häälte lugemist läbi , võtab vastu motiveeritud otsuse ja teeb selle teatavaks .Kui hääletamistulemuse kindlakstegemise korda on rikutud , loeb valimiskomisjon hääled uuesti .

§ 13.Valimistulemuse kindlakstegemine

( 1 ) Valimistulemuse kindlakstegemiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja .

( 2 ) Valimistulemuse kohta võtab valimiskomisjon vastu otsuse , mis jõustub allakirjutamisega .Otsuse teeb valimiskomisjoni esimees teatavaks kohe pärast selle jõustumist .

4. peatükk

Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus

§ 14.Riigikogu kokkukutsumine

Vabariigi Presidendi valimiseks kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi , Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu või Riigikogu täiendava istungi .Enne Riigikogu kokkukutsumist kuulab Riigikogu esimees ära valimiskomisjoni arvamuse .

§ 15.Kandidaatide ülesseadmine , registreerimiseks esitamine ja registreerimine esimeseks hääletusvooruks

( 1 ) Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust .

( 2 ) Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks .

( 3 ) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimese hääletusvooru päeva .

( 4 ) Kandidaadi registreerimiseks esitavad ülesseadjad valimiskomisjonile esildise , mis sisaldab :

1 ) kandidaadi ees- ja perekonnanime ;

2 ) kandidaadi sünniaasta , -kuu ja -päeva ;

3 ) ülesseadjate nimed ja allkirjad ;

4 ) esildise koostamise kuupäeva .

( 5 ) Ülesseadjad lisavad esildisele :

1 ) kandidaadi omakäelise , kuupäeva ja allkirjaga nõusoleku kandideerida Vabariigi Presidendiks ning kinnituse , et ta vastab Vabariigi Presidendi kandidaadile esitatavatele seadusega sätestatud nõuetele ;

2 ) kandidaadi omakäelise , kuupäeva ja allkirjaga süümevande või süümevande varem vastuvõtnud ametiasutuse teatise , millest nähtub , kellele , millega seoses ja millal on kandidaat vande andnud ;

3 ) dokumendid , mis tõendavad , et kandidaat on sünnilt Eesti kodanik .

( 6 ) Kandidaadi registreerimiseks nõutavad dokumendid esitab valimiskomisjonile üks kandidaadi ülesseadjatest .

( 7 ) Kui kandidaadi registreerimiseks esitamisel puudub osa nõutavaid dokumente või neis on vigu , teeb dokumentide vastuvõtja kandidaadi registreerimiseks esitajale ettepaneku nõutavad dokumendid esitada või vead enne registreerimisaja lõppu parandada .Esitatud dokumendid tagastatakse .Nende kättesaamise kohta

annab registreerimiseks esitaja allkirja .Kui dokumendid esitatakse uuesti , loetakse need esmakordselt esitatuks ja võetakse arvele nende uuesti esitamise kuupäeva ja kellaajaga .

( 8 ) Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid järgmisel päeval pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist .

( 9 ) Kandidaadid registreeritakse

nende registreerimiseks esitamise järjekorras .

( 10 ) Pärast kandidaatide registreerimist ei või hääletamissedelile kantavate kandidaatide nimekirjas teha muudatusi , välja arvatud kandidaadi surma korral või kui esitatakse dokument , mis tõendab , et mõni kandidaat ei vasta käesoleva seaduse

§-s 2 nimetatud nõuetele .

§ 16.Esimene hääletusvoor

( 1 ) Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks vooruks registreeritud kandidaatide nimed .

( 2 ) Valituks tunnistatakse kandidaat , kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus .

( 3 ) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust , korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor .

( 4 ) Vabariigi Presidendi valimise teise hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast esimese hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist .

§ 17.Kandidaatide ülesseadmine , registreerimiseks esitamine ja registreerimine teiseks hääletusvooruks

( 1 ) Teiseks hääletusvooruks toimub kandidaatide uus ülesseadmine , registreerimiseks esitamine ja registreerimine vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõigetele 1 , 2 , 4-7 , 9 ja 10.Esimeseks vooruks registreeritud kandidaadi registreerimiseks esitamise korral ei ole vaja esildisele lisada käesoleva seaduse § 15 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente .

( 2 ) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neli tundi ja lõpeb kaks tundi enne teise hääletusvooru algust .

( 3 ) Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid enne teise hääletusvooru algust .

§ 18.Teine hääletusvoor

( 1 ) Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile selleks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed .

( 2 ) Valituks tunnistatakse kandidaat , kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus .

( 3 ) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust , korraldatakse samal päeval kolmas hääletusvoor .

( 4 ) Vabariigi Presidendi valimise kolmanda hääletusvooru algusaja teatab istungi juhataja Riigikogu liikmetele kohe pärast teise hääletusvooru valimistulemuse teatavakstegemist .

§ 19.Kolmas hääletusvoor

( 1 ) Kolmandaks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi nimed .Kui teises hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli , kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi nimi või vanemate kandidaatide nimed .Kui teises hääletusvoorus kandideerib ainult üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust , kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi .

( 2 ) Valituks tunnistatakse kandidaat , kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus .

( 3 ) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust , kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu .

5. peatükk

Vabariigi Presidendi valimine valimiskogus

§ 20.Valimiskogu kokkukutsumine

Vabariigi Presidendi valimiskogu kutsub kokku Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus , tehes teatavaks valimiskogu istungi aja ja koha .Enne valimiskogu kokkukutsumist kuulab Riigikogu esimees ära valimiskomisjoni

arvamuse .

§ 21.Valimiskogu

( 1 ) Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest .

( 2 ) Valimiskogu liikmed on otsuse langetamisel vabad .

§ 22.Kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate valimine

( 1 ) Järgmisel päeval pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus saadab valimiskomisjon igale kohaliku omavalitsuse volikogule teatise tema esindajate arvu kohta valimiskogus .

( 2 ) Lähtudes Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril , määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate arv järgmiselt :

1 ) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku 1 esindaja ;

2 ) 10 001-50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku 2 esindajat ;

3 ) 50 001-100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku 4 esindajat ;

4 ) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku 10 esindajat .

( 3 ) Kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja peab olema Eesti kodanik ja teda valinud kohaliku omavalitsuse volikogu liige .Kohaliku omavalitsuse volikogu esindajaks ei või olla Riigikogu liige .

( 4 ) Kohaliku omavalitsuse volikogu valib oma esindaja hiljemalt seitsmendal päeval enne Vabariigi Presidendi valimiskogus valimise päeva .

( 5 ) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsus kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja või esindajate valimise kohta edastatakse valimiskomisjonile viivitamata .

§ 23.Kandidaatide ülesseadmine , registreerimiseks esitamine ja registreerimine esimeseks hääletusvooruks

( 1 ) Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel .

( 2 ) Valimiskogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks .

( 3 ) Kandidaatide registreerimiseks esitamine ja registreerimine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõigetele 3-10.Riigikogu esimeseks või teiseks vooruks registreeritud kandidaadi registreerimiseks esitamise korral ei ole vaja esildisele lisada käesoleva seaduse § 15 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente .

§ 24.Valimiskogu liikmete registreerimine

( 1 ) Valimiskogu liikmete registreerimine valimiskogu istungiks algab kaks tundi enne valimiskogu istungi algust .

( 2 ) Valimiskogu liikmed registreeritakse isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi esitamisel .

§ 25.Esimene hääletusvoor

( 1 ) Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed .

( 2 ) Valituks tunnistatakse kandidaat , kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus .

( 3 ) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust , korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor .

( 4 ) Valimiskogu istungi juhataja teatab valimiskogu liikmetele teise hääletusvooru algusaja kohe pärast esimese vooru valimistulemuse teatavakstegemist .

§ 26.Teine hääletusvoor

( 1 ) Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed .Kui esimeses hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli , kantakse hääletamissedelile vanema kandidaadi või vanemate kandidaatide nimed .Kui esimeses hääletusvoorus kandideerib ainult üks kandidaat ja ta ei saa nõutavat häälteenamust , kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi .

( 2 ) Valituks tunnistatakse kandidaat , kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus .

( 3 ) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust , korraldatakse Vabariigi Presidendi valimine vastavalt käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktile 3.

6. peatükk

Lõppsätted

§ 27.Vabariigi Presidendi ametisseastumine

( 1 ) Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil , mis järgneb Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemise päevale .

( 2 ) Erakorraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil , mis järgneb Vabariigi Presidendi valimise päevale .

§ 28.Riigikogu kodukorra seaduse § 42 muutmine

Riigikogu kodukorra seaduse ( RT I 1994 , 90 , 1517 ; 1995 , 11 , 115 ; 20 , 295 ; 74 , 1285 ; 83 , 1440 ja 1444 ) § 42 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

“ 1 ) Vabariigi Presidendi valimiseks Vabariigi Presidendi , Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul ; “ .

§ 29.Seaduse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Presidendi valimise seadus ( RT 1992 , 31 , 413 ) tunnistatakse kehtetuks .